Obsah (12)

§ 101§ 188§ 635§ 641§ 647§ 116§ 189§ 94§ 113§ 128§ 127§ 157

2-05-1292 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2007.a, Tallinn Tsiviilasja numb

) § 188 lg-le

1. Samuti esitas hageja nõude ettemaksu suuruses 11663 krooni tagastamiseks ja pakkus kostjale uste tagasivõtmist. Lisaks informeeris hageja kostjat, et KÜ xxx on otsustanud uksed vahetada ja palus kostjal viimase poolt paigaldatud uksed demonteerida ja ära vedada. Kostja omalt poolt mingeid samme ei astunud ning edasistele telefonikõnedele kostja esindaja ei vastanud. Kostja poolt paigaldatud uksed lasi demonteerida KÜ xxx enda kulul. Hageja tagastas KÜ-le xxx 12543 krooni. Vastavalt hageja ja KÜ xxx vahel sõlmitud kokkuleppele pidi viimane pärast uste paigaldamist maksma hagejale teise osa (50%) tööde maksumusest. Kokku pidi KÜ xxx hagejale uste paigaldamise eest maksma 25086 krooni. Hageja pidanuks uste paigaldamise eest omakorda kostjale maksma aga 23326 krooni. Seetõttu on hagejal kostja väidetava lepingurikkumise tõttu tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol summas 1760 krooni (s.o 25086 – 23326 krooni). Kostja poolt paigaldatud uksed on KÜ Kuuse 31 poolt demonteeritud ning ühistu on välisuste valmistamise ja paigalduse tellinud teiselt töövõtjalt (milline on käesolevaks ajaks töö ka teostanud). Kostja poolt paigaldatud ja hilisemalt demonteeritud uksi ei ole hagejal vaatamata korduvatele katsetele õnnestunud kostjale tagastada. 1760 krooni tasumisega on kostja hageja hinnangul
2. veebruari 2007.a seisuga viivituses 942 päeva. Võttes

§§-dest 94 ja 113 juhindudes viivise määraks 9% aastas, on ühe päeva viivise suuruseks 0,44 krooni, mis teeb viivise kogusummaks 414,48 krooni. Hageja leiab, et kostja on oluliselt rikkunud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ning hagejal on lisaks saamata jäänud tulu hüvitamisele õigus nõuda tagasi ka kostjale tasutud ettemaksu summas 11663 krooni. Kostja on keeldunud hagejale nimetatud summat tagastamast. Ettemaksu tagastamisega viivitamise eest oleks hagejal enda arvutuste kohaselt õigus nõuda kostjalt 942 päeva eest viivist 2731,80 krooni, kuid hageja on kõnealust viivisenõuet vähendanud 1162,52 kroonini. 3. Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja viidanud

