Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud võrdsetes osades kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt on kulud lastele kuus kokku 9 340 krooni, sellest kummalegi lapsele kuus 4 670 krooni kuus. Kostja seisukoht, et hageja peaks minema tööle või rentima oma kinnisvara, et saada vahendeid laste ülalpidamiseks, ei ole kohtu arvates asjakohane ja ka mõistlik, kuna hageja nagunii laste eestkostjana kannab laste eest hoolt, kasvatab neid ja annab neile ülalpidamist, sest kostjalt on kohtu otsusel ära võetud vanema õigused mõlema lapse suhtes ning laste ema VK ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu laste eest hoolitseda. Seega kostja laste kasvatamises ja nende eest hoolitsemises vanemana ei osale, samas pole kostja osalus laste ülalpidamiskulude kandmises vastavalt kohtutäiturilt saadud tõendile . (vt. tlk. 75) seni olnud märkimisväärne, sest kostja võlgnevus seisuga . kokku moodustab 64 822.30 krooni (vt. lk. 78). Siit teeb kohus ühese järelduse, et kostja hoidub pahathtlikult kõrvale oma laste ülalpidamise kohustuse täitmisest nõuetekohaselt viisil. Asjaolu, et kostjalt on oma laste suhtes ära võetud vanema õigused, ei vabasta kostjat kohustusest ülal pidada oma alaealisi lapsi (
3). Kohtu arvates on hageja lastele tehtavate kulutuste arvestus mõistlik, aluseks võttes asjaolu, et tegemist on kooliealiste lastega, kelle vajadused on oluliselt suuremad kui väikelastel ning millised kasvavad aastaaastalt. Lapsed vajavad kasvamiseks mitmekesist toitu, rõivaid ja jalatseid ning samuti koolitarbeid. Igati vajalik on arendada laste kehalisi võimeid neile võimaluste loomise teel sportimiseks jms.. Seda kõike peavad oma lastele kindlustama nende vanemad ning seejuures pole oluline, kas nad elavad koos lastega või mitte. See, et kostjal on uus perekond ja perekonda on sündinud ka laps, ei oma asjaoluna käesolevas asjas kohtu arvates õiguslikku tähendust, kuna sellel lapsel on olemas nii ema kui isa, kes on ilmselt võimelised andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ja tema eest hoolitsema. Kohtule antud seletuse kohaselt on kostja tervis korras, seetõttu peaks ta olema võimaline andma kõigile enda alaealistele lastele elatist vajalikus ulatuses. Asjaolu, et kostja saab asjas esitatud tõendi kohaselt töötasuks alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga (vt. Tlk. 55) ei ole tõendina kohtu arvates eriti usaldusväärne, kuna Maksu- ja Tolliameti andmetel on VBi poolt perioodil veebruar kuni september 2006.a. deklareeritud väljamakseid summas 25 517 krooni. Üldteadaolevalt käesoleval ajal Eesti Vabariigis tööpuuduse probleemi pole, pigem vajatakse siin üha enam kvalifitseeritud tööjõudu. Eesti keele mitteoskamine kostja poolt ei ole kohtu arvates mingil juhul õigustuseks oma alaealistele lastele kasvamiseks ja arenemiseks vajalikus ulatuses rahaliste vahendite andmisest kõrvalehoidmiseks. Kostjal on sellekohase soovi korral võimalik omandada eriala ning leida rakendust tööturul kvalifitseeritud töötajana ja saada tulu töötasuna, mis kindlustaks vajalikud elatusvahendid kõigile kostja lastele ning ka kostjale endale. Kostja andis nõusoleku maksta oma kahele alaealisele lapsele elatusraha summas 1 500 krooni kuus, mis kohtu arvates ei ole küllaldane rahasumma aluseks võttes laste iga ja nende vajadusi.
§-i 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on alates 01.01.2006.a. 3 000 krooni. Et hageja jäi kohtuistungil oma esialgse nõude juurde, siis leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1 500 krooni elatusraha kuus kummagi alaealise lapse ülal pidamiseks kuni viimaste täisealisuseni. Kostja asjas esitatud tõenditest ning selgitustest ilmneb kohtu arvates veenvalt asjaolu, et kohtul puudub õiguslik alus juhundudes
6 sätetest vähendada kostjalt väljamõistetava elatusraha summat tema kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, kuna kostja ei ole töövõimetu isik, tema alaealistel lastel pole piisavat sissetulekut ning asjas pole ilmnenud ka muid kohtu poolt mõjuvaks tunnistatavaid põhjusi. Kostja kanda tuleb jätta ka menetluskulud riigilõivuna ning mõista kostjalt välja riigituludesse juhindudes Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2, mille kohaselt on elatise hagides hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud ning kehtiva TsMS § 179 sätteist. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 12.03.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.