← Eesti

2-05-12770/2

Obsah (5)§ 14§ 22§ 24§ 17§ 19

2-05-12770 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk sekretär Sibille Jüring juuresolekul Otsuse tegemise aeg ja koht 02.05.2006.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rü

§ 14, § 17, § 19 lg 2, § 22, § 24, § 25, § 45, Ts

ÜS § 2 lg.1, VÕS § 1043, KrMS § 11 lg.2, AvTS § 28 lg.1 p.29, RTS § 2 p.171, IAKS § 2 lg.2, Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p.4.4,4.8, 4.9, TsMS § 229 lg.1,2, § 230 lg.1, § 434-436, § 438, § 442, § 630633, TsMS ja TMS RakS § 3, TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) § 52 p.5, § 54 lg.4, § 60 lg.1,2, 64 lg. 2, RLS lisa 2 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) Jätta hagi täielikult rahuldamata Menetluskulude jaotus Jätta kohtukulud hageja kanda Välja mõista GS-ilt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse kohtukulu – riigilõiv summas 6000.00 (kuus tuhat) krooni, andes hagejale tähtaja riigilõivu vabatahtlikuks tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072369) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista GSlt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse kohtukulu – asja läbivaatamise kulud summas 6060 (kuus tuhat kuuskümmend) krooni, andes hagejale tähtaja asja läbivaatamise kulude vabatahtlikuks tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049696) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord 1

(8)2-05-12770 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt mõisteti hageja Pärnu Maakohtu kohtuotsusega ebaseaduslikult ja ebaõiglaselt süüdi KrK § 141 lg.2, § 175 ja § 177 lg.1 järgi ning karistati 7 aastase vangistusega. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati avalikult 28.03.2005.a. 29.03.2005.a. avaldas ajaleht Pärnu Postimees artikli pealkirja all ”Seksuaalkurjategija läheb aastateks vangi”, milles refereeriti Pärnu Maakohtu otsuse resolutiivosa koos hageja nime ja vanuse äranäitamisega. Hageja on seisukohal, et nimetatud informatsioon tema kohta oli vale ja laimav järgmistel põhjustel.

§ 22

sätestatud süütuse presumptsiooni kohaselt ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Artikli avaldamise ajal ei olnud hageja suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus veel jõustunud; EIÕK art. 8 sätestab igaühe õiguse tema era- ja perekonnaelu saladuse austamisele. Artiklis avaldati hageja nimi ja vanus, millega rikuti tema inimõiguseid; KrMS § 408¹ lg.1-3 kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, kohtu veebilehel. Avaldatud kohtulahendis ei avalikustata isiku isikukoodi, sünniaega ega elukohta. Kohus asendab omaalgatuslikult või andmesubjekti taotlusel kohtulahendis isiku nime initsiaalide või tähemärgiga, kui kohtulahend sisaldab eraelulisi või delikaatseid isikuandmeid või kui kohtulahendi isikuandmetega avalikustamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust. Hageja seisukoha kohaselt laieneb nimetatud kohustus ka süüdimõistmise kohta artikli avaldamisele ajakirjanduses, millist kohustust on kostja hageja kohta avaldatud artiklis rikkunud. Lisaks eeltoodule põhjustas nimetatud artikkel hageja ja kaasvangide vahelist vihavaenu Pärnu Vanglas. Seksuaalkuritegude eest süüdimõistetu satub vangla tavade kohaselt madalaimasse klassi, põlatu seisundisse. Hagejat solvati ja ähvardati 06.06.2005.a. päevase jalutuskäigu ajal, millest tulenevalt tekkis hagejal oht elu ja tervise puutumatuse rikkumiseks kaasvangide poolt ning hageja sai moraalse vapustuse. Hageja ei pea ennast kurjategijaks ega seaduse rikkujaks, mistõttu kostja poolt avaldatud artikkel solvas tema au ja väärikust, määris ausat nime avalikkuse ees, kahjustas reputatsiooni, ohustas tervist, julgeolekut ja muid vabadusi, mida kasutavad teda ümbritsevad inimesed. Nimetatud artikli avaldamisega tekitas kostja temale moraalse kahju summas 100 000 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja nõue on. 1. tunnistada 29.03.2005.a. ajalehes Pärnu Postimees avaldatud artikkel pealkirja all ”Seksuaalkurjategija läheb aastateks vangi” hagejat laimavaks /vene keeles -klevetnitšeskoi/ (tl. 6 pöördel alt II lõik, tl. 26). 2. tunnistada 29.03.2005.a. ajalehes Pärnu Postimees avaldatud artikkel pealkirja all ”Seksuaalkurjategija läheb aastateks vangi” õigusvastaseks /vene keeles – protivopravnõmi/ (tl. 6 pöördel alt II lõik, tl.26). 3. tunnistada 29.03.2005.a. ajalehes Pärnu Postimees avaldatud artikkel pealkirja all ”Seksuaalkurjategija läheb aastateks vangi” hageja au ja väärikust solvavaks /vene keeles – oskorbljajuštšimi moju tšest i dostoinstva/ (tl. 6 pöördel alt II lõik, tl. 26). 2

