Tsiviilasi nr.2-06-38733 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja 08. märts 2007.a.; Valga Kohtumaja koht Tsiviilasja nu

) § 68 lg. 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

§ 68lg.

3 kohaselt tekib omand seaduses sätestatud juhul.

§ 92lg.

1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Ehitisregistrist nähtub, et registrisse on kantud kaks ehitist : kaarhall ja katlamaja ning andmed tootmishoone ( suletud netopinnaga 377,7 m2,ehitisealuse pinnaga 397 m2 ), laohoone 1 (suletud netopinnaga 109,6 m2 , ehitisealuse pinnaga 118 m2 ) ja laohoone 2 ( suletud netopinnaga 183,2 m2 , ehitisealuse pinnaga 189 m2 ) kohta pole. Samuti on esitatud kohtule Valga linnavalitsuse korraldus, mille kohaselt on muudetud ehitiste kaarhall ja katlamaja aadressiks / tl. 38 /. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et W pankrotimenetluses on nimetatud ära W aadressil asuvad laohooned / asja materjalide juurde võetud Valga Maakohtu tsiviiltoimik nr. 2-648/97 – W pankrotitoimik, tl. 76-90 / ning W ( pankrotis ) lõppbilanss on null

§ 90lg.

1 sätestab, et vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Ka kostja on möönnud, et tegemist on seaduspärase valdusega ega ole vaidlustanud hageja valdust nende nõudes nimetatud ehitistele. Valga linnavalitsus on koguni korraldusega andnud nõusoleku maa ostueesõigusega erastamiseks Valga linnas, pindalaga 5435 m2, OÜ-le X. Antud suurusega maatükil asuvad ka laohoone 1, laohoone 2 ja tootmishoone ja hageja valdab nimetatud ehitisi. Hageja on koguni nimetatud ehitiste – laohoone 1, laohoone 2 ja tootmishoone mõõdistusprojekti tellinud /tl. 9-16 /. Kuna valdaja omandit eeldatakse ja hageja on kohtule tõendanud, et ta valdab omandi tunnustamise nõudes nimetatud ehitisi ning keegi ei ole hageja valdust nimetatud ehitistele vaidlustanud ning, et omandi tõendamiseks võib kasutada lepinguid, arveid, kirjavahetust ja muid tõendeid, siis kohus leiab, et asjas kogutud ja esitatud materjalidega on leidnud tõendamist, et OÜ X on haginõudes nimetatud ehitiste õiguspärase valdajana ka nimetatud ehitiste omanik. Kohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada ja tunnustada hageja omandiõigust järgmistele ehitistele:

1. ühekorruselisele tootmishoonele suletud netopinnaga 377,7 m2,ehitisealuse pinnaga 397 m2
2. ühekorruselisele laohoonele 1 suletud netopinnaga 109,6 m2 , ehitisealuse pinnaga 118 m2
3. ühekorruselisele laohoonele 2 suletud netopinnaga 183,2 m2 , ehitisealuse pinnaga 189 m2 . Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa 4