2-06-40127/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2007.a, Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-40127 Tsiviilasi TL avaldus LA eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende avaldaja TL (N L V kaudu ) esindajad avaldaja esindaja IK asjast puudutatud isikud: MV LA Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar 2007.a RESOLUTSIOON
6. Rahuldada TL avaldus. Määrata LA eestkostjaks MV. Eestkostja MV ülesandeks on LA kõigi asjade ajamine. LA ei või teha tehinguid eestkostja MV nõusolekuta. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused TL (N L V kaudu) avalduse kohaselt ei võta L A ema LA osa oma lapse kasvatamisest ja ei täida ülalpidamiskohustust . LA sünnitunnistusel kanne isa kohta puudub. LA ema MV soovib saada oma LA eestkostjaks, kuna L on elanud enamuse oma elust MA peres. L ema LA käib L küll aeg-ajalt külas, kuid külaskäigud on enamasti lõppenud tüliga. Avalduse kohaselt on perekond V on loonud L kõik eluks ja eakohaseks arenguks vajalikud tingimused: L on oma tuba, õues oma 1 mängunurk ja käib LA lasteaias „R ”. MV sõnul ei tunne L emana L vastu piisavat huvi: L ei tea, millest L huvitub, millal L on haige või millist ravi laps võiks vajada. L on olnud (pärast L sündi) SA ravil. LA on oma emapoolse vanaema juures elanud . Eestkoste määramisega säiliks LA praegune elukorraldus. LA on eestkosteasutusele avaldanud, et tal ei ole hetkel võimalik oma lapse kasvatamisele pühenduda. Kuna LA elab püsivalt MV juures ja MV on paremad võimalused lapse kasvatamiseks, siis on LA eestkoste seadmisega nõus ja peab seda igati põhjendatuks. Avalduse kohaselt on MV LA loonud stabiilse, lapse arengule vastava elukeskkonna ja on suuteline last kasvatama. Avaldaja on seisukohal, et eestkoste määramine vajalik eelkõige LA õiguste kaitseks. TL palub määrata LA eestkostjaks MV. Puudutatud isikute seisukohad Kohtuistungil avaldas LA, et on nõus, et lapse eestkostjaks määratakse tema ema MV. LA sõnul ravis ta sünnitusjärgset depressiooni, oli seetõttu haiglas peale sünnitust, talle määrati ka ravimeid, laps jäi tema ema hoida ja hooldada. Depressiooni ravi kestis pool aastat. Puudutatud isik võttis ka ravimeid, kuid need tegid teda uimaseks jättis ta ravi pooleli. Puudutatud isik selgitas, et ta ei saanudki algul aru, mida tähendab emaks olemine, ta oli noor, tahtis väljas käia, lapse isaga ei läinud nii nagu plaanis. Puudutatud isik soovib, et laps kasvaks tema juures. Ta otsis pikalt töökohta, et saaks ise last lasteaeda viia, lapse eest hoolt kanda. LA pingutab, et saada kunagi kodu, kuhu mahuks ka laps. Praegu elab ta köök-toas. Tema palk ei ole nii väike, et ta ei suudaks oma last ülal pidada ning varsti peaks puudutatud isikul palk tõusma. Oma emaga ei ole L A häid suhteid, nende vaated elule on erinevad. Samas avaldas LA, et ta võib minna psühholoogi nõustamisele, ta on piisavalt väljas käinud ning ei oma tähtsust kui mõned peod ära jäävad. Puudutatud isik käib lapsega väljas jalutamas või kelgutamas. Puudutatud isik MV palus end määrata lapse eestkostjaks ning selgitas, et L suudab lapsega koos olla ja lapsega tegeleda kõige rohkem mõned päevad korraga, siis väsib ta ära. L ei pea muretsema majandusliku poole pärast, L käib õhtuti lapsega mängima, last pesema ja magama panemas. L väsib kiiresti ära, läheb närvi, kuid laps vajab 24 h päevas tähelepanu. Küsimus on L tervises, puudutatud isik on L lapsest saati käinud mitmete närviarstide juures, kes on kinnitanud, et L vajab abi. Puudutatud isik on püüdnud L psühholoogi juurde suunata, kuid L ei ole tulnud. Samas peale avalduse kohtule esitamist on ka L end muutnud, puudutatud isik loodab, et selle kohtuskäigu abil L mõistab, kui tõsine on olukord. Avaldaja jäi kohtuistungil avalduse juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 3 kohaselt võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitusest. LA sündis LA (t/l 7). Isa kohta lapse sünnitunnistusel kanne puudub. Asjas on puudutatud isikute selgitustega tõendatud, et alates on LA eest hoolitsenud MV, kuivõrd lapse ema LA ei tule lapse kasvatamisega toime. Lapse ema väsib lapsest kiiresti, tal puuduvad oskused lapsega toimetulekuks (tlk 30). Lisaks ei ole lapse ema elamistingimused sobivad lapse kasvatamiseks (tlk 31). Seega leiab kohus, et LA on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja tema üle tuleb seada eestkoste. LA eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ja tema isiklike ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, arvestades eestkosteasutuse seisukohta, et MV on sobiv isik hakkama oma tütretütre eestkostjaks 2 ning ta tuleb määrata LA eestkostjaks. MV on siiani lapse eestkostja ülesandeid hästi ja kohaselt täitnud ning kohus on seisukohal, et MV määramine LA eestkostjaks on lapse huvides. Kohus arvestab siinjuures ka seda, et MV eestkostjaks määramisega lapse senine elukorraldus ei muutu. MV on andnud nõusoleku tema määramiseks lapse eestkostjaks (t/l 10) Ka lapse ema LA on nõustunud sellega, et tema tütre eestkostjaks määrataks lapse vanaema MV. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 järgi alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata LA kõigi asjade ajamine, kuna LA on …… aastane. Samal põhjusel leiab kohus, et LA ei ole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema. Seetõttu ei või eestkostetav teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Kohus märgib, et vastavalt PKS § 103 kui langevad ära eestkoste seadmise eeldused, peab eestkostja esitama kohtule avalduse eestkoste lõpetamiseks. Avalduse võib esitada ka eestkosteasutus. Tiia Mõtsnik kohtunik 3