(8)2-05-12770 4. seoses 29.03.2005.a. ajalehes Pärnu Postimees avaldatud artikliga pealkirja all ”Seksuaalkurjategija läheb aastateks vangi” hagejale tekitatud moraalse kahjuga mõista kostjalt hageja kasuks hüvis 100 000 krooni (tl. 7 viimane lõik, tl. 26). Kostja kirjalikud vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Pärnu Maakohus kuulutas hageja suhtes tehtud kohtuotsuse kriminalasjas nr. 1-231/04 avalikult 28.03.2005.a. ning artikkel põhines Pärnu Maakohtus toimunu põhjal.

§ 24

kohaselt kuulutatakse kohtuotsus avalikult, v.a juhud kui alaealiste, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Kohtuotsuse tegi avalikkusele teatavaks Pärnu Maakohus riigi esindajana seaduse alusel ning kostja ainult vahendas nimetatud teavet.

§ 24

näeb ette kohtuotsuse avaldamisel kitsenduste tegemise võimaluse alaealiste, abielupoole või kannatanu huvidest lähtuvalt, mitte aga süüdimõistetu huvidest lähtuvalt. Kuivõrd kohtuotsus avaldati päev varem kui artikkel, puudub avaldatud artikli ja hageja väidetava isiklike õiguste rikkkumis vahel põhjuslik seos. Kostja ei ole rikkunud ka hageja suhtes süütuse presumptsiooni. EIÕK art. 6 lg.2 kohaselt peetakse igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsiooni art.11 lg.1 kohaselt on igal kuriteos süüdistataval inimesel õigus sellele, et teda loetakse süütuks kuni tema süülisuse kindlakstegemiseni seaduslikus korras avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks. Hageja süü oli seaduse kohaselt tõendatud Pärnu Maakohtu kohtuotsuse kriminalasjas nr. 1-231/04, milline kuulutati avalikult 28.03.2005.a. EIÕK art. 6 lg.2 ja ÜRO IÜD art 11 lg.1 kohaselt tuleb lugeda hageja suhtes süütuse presumptsioon kehtivaks tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseni, mille antud juhul tegi Pärnu Maakohus avalikult teatavaks 28.03.2005.a. Hageja on 1994.a. süüdi mõstetud KrK § 115 lg.1 ja § 195 lg. 2 järgi ning karistatud 3 aastase vabaduskaotusega ja 1999.a. KrK § 115 lg.2 ja § 139 lg. 2 p. 1,2 järgi ning karistatud 5 aastase vabaduskaotusega. Nimetatud sätted tähndasid süüdimõistmist vägistamise ja sugulise kire rahuldamist ebaloomulikul viiisil noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes ega olnud kooskõlas KarRS § 3¹ ja § 25 lg.1 karistusregistrist kustutatud. Seega oli artikli avaldamise kuupäeval olemas hagejat seksuaalkuritegude eest süüüdimõistev jõustunud kohtuotsus, millest tulenevalt oli kostja poolt 29.03.2005.a. avaldatud artikli pealkiri ”Seksuaalkurjategija läheb aastateks vangi”, faktitäpne. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma lahendites asunud seisukohale, et sõnavabadus on üks demokraatliku ühiskonna alustalasid ning seda tuleb kohaldada ka selliste avalduste suhtes, mis on solvavad, šokeerivad või häirivad ning ajakirjanduse ülesandeks on levitada informatsiooni ühiskonnas toimuva kohta ja avalikustada kriitilist suhtumist nõudvaid nähtusi. Kostja poolt hageja kohta 29.03.2005.a artiklis avaldatud andmete näol oli tegemist üks-ühese info edastamisega, millele kostja ei olnud enda kommentaare lisanud. Au teotamise kindlakstegemisel peab kaaluma ühelt poolt hageja isikuõiguste väidetavat rikkumist ja teiselt poolt üldsuse huvi saada infot. Üldjuhul hindab ühiskond isiksust tema teguda alusel. Teotamise üheks tunnuseks on teadlik, sihipärane soov pahauskselt kellegi mainet oluliselt kahjustada. Pahausksuse üheks tunnuseks on teadvalt valede andmete kasutamine. Kohtuistungil avaldatu üks-ühele kajastamine ei saa olla sihipärane, pahausklik käitumine. Iga isikut tuleb pidada väärikaks inimeseks seni, kuni ta oma tegudega ei ole andnud alust tema väärikuses kahelda. Hageja on oma korduva karistatusega laste suhtes seksuaalkuritegude toimepanemise eest andnud piisavalt alust tema väärikuses kahtlemiseks. 3