§-le 94, §-le 113, § 116 lg-le 1 ning lg 2 punktidele 1 ja 5, samuti

§-le 128, § 646 lg-tele 4 ja 5 ning §-le

1. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA VASTUHAGI SISU Kostja hagi ei tunnista ning esitas
2. oktoobril 2006.a vastuhagi 11663,10 krooni väljamõistmiseks.
3. Vastuhagis väidetu kohaselt sõlmisid hageja (xxx OÜ) ja kostja (OÜ xxx) 2005.a juunis suulise töövõtulepingu kahe trepikoja metallukse valmistamiseks ja paigaldamiseks objektil xxx, Laagri asulas, vastavalt kostja
4. juuli 2004.a hinnapakkumisele summas 23326,24 krooni. Kostja esitas käsiraha saamiseks 50-protsendilise ettemaksu arve summas 11662 krooni, mille hageja tasus. Pärast seda kohtus kostja esindaja M.Soom KÜ xxx juhatuse liikme K.O.´iga objektil ning täpsustas tehnilisi üksikasju: ukse asetus, ukse käelisus, värv, klaasi suurus. KÜ-ga xxx ei olnud kostjal lepingulisi suhteid. KÜ xxx esindaja palus seejuures kostjalt vana ukse lammutuse ja äraveo, mille osas kostjal hagejaga kokkulepe puudus, kuid kostja nõustus lisatööde tegemisega. Uste paigaldamisel tekkisid korteriühistu liikmetel küsimused uste valmistamise tehnoloogia kohta ning uste nn mõlkide ja värvikriimustuste kohta. Kostja esindaja andis selgitavaid vastuseid tulenevalt ehituskvaliteedi nõuetest ja heast ehitustavast. Uste nn mõlgid on uste valmistamise tehnoloogiast tingitud paratamatus. Värviparandused tehakse pärast uste lõplikku paigaldust vastavalt ehituse heale tavale. Ülejäänud väidetavad puudused on kostja hinnangul tingitud asjaolust, et hageja jättis kostjalt tellimata mitmeid töid, mida KÜ xxx oli hagejalt tellinud. See ilmneb KÜ xxx poolt
5. juulil 2004.a esitatud pretensiooni ja kostja
6. juuni 3 2004.a hinnapakkumise võrdlemisel. Nii lubas hageja korteriühistule paigaldatud A-565/Alfa asemel kallima ASSA 565 automaatselt lukustuva originaalluku. Samuti ei tellinud hageja kostjalt katteplekkide ja uksepiirajate paigaldust. Kostja poolt paigaldatud sulguri K asemel lubas hageja korteriühistule kallima Abloy sulguri. Seega "vahendas" hageja metalluste tellimust ebakorrektselt.
7. Kostja leiab, et metalluste paigaldamisega objektil KÜ xxx, , on kostja omapoolsed lepingulised kohustused vastavalt
8. juuli 2004.a hinnapakkumisele hageja ees täitnud. Hageja ei ole aga täitnud oma kohustust tasuda teine osa (50%) lepingujärgsete tööde maksumusest, s.o 11663, 10 krooni. MENETLUSE KÄIK
9. Kohtuistungil jäi hageja kirjalikus hagiavalduses ja selle täiendustes esitatud väidete ning nõuete juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle KÜ xxx juhatuse liikme K.O.. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
11. Puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja vahel on 2004.a juunis (hagis ilmselt ekslikult märgitud 2004.a juuli) sõlmitud töövõtuleping maja metallvälisuste valmistamiseks ja paigaldamiseks xxx asuvale elamule. Pooltel ei esine erimeelsusi selles, et sisuliselt oli tegemist alltöövõtulepinguga, kus peatellijaks oli KÜ xxx. Kokkulepitud töö maksumuseks koos paigaldusega pidi olema 23326 krooni. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kostjale tööde maksumusest
12. juuni 2004.a arve (nr 1/2806, vt toimik, lk 8) alusel tasunud 11663 krooni. Ülejäänud osa pidi vastavalt kostja hinnapakkumisele kuuluma tasumisele kauba kättesaamisel (vt toimik, lk 25). Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et hageja sai KÜ-lt Kuuse 31 omakorda ettemaksu 12543 krooni ning on selle käesolevaks hetkeks korteriühistule tagastanud. Vaidluse all ei ole samuti asjaolu, et kostja paigaldas hagejaga sõlmitud lepingu alusel xxx elamule trepikoja välisuksed
13. juulil 2004.a. Kostja ei ole eitanud
14. juulil 2004.a KÜ Kuuse 31 poolt koostatud pretensiooni kättesaamist. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja poolt paigaldatud uksed 2004.a sügisel maha võetud ning KÜ xxx on tellinud maja välisuste valmistamise ja paigalduse kolmandalt isikult.
15. Pooltel on õiguslik vaidlus eeskätt kostja poolt teostatud tööde vastavuse üle lepingutingimustele. Põhihagis on tuginetud hageja poolsele töövõtulepingu ülesütlemisele töövõtja lepingurikkumiste tõttu ning nõutud nii lepingu alusel tasutud summa tagastamist kui lepingurikkumisega tekitatud kahju (saamata jäänud tulu näol). Vastuhagis on aga kostja kui töövõtja nõudnud lepingust tuleneva kohustuse täitmist – lepingujärgse tasu maksmist – tellija poolt. Kohus peab seonduvalt käesoleva otsusega esmalt vajalikuks osundada TsMS § 5 lg-le 1, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). 10.

