2-05-23949/6

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-23949/277 Otsuse kuupäev

1. märts 2007.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi JC (varasema perekonnanimega K) hagi PK’i elatise suurendamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
2. veebruar 2007.a., avalikul kohtuistungil. Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja advokaat KS, Kostja PK. Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. vastu Muuta Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/227-8773/02 PK’ilt väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista PK’ilt igakuiselt elatusraha 2200.00 (kaks tuhat kakssada) krooni laste KK ja J-SK ülalpidamiseks JC’i kasuks , s.o. hagi kohtule esitamisest kuni KK täisealiseks saamiseni , sealt edasi 1100.00 (üks tuhat ükssada) krooni kuni J-SK täisealiseks saamiseni . Välja mõista PK’ilt kohtukulu riigilõiv 650.00 (kuussada viiskümmend) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi arvelduskonto 221023778606, Hansapangas või 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900078444). Poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda. Käesoleva kohtulahendi täitmisel tuleb arvestada PKi poolt Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2/3/227-8773/02 täitmisel tasutud elatise summasid. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja muuta Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/227-8773/02 PK’ilt väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista PK’ilt igakuiselt elatusraha 3075.00 krooni KK ja 3075.00 krooni J-SK ülalpidamiseks. Poolte abielu lahutati Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas ning mõisteti kostjalt hageja kasuks igakuine elatis 900 krooni K ja 600 krooni J-S ülalpidamiseks. Hageja on seisukohal, et nimetatud kohtuotsusega väljamõistetud elatis on ilmselgelt ebapiisav laste ülapidamiseks, kuna hinnatase, laste vajadused ja seega ka kulutused on võrreldes oluliselt kasvanud. Hageja arvestuste kohaselt on KK igakuised vajadused kokku 10230 krooni kuus ja J-SK igakuised vajadused kokku 8430.00 krooni kuus. Hageja on seisukohal, et kostja peaks kandma poole nimetatud summadest, so 5115.00 krooni kuus K puhul ja J-S puhul 4215 krooni. Samas mõistab hageja, et nimetatud summas elatise maksmine ei ole kostjale jõukohane ja seetõttu palub kostjalt välja mõista mõlema lapse ülalpidamiseks 2500 krooni, millele lisanduks tulumaks. Hageja töötasu oli enne üle 8000 krooni kuus, kuid alates viibib hageja sünnituslehel. KOSTJA VASTUVÄITED Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja hagi ei tunnista, kuivõrd tema sissetulek ei võimalda nimetatud summas elatist tasuda. Vastuväidete kohaselt täidab kostja alates Tallinna Linnakohtu kohtuotsusest oma ülalpidamiskohustust korrektselt ja õigeaegselt. Aastatel oli kostja registreeritud töötuna ja mõnel ajahetkel olid kostjal tõsised finantsraskused. Alates kostja töötab OÜ-s lukksepana ja tema töötasu on 3000.00 krooni kuus. Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Kostja arvates kulutused lastele ülepaisutatud ja ebamõistlikud. Kostjale on ebaselged hageja kulud laste riietele ja jalatsitele 1000.00 krooni ulatuses kuus, ebamõistlikud kulud puhkusele 1000.00 krooni kuus, ka on kostja arvates ebamõistlikus suuruses koolikulud - milleks osta igakuiselt uusi kantseleikaupu ja koolikotte, samuti ei sa püsivateks kulutusteks pidada eratunde vene keeles ja iluuisutamisvahendite soetamiseks, kulud mööbli ostmiseks ei kuulu lapse ülalpidamiseks vajalikke kulude hulka, samuti eratunnid treeneriga 500 krooni kuus. Kostja on seisukohal, et ülalpidamiskulude suurus ei sõltu laste vajadustest vaid vanemate varalisest võimalustest. Kostja majanduslik seisund ei võimalda lastele elatist tasuda rohkem kui kokku Tallinna Linnakohtu 26.09.2003.a kohtuotsusega väljamõistetud 1500.00 krooni kuus. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE Hageja on seisukohal, et kostja poolt pakutav igakuine elatis kokku summas 1500 krooni kuus on ebapiisav laste ülalpidamiseks. Hageja on seisukohal, et oma nõude esitamisel on ta arvestanud kostja halvemat majanduslikku olukorda ning nõutud elatis summas 2500 krooni kuus lapse kohta on adekvaatne summa. Elatise väljamõistmisel palub hageja arvestada ka sellega, et mõlemad tüdrukud on väga andekad iluuisutamises. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Hageja esindaja jäi kohtuistungil nõude juurde ning palus muuta Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/227-8773/02 kostjalt väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista PK’ilt igakuiselt elatusraha 3075.00 krooni KK ja 3075.00 krooni J-SK ülalpidamiseks, kohtukulud panna kostja kanda. Hageja esindaja on seisukohal, et kostja sissetulekud on suuremad kui kostja väidab. Hageja esindaja avaldas, et hageja on nõus ka elatisega miinimumsummas, kui kostja rohkem tasuda ei suuda. Kostja vaidles kohtuistungil hagile vastu. Kostja avaldas, et tasub praegu laste ülapidamiseks kokku 1500 krooni kuus, rohkem ei võimalda sissetulek tasuda. Äärmisel juhul saaks kostja 2 tasuda kahele lapsele kokku 1700 krooni. Kostjal on töövõime kaotus 30%, samuti tasub kostja laste telefoniarved. Kui kostja lastega kokku saab, alati ostab ta lastele midagi, mõnikord annab taskuraha. Terviseprobleemide tõttu on tal raske üldse tööd leida. Kostja on otsinud paremat töökohta, kuid ta vajab oma tervise tõttu sellist töökohta, kus saab tihti puhata. Kostja ei tasu ise oma elamispinna eest, kuna elab koos kasuisaga ühes ilma sooja veeta ahjuküttega toas, kasuisa maksab korteri eest. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Sama paragrahvi
3. lõike järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning 4.lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte sündinud K ja J-S on alaealised. Kooskõlas § 61 lg 1 - kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on tasunud hagejale alates Tallinna Linnakohtu kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2/3/227-8773/02 laste ülalpidamiseks elatist kokku 1500 krooni kuus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja poolt tasutav elatis kahe lapse peale kokku summas 1500 krooni ei ole piisav laste ülalpidamiseks, kuna hinnatase, laste vajadused ning ka kulutused on võrreldes eelmise otsuse tegemise ajaga oluliselt suurenenud. Samas ei pea kohus ka mõistlikuks mõista kostjalt välja elatise hageja poolt taotletud summas. Kohtuotsuse tegemise ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, hagiavalduse esitamise ajal 2690 krooni. Seega ei või elatis käesoleval aastal olla ühele lapsele väiksem kui 1800 krooni kuus. PKS § 61 lg 4 kehtestatud elatise miinimummäär on ligilähedane laste minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse („Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“) tulemusega. Hageja väidete kohaselt kulutab ta laste ülalpidamiseks kokku keskmiselt 18 660.00 krooni igakuiselt, milleks palub kostjalt välja mõista koos tulumaksuga 6150 krooni. PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et hageja varaline seisund on märgatavalt parem kui kostjal. Kohtule esitatud hageja töötasu tõendi kohaselt oli tema töötasu enne lapsehoolduspuhkusele jäämist üle 8000 krooni kuus, kostja töötasu . oli keskmiselt 3000 krooni. Käesoleval ajal viibib hageja lapsehoolduspuhkusel, õpib tasulises erakõrgkoolis ning viibib vahetusüliõpilasena Suurbritannias. Kohus märgib, et esmajoones lähtub kohus elatise väljamõistmisel vanemate varalisest seisundist ja alles siis laste vajadustest. On põhimõtteliselt võimalik, et hageja lastele tehakse igakuiselt kulutusi 18660.00 krooni