(8)2-05-12770 Kostja on seisukohal, et hageja maine võimaliku kahjustamise hindamisel tuleb analüüsida, milline oli hageja maine enne vaidlusaluse artikli avaldamist. Kuivõrd hageja oli enne Pärnu Maakohtu poolt 28.03.2005.a otsuse resolutiivosa avaldamist vähemalt 2 korda süüdimõistetud analoogsete kuritegude eest, on ta ise põhjustanud endasse negatiivse ühiskonnapoolse suhtumise. Samuti ei ole hageja nimetanud, mis oleks tema elukorrralduses hetkel teisiti kui seda artiklit ei oleks avaldatud või milllisest põhjendatud heaolu loomise võimalusest jäi hageja ilma tänu kostja tegevusele. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Menetluse käik Kohtuistungil jäid pooled esitatud väidete ja vastuväidete juurde. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas . Pärnu Maakohus tuvastas kriminalasjas nr. 1-231/04 tehtud kohtuotsusega hageja süü KrK § 141 lg.2, § 175 ja § 177 lg.1 sätestatud tunnustele vastavate kriminaalkuritegude toimepanemises ning karistas hagejat 7 aastase vangistusega. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati avalikult 28.03.2005.a. ning kohtuotsuse põhjendused 12.04.2005.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu otsusega 16.03.2006.a. Ajalehes Pärnu Postimees avaldati 29.03.2005.a. artikkel pealkirja all ”Seksuaalkurjategija läheb aastateks vangi”, milles refereeriti Pärnu Maakohtu otsuse resolutiivosa. Artiklis näidati ära ka hageja ees- ja perkonnanimi ja vanus. Hagiavalduse kohaselt solvas ja laimas kostja poolt avaldatud artikkel oma sisult hagejat ning artikli abil vallandas kostja avalikkusele ja hageja kaasvangidele hageja seksuaalkuritegude toimepanemise eest süüdimõistmisest teavitades põhjusliku seose jada, mille tulemusena sai hagejale vanglatraditsioonide kohaselt osaks kaaskinnipeetavate hukkamõist, tagakiusamine ja põlgus. Hageja hinnangul on kostja nimetatud artikli kaudu solvanud tema au ja väärikust, määrinud ausat nime avalikkuse ees, kahjustanud reputatsiooni ning tekitanud olukorra, mis ohustab tervist, julgeolekut ja muid vabadusi, mida kasutavad teda ümbritsevad inimesed. Hagejale on tekitatud hingeline piin, mis väljendub kaasvangide poolses austuse puudumises ja kõrgendatud ohutundes enda elule ja tervisele. Hageja leiab, et kostja on nimetatud artikli avaldamisega rikkunud tema isiklikke õigusi ning tekitanud hagejale moraalse kahju summas 100000.00 krooni. VÕS § 1043 tuleneb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Nimetatud normi koosseisust tulenevalt peab hüvitamiskohustuse tekkimiseks olema reaalne kahju, kahju tekitaja õigusvastane tegu, põhjuslik seos kahju tekitaja õigusvastase teo ja reaalse kahju vahel ning kahju tekitaja peab olema kahju tekitamises süüdi või vastutama kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 4
(8)2-05-12770 Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul silmas pidada, et moraalse kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik (RK 3-2-1-105-01). Inimese au ja väärikus on isiklikud ehk rohkem sisemised subjektiivsed kategooriad, mida kannab inimene ise. Hea nimi ehk maine või reputatsioon aga valdavalt välimine objektiivne kategooria, mida kannab ühiskond. Isiklikust aspektist on moraalseks kahjuks isikule põhjustatud õigustamatud kannatused, mille olemasolu eeldatakse ning see kahju loetakse hüvitatuks rikutud õiguse (õigus heale nimele ja lugupidamisele) kaitsega. Ühiskondlikust aspektist väljendab moraalne kahju ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule, talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (RK 3-2-1-105-01). Eeltoodust lähtuvalt tuleb käesoleva tsiviilasja lahendamisel kontrollida kas kostja poolt 29.03.2005.a. avaldatud artikkel pealkirja all ”Seksuaalkurjategija läheb aastateks vangi” oli õigusvastane, st. kas nimetatud artikliga solvati (isiklike õiguste subjektiivse kategooria riive kontroll) või laimati (hageja isiklike õiguste objektiivse kategooria riive kontroll) hagejat või rikuti teisi ajakirjanduse vahendusel teabe edastamist reguleerivaid objektiivse õiguse norme, mille tulemusena põhjustati õigusvastaselt hagejale vanglas lisakannatusi. Juhul, kui kostja poolt nimetatud artikli avaldamine osutub õigusvastaseks, tuleb analüüsida kas konkreetne kostja õigusvastane tegevus põhjustas hagejale mittevaralise kahju ning tuvastada selle kahju tekitamises kostja süü. Hagejale õigusvastaselt kahju tekitamises kostja süü tuvastamise järel võtab kohus seisukoha tekitatud kahju suuruse ja kahju hüvitamise viisi osas. TsMS § 230 lg.1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Au ja väärikuse teotamisega tekitatud moraalse kahju hagis peab hageja tõendama au teotamise (rikkumise) fakti ning põhjendama, miks ta leiab, et see on vaadeldav au teotamisena (RK 3-2-1-105-01). TsMS § 229 lg. 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus (TsMS § 229 lg.2). Järgnevalt analüüsib kohus kostja poolt 29.03.2005.a. pealkirja all ”Seksuaalkurjategija läheb aastateks vangi” avaldatud artikli võimalikku õigusvastasust.

