Obsah (6)

§ 407§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-10984 Tsi

) § 306 lg 1 ning § 307 lg 1 kohaselt kätte antud ja neid on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 01.07.2006, 02.07.2006 ja 21.11.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostjad vastanud ei ole. Neid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul

§ 407lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3. lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. 2 2-06-10984 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulist, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

§ 367

kohaselt võib hagis koos põhinõudega esitada viivisenõude ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 16.09.1997 sõlmisid xxx, mille õigusjärglane on xxx ja xxx õppelaenu lepingu nr S000018355, mille alusel hageja andis kostjale laenu 10 000 krooni intressiga 5% aastas. 16.09.1997 sõlmis hageja laenu tagamiseks käenduslepingud xxx ja xxx. Käenduslepingutega kohustusid xxx ja xxx tagama hageja kõiki lepingust tulenevaid nõudeid kostja 1 vastu ja kõigist tulevikus sõlmitavatest lepingu lisadest. 15.09.1998 sõlmisid hageja ja kostja lepingule lisa, millega pooled leppisid kokku lepingu senise numeratsiooni ja sõnastuse muutmises. Vastavalt lisa punktile 2.

1. tagasid ka edaspidiseid kostja kohustusi lepingu ja selle lisa raames xxx ja xxx Tagasimaksmata summadelt arvestas hageja viivist 5% aastas. Pärast õppeasutuse lõpetamist või õppeasutusest lahkumist kohustus kostja tasuma hagejale intressi hageja poolt koostatud laenu tagasimaksmise graafiku kohaselt ning alustama võlgnevuse tasumist hiljemalt 6 kuud pärast õppeasutusest muul põhjusel kui lõpetamine lahkumist. 30.01.2002 kostja xxx eksmatrikuleeriti Eesti Põllumajandusülikoolist ja seega kohustus ta alustama laenusumma tagasimaksmist lepingu lisa punktis 5.
2. sätestatu kohaselt alates 30.10.
3. 05.05.2006 seisuga ei ole kostja 1 asunud lepingut täitma ning ei ole tasunud tagastamisele kuuluvaid laenumakseid. Hageja on saatnud kostjale 1 ning käendajatele teateid laenuvõlgnevusest, kuid kostjad ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. Seisuga 05.05.2006 moodustab kostja laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 29 972.51 krooni, millest põhiosa on 25 789.31 krooni, intress 2 661.14 krooni ja viivis 1 522.06 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus kogusummas 29 972.51 krooni tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 22.12.2005 (EKP intress + 7% aastas).

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 3 2-06-10984 Merike Varusk Kohtunik 4