ulatuses, kuid igakuise elatusrahana lapsele ei kuulu väljamõistmisele summa, mille ulatuses lapsed suudavad kuu aja jooksul tarbida või mille ulatuses tarbimist üks lapsevanematest vajalikuks peab, vaid elatis on seotud ennekõike vanemate varalise seisundiga, mille järgi tuleb kohandada tarbimist. Ka ei nähtu esitatud materjalidest, milliste vahendite arvel hageja igakuiselt lastele summas 18660.00 krooni kulutusi võimaldab, kuivõrd käesoleval ajal viibib hageja lapsehoolduspuhkusel, enne lapsehoolduspuhkusele jäämist oli hageja töötasu suurus üle 8000 krooni kuus. Kuivõrd tulenevalt PKS § 60 lg-st 1 on lapse ülalpidamiseks kohustatud isikud lapse vanemad, siis ei 3 saa elatise suuruse määramisel aluseks võtta kulutusi, mida teevad lastele kolmandad isikud. Eeltoodu alusel ei pea kohus vajalikuks antud asjas arvestada ainult laste vajadusi vaid lähtub elatise suuruse määramisel ka vanemate varalistest võimalustest. Kostja taotles elatise väljamõistmist miinimumist väiksemas suuruses põhjusel, et tervislikel põhjustel ei saa ta töötada täistööajaga. Kostja esitas kohtule tõendid, millest nähtub, et ta oli pikaajaliselt töötu (tlk 26,27), alates on tema töötasu 3000 krooni kuus (tlk 28 ja 87). Asjas on kohtule esitatud arstliku ekspertiisi otsus ja selle selgitus (tlk 82,83), millest nähtub, et PKil on tuvastatud püsiv osaline töövõimekaotus 30% kuivõrd läbipõetud ajuinsuldi jääknähuna on kostjal kerge parema käe kohmakus. Kohtuistungil kostja selgitas, et ta elab koos kasuisaga ühes ahjuküttega toas ning korteri eest tasub kasuisa. Seega on kohtu arvates tõendatud, et kostja on osaliselt töövõimetu ning esineb alus elatise väljamõistmiseks alla elatise miinimummäära. Kohus arvestab siin ka asjaoluga, et kostja on oma erialalt torulukksepp, puue esineb kostja paremal käel, mis raskendab kostjal sellelaadse töö tegemist täistööaja mahus. Hageja on küll avaldanud arvamust, et kostja tegelik sissetulek on suurem kui kostja poolt väidetu, samas konkreetseid asjaolusid (näit. väärtusliku vara olemasolu), millest kohus saaks teha järeldusi, et kostja elujärg oleks tegelikkuses parem või et kostja varjaks oma sissetulekuid, hageja esitanud ei ole, nimetatud asjaolusid tõendanud ei ole. Juhindudes PkS § 61 lõikest 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla § 61
4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei nõustu aga kostja seisukohaga, et ta ei ole suuteline tasuma elatist rohkem kui 1500 krooni kuus kahele lapsele kokku. Kostja märkis oma kirjalikus vastuses ja kinnitas ka kohtuistungil, et on tasunud laste telefoniarveid, vahel andnud taskuraha või ostnud lastele midagi. Asja materjalidest (tlk 29-35) nähtuvalt on kostja lastega kohtumistel teinud lastele sadadesse kroonidesse ulatuvaid kulutusi. Sellega on tõendatud, et kostja on suuteline tasuma elatist rohkem kui kokku 1500 krooni kuus kahe lapse ülalpidamiseks. Kohus möönab, et kostja ei ole suuteline tasuma 1800 krooni kuus elatist lapse kohta, kuid esitatud tõenditest ja kostja poolt avaldatud asjaoludest tuleneb, et kostja varaline seisund võimaldab tal elatist tasuda ühe lapse ülalpidamiseks kuus 1100 krooni so 700 krooni rohkem kui seni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tulenevalt TsMS (kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) § 64 lg 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka riigilõiv riigituludesse summas 650.00 krooni, kuivõrd hageja oli hagi kohtule esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja on esitanud kohtule taotluse 4000 krooni väljamõistmiseks hageja õigusabikulude katteks. Kostja õigusabikulud moodustavad kviitung arve järgi 1600 krooni. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi tuleb poolte kohtkulud jätta nende endi kanda, kuna hagi rahuldatakse osaliselt. Krista Kirspuu 4 Kohtunik 5