§ 17kehtestab igaühe subjektiivse õiguse aule ja heale nimele.

Au ja väärikus on isiksusega kaasnevad vaimsed-kõlbelised väärtused, millel on sügav eetilis-sotsiaalne ning üldtunnustatult kaitset vajav tähendus. Inimväärikus on isiku kõigi põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse eesmärk. Inimväärikus on osa põhiõiguste olemusest. Inimväärikust tuleb austada ja kaitsta (EL põhiõiguste harta art 1, Euroopa Kohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus kohtuasjas C-377/98: Madalmaad v. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2001, lk 7079). Õigus inimväärikale kohtlemisele laieneb igaühele, sh kinnipeetavatele (RK 3-3-12-06). Kostja avaldas 29.03.2005.a. artikkel pealkirja all ”Seksuaalkurjategija läheb aastateks vangi”, milles refereeriti Pärnu Maakohtu poolt 28.03.2005.a. avalikult kuulutatud kohtuotsuse kriminalasjas nr. 1-231/04 resolutiivosa. Kohtuotsus tehakse avalikkusele teatavaks kooskõlas

§ 24, KrMS § 11 lg.2 ja AvTS § 28 lg.1 p.29. Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise eesmärk on avalikkuse teavitamine Riigi jurisdiktsioonilise võimu 5

