← Eesti

2-05-15464/2

Obsah (5)§ 100§ 101§ 401§ 113§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse avalikult teatavaks 7. veebruar 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-1546

) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 401

lõike 1 kohaselt on krediidilepinguks leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediidi), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt Magnet krediitkaardi lepingu tingimuste punktile 1.

  1. on magnet krediitkaart hageja omandis olev kaugjuurdepääsuga maksevahend, mis väljastatakse kostjale kui krediitkaardi kasutajale krediidi kasutamiseks. Tulenevalt nimetatud tingimuste punktist 1.
  2. kaardi valdaja võib krediitkaarti kasutada teenuste ja kaupade eest tasumiseks, sularaha väljavõtmiseks ja muudeks toiminguteks. Tulenevalt tingimuste punktist 7.
  3. ja 7.
  4. konto omanik vastutab kõigi krediitkaardiga tehtud toimingute eest ja kohustub kõik toimingud tegema isiklikult. Lepingu tingimuste punkti 4.
  5. alusel leppisid pooled kokku maksimaalses piirsummas ehk krediidilimiidis, mille piires pank konto omanikule krediiti annab. Tulenevalt krediitkaardi lepingu tingimuste punktist 4.
  6. on kohustusliku tagasimakse limiit lepingus fikseeritud krediidilimiidi kasutatud osa piirimäär, mille ületamisel algavad kohustuslikud tagasimaksed. Krediitkaardi lepingu tingimuste punkti 5.
  7. kohaselt kohustusliku tagasimakse summa kantakse maksepäeval arvelduskontolt kaardikontole, kui kaardikonto kasutatud krediidilimiit ületab kohustusliku tagasimakse limiidi. Lepingu tingimuste punkti 5.
  8. kohaselt konto omanik kohustus tagama arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et tasuda igakuiselt intresse, tagasimakseid ja muid lepingujärgseid makseid. Tingimuste punkti 5.
  9. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale vastavalt kokkulepitud määrale krediidilimiidi kasutatud osalt intresse. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 415

lg-st 1 tuleneb, et tarbijalt ei või krediidilepingu rikkumisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Samuti sätestab krediitkaardi lepingu tingimuste punkt 7.4.3., et pangal on õigus tarbijast konto omaniku puhul nõuda viivist seaduses sätestatud suuruses võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja oma lepingust tulenevat kohustusi täitnud. Kostja ei ole võlgnevuse suurust ja kujunemist vaidlustanud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 13 707,74 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud 3 kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 1 050 hageja kasuks. TsMS § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 97,80 krooni riigituludesse. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Taimi Kollom Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.