2-05-15504/2

Kohtumäärus Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-15504 (endine number 2/27-22541/05) Otsuse kuupäev 03.01.

1. a Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Kohtuasi TL avaldus NLV kaudu puudutatud isikult E-MM õiguste äravõtmiseks MM suhtes. Asja läbivaatamise kuupäev 22.11.
2. a Menetlusosalised ja nende Avaldaja TL, esindaja KV, puudutatud isik MM , määratud esindaja v-adv ET-S, puudutatud isik AG, E-MM esindajad Edasikaebamise kord vanema Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtuotsuse resolutsioon: Avaldus rahuldada. Võtta E-MM ära vanema õigused MM suhtes. Määruse ärakiri saata 10 päeva jooksul jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Hagi asjaolud ja poolte seisukohad: Avalduse kohaselt kuritarvitas E-MM ning jättis lapse järelvalveta. toimetati laps sotsiaalhoolekande osakonna töötajate poolt TLI ja PL keskuse turvakodusse. Tööl EMM ei käinud. Seoses eeltooduga palus avaldaja E-MM vanema õigused suhtes ära võtta. E-MM vaidles vanema õiguste äravõtmisele vastu, soovides oma eluviise parandada. Alates on E-MM tööle asunud. toimunud kohtuistungil lükkas kohus asja arutamise edasi, andes puudutatud isikutele E-MM ja AG võimaluse lapse seisundiga tutvuda ning selgusele jõuda, kas lapse hooldamine ja kasvatamine on E-MM jõukohane. Avaldaja andmetel on laps raske puudega, liikumisvõimetu ning vajab järjekestvat taastusravi. toimunud kohtuistungile E-MM ja AG ei ilmunud. Lapse esindaja määratud korras v-adv ET-S toetas avaldust. Kohtu põhjendused: Vastavalt PKS § 50 lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse § 54 lg 1 alusel võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära võtta vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida kohustusi lapse kasvatamisel ja hooldamisel. Vastavalt lastekaitse seaduse § 3 on lastekaitse põhimõtteks seada esikohale lapse huvid, vastavalt PKS § 58 lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi. OÜ koduõendusloo väljavõttest , NLV korraldusest, samuti teistest kohtule esitatud dokumentidest on üheselt järeldatav, et E-MM kuritarvitas ning lapse jätmine tema juurde ohustas lapse elu ja tervist. kohtuistungil andis kohus E-MM võimaluse oma eluviise parandada, määrates kohtuistungi ajaks Viidatud tähtaega on määrusega pikendatud. Kohus möönab, et E-MM on tööle asunud. Samas eeldab lapse tervislik seisund süvendatud hoolitsust ning pidevat tähelepanu. MM on koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan, milles erinevad spetsialistid (sotsiaaltöötaja, pediaater-neuroloog, füsioterapeut, logopeed-eripedagoog ja tegevusterapeut) on andnud hinnangu MM tegevusvõimele ja soovitused tema tegevusvõime arendamiseks. Laps vajab ööpäevaringset järelevalvet, temaga on vaja võimalikult palju tegeleda ja teda arendada. Pediaater-neuroloogi hinnangul ei vasta M psühhomotoorne areng eale, tal on mahajäämus kaalus ja kasvus. M vajab regulaarset ravikehakultuuri, ujumist ja massaaži. Füsioterapeudi hinnangul on M üldiseks arendamiseks vajalik pidev ravikehakultuur ja arendusravi. Logopeederipedagoogi hinnangul ei vasta M kommunikatiivsete, kognitiivsete ja sotsiaalsete oskuste ning neelamisfunktsiooni areng eale ja esineb vähemalt 0,5 aastane mahajäämus. Vajalik on logopeedi ja eripedagoogi hindamine/nõustamine 1-2 korda kuus ning pidev tsükliline logopeediline ja eripedagoogiline arendustegevus. Tegevusterapeudi kirjelduse alusel M ei rooma, istub vähest aega, toetades end ühe käega. Laps on väga kõhn, halva söögiisuga. M lihaskond on välja arenemata. Laps seisab püsti kaenla alt hoides. M vajab füsioteraapiat ja pidevat tegelemist nii individuaal- kui rühmategevusteraapias. Rehabilitatsiooniplaani tegevuskava järgi vajab M M 2-3 korda nädalas liikumisravi ja massaaži, 1 kord nädalas muusikateraapiat, kord 1-2 kuu jooksul logopeedi/eripedagoogi hindamist ja nõustamist, aastas 2-4 tsüklit a’ 10 korda logopeedilist/eripedagoogilist arendustegevust ning 2 korda aastas statsionaarset taastusravi koos uuringutega, lisaks eriarstide uuringuid ning igapäevast toitumisharjumuste kujundamist ja pidevat hooldust. Põhilise rehabilitatsiooniplaani elluviimist soodustava asjaoludena on nimetatud seda, et MM elab ja on kasvatajate jälgimise all. Eeltoodu alusel tähendab sügava puudega MM hooldamine pidevat arvestamist lapse erivajadustega, pidevat ööpäevaringset hooldamist ja järelevalvet, pidevat rehabilitatsiooniplaani ja ravijuhendi täitmist ning last kasvatava isiku kohusetunnet, teadlikkust ja huvi lapse kasvatamise ja arendamise vastu. E-MM lubas last kõikidel töövabadel päevadel külastada, kuid on ainult kaks korda last vaatamas käinud. Avaldaja esindaja külastas E-MM tema kodus, kuid see viibis . Lähtuvalt perekonnaseaduse § 50 lg 4 ei või vanem teostada vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Lähtuvalt lastekaitse seaduse § 8 on igal lapsel sünnipärane õigus tervisele, arengule ja heaolule, lähtuvalt § 25 on lapse vanem kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada ning § 53 alusel on puudega lapsel õigus erilisele hoolitusele lähtuvalt tema spetsiifilistest vajadustest. Perekonnaseaduse § 58 alusel lähtub eestkosteasutus või kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest. Lähtuvalt eeltoodust asus kohus seisukohale, vanema õigused tuleb E-MM ( tema alaealise MM suhtes ära võtta. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.
3. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Viidatud redaktsiooni § 60 lg 12 kohaselt jäävad kohtukulud avaldaja kanda. Kohtunik Epp Haabsaar