(8)2-05-12770 teostamise tulemustest ning õiguse subjektide üldpreventiivne mõjutamine õigusvastaste tegude tegemisest hoidumiseks. Seadus ei näe ette kohtuotsuse avaliku kuulutamise piirangut süüdimõistetu huvidest lähtuvalt. Seega oli Pärnu Maakohtu poolt 28.03.2005.a. hageja suhtes kohtuotsuse avalik kuulutamine õiguspärane. RTS § 2 p.171 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsused ka väljaandes Riigi Teataja. Kohtuotsusega avalikult kuulutatud andmete suhtes ei laiene IAKS § 2 lg.2 kohaselt ka Isikuandmete kaitse seadus. Põhiseaduse § 45 sätestab väljendusvabaduse põhiõigusena. Väljendusvabadus on väärtus iseenesest, kuid ta on ka tähtis eeldus ja tingimus mitme muu õiguse ja vabaduse sisuliseks ja asjakohaseks toimimiseks ning kaitseks. Väljendusvabadus ei tähenda mitte ainult eneseväljendajate (sh. ajakirjanduse) õigust enda arvamusi vabalt väljendada, vaid ka publiku õigust sellist informatsiooni saada. Väljendusvabadus ei hõlma mitte ainult positiivsete uudiste, vaid ka negatiivsete uudiste kajastamist. Väljendusvabadus ei ole siiski absoluutne vabadus, millel puuduvad igasugused piirid. Sõnavabaduse kasutamisele seab piirid

§17, sätestades põhiõigusena, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada.

Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab

§ 19

lg 2 kohaselt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadusi (RK 3-2-1-123-97). Õiguslikus mõttes käsitletakse laimuna teadvalt vale ja teist isikut häbistava väljamõeldise levitamist ja solvamisena teise isiku au ja väärikuse alandamist ebasündsas vormis. Seega on laimamine isiku kohta teadvalt ebatõeste häbistava iseloomuga faktiandmete esitamine ja solvamine tõeste faktiandmete esitamine ebasündsas vormis. TsÜS § 2 lg.1 kohaselt on tsiviilõiguse allikaks seadus ja tava. Eesti ajakirjanduseetika koodeksis esitatu on vaadeldav kutseliste ajakirjanike suhtes õiguslikult siduva tavana TsÜS § 2 lg.1 mõttes. Nimetatud koodeksi p. 4.4, 4.8 ja 4.9 kohaselt ei või aajakirjandus käsitleda inimest kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Avaldades materjale kohtuasjadest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. Kohus leiab, et hageja nõue tunnistada 29.03.2005.a. ajalehes Pärnu Postimees avaldatud artikkel pealkirja all ”Seksuaalkurjategija läheb aastateks vangi” õigusvastaseks /vene keeles – protivopravnõmi/ (tl. 6 pöördel alt II lõik, tl.26) pole arusaadav ja sellisel kujul esitatuna ka tsiviilõigusliku nõudega. Faktiväide saab olla kas õige või vale, ta ei saa olla isenesest õigusevastane. Tuginedes hageja teistele nõuetele kohus järeldab, et antud nõue on kaetud nii esimese kui kolmanda nõudega, sest hageja leiab, et kostja on pannud õigusvastase teo (artikli avaldamise) just teistes nõuetes toodud asjaolude tõttu. Seetõttu ei kuulu nimetatud nõue, tunnistada 29.03.2005.a. ajalehes Pärnu Postimees avaldatud artikkel pealkirja all ”Seksuaalkurjategija läheb aastateks vangi” õigusvastaseks /vene keeles – protivopravnõmi/ (tl. 6 pöördel alt II lõik, tl.26), rahuldamisele Kostja avaldas peale Pärnu Maakohtu poolt hageja suhtes kohtuotsuse tegemist artiklis kohtuotsuse resolutiivosa ettelugemisel teatavaks saanud asjaolud ilma omapoolseid negatiivseid hinnanguid lisamata, avaldades ka hageja ees- ja perkonnanime ning vanuse. Kostjal oleks olnud võimalus avaldada artikkel ka hagejat identifitseerimata, kuid arvestades hagejale kohtuotsusega inkrimineeritud kuritegude laadi ja raskust ning selliste kuritegude toimepanijate suhtes tehtud kohtuotsuste teadasaamise suhtes valitsevat avalikku huvi, oli kostja poolt hageja andmete avaldamine artiklis samas ulatuses, mis avalikult kuulutatud 6