§ 101

lg 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise puhuks muu hulgas õiguse lepingust taganeda (või leping üles öelda) ning nõuda ka kahju hüvitamist.

§ 188

lg 1 kohaselt toimub lepingust taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingust taganemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest (

§ 188lg 2).

Hagi ja vastuhagi rahuldamise üle otsustamiseks on 4 esmalt seega vajalik tuvastada, kas käesoleval juhul esinesid sisulised eeldused hageja kui tellija poolt töövõtulepingust taganemiseks ning kas hageja on teinud piisavalt selge ja ühemõttelise avalduse lepingust taganemiseks. 11. Lepingust taganemise sisuliste eelduste olemasolu jaatamiseks on vajalik omakorda tuvastada, et kostja on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud. Vastavalt

§ 635

lg-le 1 kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 641lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Tulenevalt

§ 641

lg 1 p-dest 1 ja 2 ei vasta töö lepingutingimustele ka siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Tulenevalt

§ 647

lg-st 1 loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

1. Vaidlustamata asjaolude kohaselt paigaldas kostja enda valmistatud uksed
2. juulil 2004.a. KÜ Kuuse 31 esindaja avastas töös puudused, mille kohta koostas
3. juulil 2004.a pretensiooni (vt toimik, lk 9). Kostja ei ole eitanud pretensiooni kättesaamist, kuid on kahtluse alla seadnud pretensiooni põhjendatuse. Iseenesest võib nõustuda kostja vastuväitega, et pretensioonis välja toodud väidetavatest puudustest (kokku seitse punkti) seonduvad kostja sooritusega üksnes kolm esimest. Võttes aluseks kostja poolt hagejale tehtud hinnapakkumise (vt toimik, lk 25), ei saa teha järeldust, et kostja oleks paigaldanud ustele kokkuleppele mittevastava luku või nimetatud hinnapakkumises toodust erineva sulguri. Samuti puuduvad ühesed tõendid kostja kohustuse kohta paigaldada katteplekid ja uksepiirajad. Hageja vastavaisulised väited on kohtu hinnangul tõendamata. KÜ xxx poolt tellitu erinevust hageja ja kostja vahelisest kokkuleppest kinnitab kaudselt ka hageja hinnapakkumise nr 426/U sisu (vt toimik, lk 92).
4. Samas on kõnealuses pretensioonis kirjeldatud puudusi, millest nähtuvalt ei saa lugeda tööd lepingutingimustele vastavaks ka

§ 641lg 2 p 2 mõttes.

Selle sätte kohaselt peab töö teistsuguste kokkulepete puudumisel sobima otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Pretensiooni kohaselt olid ustel sees mõlgid; üks ustest oli valedes mõõtmetes, mis tegi muu hulgas võimatuks ukse avamise ja sulgemise talveoludes; uksed ei käinud täies ulatuses lahti, sest ukse ülemine äär läks vastu varikatust ning kiilus sinna kinni. Pretensioonis esitatud puuduste olemasolu on tunnistaja K.O. kinnitanud ka kohtumenetluses antud ütlustes (vt toimik, lk 139 ja lk 141). Kohtu hinnangul takistab maja välisuste avanemine üksnes piiratud ulatuses nende tavapärast ja eesmärgipärast kasutamist. Samuti ei pidanud tellija mõistlikult eeldama, et paigaldatavatel maja välisustel on sees mõlgid, mida kostja on hiljem põhjendanud uste tootmise tehnoloogiliste iseärasustega. Kostjale on õigeaegselt teatatud töös avastatud puudustest, neid piisavalt täpselt kirjeldatud ning antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud asjaolu on tõendatud nii ülalkäsitletud pretensiooniga kui tunnistaja K.O.poolt antud ütlustega (vt toimik, lk 139-140). Tunnistaja K.O. ütlustega on leidnud kinnitust ka asjaolu, et kostja sisuliselt keeldus puudusi kõrvaldamast (vt toimik, lk 139-140). Kohtu hinnangul on kostja kui töövõtja õigustamatult keeldunud tööd parandamast või uut tööd tegemast, mis annab aluse lugeda kostjat

§ 647lg-st 1 lähtuvalt töövõtulepingut oluliselt rikkunuks.

