KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-20680 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) pan

) § 10 lg 2 p 1 alusel. Võlgnevus tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2005 lahendist ja 08.02.2006 teatest, mis kuulub 19.06.2003 maksuotsuse juurde. Praktikaga on välja kujunenud, et kohtuotsuse alusel tehakse uued maksuarvestused, mis vormistatakse teatena. Summa muutus võlausaldaja esindaja arvates sissenõutavaks Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega 18.01.

1. Võlgniku seisukoht Võlgnik on seisukoha, et võlausaldaja ei ole tõendanud pankrotiavalduses esitatud nõude olemasolu. Maksuhaldur koostas võlgnikule maksuteate, millest nähtuvalt on võlgnikule juurdemääratavaks tulumaksuks koos intressiga 4 660 487 krooni. Seega on võlausaldaja valinud ringkonnakohtu otsuse alusel maksusumma ümberarvestamiseks ja määramiseks maksuteate kui maksuõigusliku haldusakti erivormi. Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 88 lg 1 leiab võlgnik, et maksuhaldur saab maksu määramiseks valida maksuteate vormi üksnes juhul, kui see on otseselt seaduses või määruses ette nähtud. Maksuteatel puudub õiguslik alus, samuti on eiratud olulisi vorminõudeid nagu selgus, üheselt mõistetavus, põhjendus ja vaidlustamisviide. Võlgnik leiab, et antud hetkel puudub ringkonnakohtu otsuses esitatud nõuetele vastav haldusakt, mis oleks õiguspärane, siduv ja üheseltmõistetav ning mille alusel oleks võlgnikul võimalik maksekohustust täita. Tulenevalt sellest on võlgnik seisukohal, et antud hetkel kehtib tühistamata osas ka maksuotsus. Seega, juhul kui käsitleda maksuteadet kui siduvat, kehtiks juurdemääratud 2 tulumaksu osas paralleelselt mitu haldusakti ning võlgnikule jääb ebaselgeks, millisest haldusaktist ja millisest maksusummast peaks võlgnik maksukohuslasena lähtuma. Võlgnikule jääb ebaselgeks ka asjaolu, millisel alusel maksuhaldur esitas pankrotiavalduses nõude 5 357 496 krooni, milles intressisumma on 697 009 krooni võrra suurem kui nõue maksuteatises. Võlausaldaja ei ole esitanud ühtegi selgitust, millest selline erinevus maksuteate ja pankrotiavalduses esitatud arvestustest tuleneb. Võlgnik leiab, et nõue intressiarvestuse osas on ebaselge. Isegi kui maksuteadet oleks võimalik käsitleda haldusaktina, ei saanud sellest tulenev kohustus muutuda sissenõutavaks enne võlgnikule kättetoimetamist. Seega ei saanud kohustus muutuda sissenõutavaks enne kui 25.04.
2. Ka leiab võlgnik, et maksuhaldur esitas pankrotihoiatuse enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Võlgnik on seisukohal, et maksuhaldur tegi kõik täitetoimingud enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Võlgnik palub pankrotimenetlus algatamata jätta, sest võlausaldaja nõue on ebaselge ja tõendamata ning võlgniku maksejõuetus on põhistamata. Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja kirjalike vastuväidete juurde. Võlgniku esindaja on seisukohal, et võlausaldaja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud kuna võlausaldaja poolt ei ole tehtud nõuetekohast haldusakti. Maksuhaldur on teinud kõik täitetoimingud enne nõude sissenõutavaks muutumist. Täitmata on jäetud MKS § 133 lg 3 nõuded. Maakohtu põhjendused Kohus on tuvastanud alljärgnevad asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle vaidlus puudub:
3. 19.06.2003 maksuotsusega nr 4.1-01.1/12921 on T.A. kohustatud tasuma tulumaksu kokku summas 4 137 728 krooni ja intressi 871 358 krooni (t lk 4-21); T.A. vaidlustas nimetatud maksuotsuse;
4. 10.11.2005 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 2-3/715/05 on tühistatud maksuotsus osaliselt ning maksuhaldurile on tehtud ettekirjutus maksusumma ja intressi uueks arvutamiseks (t lk 54-69); nimetatud otsus jõustus 18.01.
6. 08.02.2006 on T.A. koostatud teade nr 12-8/4459 (t lk 22-25); T.A. on nimetatud teate kätte saanud allkirja vastu 25.04.2006 (t lk 26);
7. 15.03.2006 on T.A. tehtud pankrotihoiatus (t lk 27-28); T.A. on pankrotihoiatuse kätte saanud 16.03.2006 (t lk 29);
8. 02.08.2006 on esitatud pankrotiavaldus kohtule; Pankrotiavaldus on esitatud

§ 10

lg 2 p 1 alusel.

§ 10

lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Kohus ei nõustu võlausaldaja esindaja seisukohaga, et Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2005 ettekirjutuse alusel 08.02.2006 koostatud teates sisalduv maksusumma ja intress muutusid sissenõutavaks 18.01.2006 (s.o enne, kui teade on koostatud ja võlgnikule kättetoimetatud). Maksuteade on haldusakt, mis saadetakse maksukohustuslasele hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva (MKS § 88 lg 2). Kuigi võlgnikule koostatud teade ei sisalda vaidlustamisviidet, ei mõjuta see haldusakti kehtivust. Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist (HMS § 61 lg 1). Sellest tulenevalt sai võlgniku kohustus võlausaldaja ees muutuda sissenõutavaks 30 päeva möödumisest alates teate saamise päevale järgnevast päevast, so 26.05.2006. Samuti on sätestatud MKS § 128 lg 2 ja 3, millistel juhtudel on maksuvõla sundtäitmine lubatud. MKS § 128 lg 2 kohaselt maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui:1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav; 2) nõuet sisaldav haldusakt 3 on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud; 3) maksuvõlg ei ole ajatatud; 4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud; 5) haldusakti täitmist ei ole peatatud. MKS § 128 lg 3 kohaselt maksukohustuslase poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksusumma või maksuteate alusel tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud alles pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise tagajärgede kohta (§ 129). Lisaks

sätestatud tingimustele on maksukorralduse seaduses sätestatud lisatingimused (MKS § 129 ja § 130 ja § 133 lg 3), millistel juhtudel on maksuhalduri kui võlausaldaja poolt pankrotiavalduse esitamine lubatud. Kohtul puuduvad andmed võlausaldaja poolt nimetatud tingimuste nõuetekohase täitmise kohta enne pankrotiavalduse esitamist. Teate on võlgnik kätte saanud 25.04.2006. Võlausaldajal pole esitada tõendeid teate varasema kättetoimetamise kohta. Seega on pankrotihoiatus tehtud enne võlgnikule teate kättetoimetamist ja kohustuse sissenõutavaks muutumist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et

§ 10

lg 2 p 1 tulenev maksejõuetuse põhistamise nõue on pankrotiavalduse esitamisel jäänud täitmata.

§ 15

lg 2 p 4 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata muuhulgas juhul, kui võlausaldaja ei ole oma avaldust piisavalt põhistanud.

§ 15

lg 4 kohaselt kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja.

§ 3

lg 2 tulenevalt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 alusel määrab kohus käesolevas lahendis ära vaid menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Pankrotiavalduse esitaja poolt pankrotimenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arveldusarvele tasutud 12 000 krooni kuulub lahendi jõustumisel tasujale tagastamisele. Pankrotiavalduse esitajal või tema esindajal tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus summa tagastamiseks, kus on ära märgitud arveldusarve number, kuhu summa tagastada. Meeli Kaur kohtunik 4