(8)2-05-12770 kohtuotsuses, põhjendatud. Hageja viide KrMS § 408¹ lg.1-3 ei ole asjakohane, sest nimetatud sätted reguleerivad kohtuotsuse avaldamist kohtute poolt kohtu veebilehel ega laiene ajakirjanduse poolt andmete esitamisele. Hageja väide kostja poolt artikli avaldamisel tema süütuse presumptsiooni rikkumise kohta tuleb ümberlükata asjaoluga, et kuivõrd hageja oli juba artikli avaldamise ajal seksuaalkuritegude sooritamise eest süüdimõistetud ja nimetatud karistatused ei olnud kustunud, oli tema suhtes termini ”seksuaalkurjategija” kasutamine faktiliselt õige. Seega ei olnud hageja suhtes termini ”seksuaalkurjategija” kasutamine hageja laimamine. Arvestades artikli konteksti ei saa lugeda hageja suhtes termini ”seksuaalkurjategija” kasutamine ka solvavaks, sest artiklis representeeritakse neutraalses toonis hageja süüdimõistmist kohtu poolt järjekordsete seksuaalse iseloomuga kuritegude toimepanemise eest. Kostja ei ole artiklile enda negatiivset hinnangut hageja suhtes lisanud. Samuti viitab kostja artikli lõpus sõnaselgelt asjaolule, et hageja end kohtus süüdi ei tunnistanud ning kaebab ilmselt otsuse edasi.

§ 22

sätestatud süütuse presumptsiooni adressaadid on

§ 14

kohaselt eelkõige riigi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning kohalikud omavalitsused. Nimetatust tuleneb, et süütuse presumptsiooni tagamine on riigi ja kohalike omavalitsuste kohustus ning see kohustus ei ole samas absoluutsuses laiendatav eraisikute omavahelisele käitumisele. Eeltoodust lähtuvalt tuleb lugeda kostja poolt 29.03.2005.a. pealkirja all ”Seksuaalkurjategija läheb aastateks vangi” avaldatud artikkel õiguspäraseks. Kuivõrd kostja ei rikkunud hageja kohta artikli avaldamisega objektiivse õiguse norme, ei ole kostja ka õiguslikult vastutav hagejale võimaliku kahju tekitamise eest. Tunnistajate AM (toim.lk. 11), SG (toim.lk. 12), JS (toim.lk. 16), AP (toim.lk. 27) ja K K (toim.lk. 28) kirjalike tunnistustega tuleb siiski lugeda põhistatuks hageja suhtes Pärnu Vanglas ja Tallinna Vanglas kaasvangide poolt hukkamõistva suhtumise verbaalselne väljendamine. AM, SG ja JS tunnistustest lähtuvalt oli kaasvangide poolt hageja suhtes negatiivse suhtumise avaldamine seotud hageja süüdimõstmisega seksuaalkuritegude eest, mille kohta kaasvangid said teavet ajalehes Pärnu Postimees 29.03.2005.a. avaldatud artiklist. Kohtuistungil esitatud väite kohaselt langes hageja nimetatud artiki vahendusel kaasvangideni jõudnud hageja süüdimõistmise aluseid puudutava teabe tõttu kaasvangide poolt kehalise väärkohtlemise ohvriks. Hagimenetluse käigus ei leidnud tuvastamist, kes kaasvangidest ja konkreetselt milliseid väljendeid hageja suhtes kasutas, millest tulenevalt ei saa kohus ka hinnata kas selliste väljenditega oli antud kontekstis võimalik hageja au ja hea nime teotamine kaasvangide poolt ning temale moraalse kahju tekitamine. Samuti ei leidnud tõendamist hageja võimalik kehaline väärkohtlemine kaasvangide poolt. Arvestades siiski üldteadaolevat seksuaalkuritegude toimepanemise eest süüdimõistetud isikute positsiooni vanglasiseses süüdimõistetute hierarhias, on tõenäoline, et hagejale sai vanglas osaks kaaskinnipeetavate hukkamõist, tagakiusamine ja põlgus, mille tulemusena võis hageja tunda end alandatuna (au ja väärikust riivatuna). Alandamisega kaasneb alati ka hingeline valu. 7

(8)2-05-12770 Mitte igasugune au ja väärikuse riivamine ja hingelise valu põhjustamine ei tähenda automaatselt moraalse kahju tekkimist. Moraalne kahju võib tekkida ainult siis, kui au ja väärikuse riivamisega kaasneb isikule oluline

üühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Heaolu langus või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus on seega moraalseks kahjuks üksnes püsiva kehalise terviklikkuse kaotuse, väljanägemise muutuse või olulise

üühika ja närvitegevuse häire tuvastamisel (RK 3-2-1-144-00). Ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju kirjeldatud tähenduses ning ei ole viidav

§-s 25 nimetatud moraalse kahju alla (RK 3-2-1-111-96). Moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kannatanu jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad (RK 3-2-1-34-05). Närvivapustuse tõendatuks lugemine eeldab asjaolude tuvastamist, milliste põhjal sellisele meditsiinilisele järeldusele jõuti (RK 3-2-1-70-97). Mõiste "au ja hea nimi" väljendab ühiskonna positiivset hinnangut inimesele kui isiksusele ning inimese enda suhtumist iseendasse (enesehinnang). Üldjuhul hindab ühiskond isiksust tema tegude alusel. Inimese enesehinnang põhineb tema kujutlusel iseenda väärtusest ja väärikusest (RK 3-2-1-123-97). Eeltoodust tulenevalt kujundavad ka hageja kaasvangid oma hinnangu hageja suhtes tema tegude alusel. Kui kuriteod, mille toimepanemise eest hageja süüdi mõisteti, on kaasvangide väärtushinnangute kohaselt eriti põlastusväärsed, peegeldub selline hinnang ka kaasvangide suhtumises hagejasse. Asjaolu, et hageja enda poolt enesele antud hinnang (enesehinnang) ning kaasvangide poolt tema suhtes antud hinnang oluliselt erinevad ning see erinevus põhjustab hagejale sisemist ebameeldivus tunnet, ei tähenda veel hagejale moraalse kahju tekkimist. Hageja ei ole antud asjaoludel tõendanud, et temale kaasvangide tegevuse ja suhtumise läbi osaks saanud kannatustega oleks kaasnenud oluline

üühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Seega on tõendamata ka moraalse kahju tekkimine hagejale. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasja menetlemise käigus ei tuvastanud kohus kostja poolt hageja süüdimõistmist käsitleva artikli avaldamises õigusvastasust. Artiklis ei esitatud hageja suhtes teadvalt tõele mittevastavaid andmeid, mille kohaselt ei ole artikkel hageja suhtes laimav. Artiklis ei esitatud ka hageja suhtes tõest teavet hageja suhtes subjektiivselt negatiivset hinnangut andes, mille kohaselt ei olnud artikkel hageja suhtes ka solvav. Antud asjaoludel ei rikkunud kostja hageja süüdimõistmist käsitleva artikli avaldamisel ka teisi avaliku teabe edastamisega seonduvaid õigusnorme, millest tulenevalt oleks võimalik õigusvastaselt vallandada hagejale kaasvangide poolt kahju tekitav põhjuslik seos. Seega ei saa lugeda kostjat vastutavaks ka kaasvangide poolt hageja suhtes negatiivse suhtumise kujundamise ja väljanäitamise eest. Antud tsiviilasja menetlemise käigus ei leidnud tõendamist hagejale õigusvastaselt moraalse kahju tekitamine ei kostja ega hageja kaaskinnipeetavate poolt. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et kuivõrd kostja tegevuses puudus hageja süüdimõistmist käsitleva artikli avaldamises õigusvastasus, puudub hagejal ka tulevikus 8

(8)2-05-12770 kaaskinnipeetavate poolt hageja süüdimõistmise aluste pinnalt hageja suhtes negatiivse suhtumise ülesnäitamisel õiguslik alus kahjuhüvitise nõudmiseks kostjalt. Juhul, kui hageja kaaskinnipeetavad enda õigusvastase tegevusega tekitavad hagejale süüliselt mittevaralise kahju, on hagejal õigus pöörduda vastava hagiavaldusega kohtusse reaalsete kahju tekitajate e. kaaskinnipeetavate vastu. Menetluskulude väljamõistmine Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne 01.01.2006.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka siis, kui pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse (§ 60 lg.2). Nimetatud seaduse § 54 lg. 4 kohaselt tuleb välja mõista ka asja läbivaatamiskuludena postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud (§ 52 p. 5). Pärnu Maakohtu 24.10.2005.a kohtumäärusega vabastati hageja riigilõivu tasumistest riigituludesse hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 64 lg. 2 mõistab kohus, kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS lisa 2 kohaselt tuleb nõudelt suurusega 100000.00 krooni tasuda riigilõivu summas 6000.00 krooni. Eesti Vabariik on kandnud käesoleva hagi menetlemisel asja läbivaatamise kuludena 6060 krooni. Nimetatud summad tuleb kohtukuludena hagejalt riigituludesse välja mõista. Rein Pokk Kohtunik 9
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.