5 Lähtudes eeltoodust, asub kohus seisukohale, et kostja on enda töövõtulepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud ning hageja jaoks eksisteerisid materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks. 14.

§ 188

lg-st 1 tulenevalt eeldab lepingust taganemine taganemisavalduse tegemist teisele lepingupoolele. Hageja väitel teatas hageja esindaja kostja esindajale umbes kuu enne paigaldatud uste demonteerimist telefoni teel töövõtulepingust taganemisest. Kostja vastavasisulise telefonivestluse toimumise fakti aga omaks võtnud ei ole, mistõttu ei saa kohus hageja nimetatud väidet tõendatuks lugeda. Teisalt ei näe võlaõigusseadus taganemise avaldusele ette kindlat vorminõuet, lepinguga seotud tahteavalduste kindlaid vorminõuded ei tulene käesoleval juhul ka poolte kokkuleppest. Seega võib taganemisavaldus (sarnaselt muude tahteavaldustega) tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi olla ka järelduslik. Lepingu järeldusliku ülesütlemise ja lepingust järeldusliku tahteavalduse alusel taganemise võimalikkus on kinnitust leidnud ka Riigikohtu praktikas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. aprilli 2006.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-29-06, p 20, ning 12. juuni 2006.a ostus kohtuasjas nr 3-2-1-50-06, p 22 ja p 23). Ka käesoleval juhul teavitas K.O. enda ütluste kohaselt vahetult nii hageja kui kostja esindajaid KÜ xxx kavatsusest tellida uste valmistamine ja paigaldus teiselt töövõtjalt (vt toimik, lk 140). Kuigi avaldust ei tehtud kostjale vahetult hageja poolt saab sellist tahteavaldust kohtu arvates lugeda lepingust taganemiseks

§ 116lg 1 mõttes.

Kostja oli tunnistaja ütlustest nähtuvalt teadlik kostja paigaldatud uste eelseisvast demonteerimisest korteriühistu poolt. Uste tagastamine osutus võimatuks aga seetõttu, et kostja esindajaga polnud võimalik ühendust saada (vt toimik, lk 141-142). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja oli sisuliselt teadlik KÜ xxx kavatsusest taganeda hagejaga sõlmitud lepingust ning kostjal puudus sellises olukorras mõistlik alus eeldada hageja soovi töövõtulepingu (alltöövõtulepingu) jätkamiseks kostjaga. Lisaks puudub vaidlus selle üle, et hageja on KÜ-le xxx tagastanud lepingu alusel saadud 12543 krooni. Nimetatud asjaolusid on kinnitanud ka tunnistaja K.O. (vt toimik, lk 140). Lõpuks võib hagejapoolset lepingust taganemist järeldada ka käesoleva tsiviilasja esemeks oleva hagi esitamisest kohtule, milles hageja muu hulgas nõuab lepingu alusel saadu tagastamist. 15. Seega tuleb lugeda hageja sõlmitud töövõtulepingust taganenuks.

§-st 118 tulenevaid võimalikke taganemise kehtivust puudutavaid vastuväiteid kostja käesolevas asjas välja toonud ei ole. Seetõttu on ka töövõtulepingust tulenev tasu maksmise kohustus

§ 188

lg 2 järgi lõppenud, s.t hagejal ei ole enam kohustust töö eest tasuda ning puudub alus vastuhagi rahuldamiseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 on hagejal õigus nõuda lepingu alusel kostjale makstud 11663 krooni tagastamist ning ka intressi tasumist tagastatavalt summalt alates raha saamisest. 16. Erinevalt hagejast leiab kohus, et eelnimetatud intressi määraks on

§ 94lg 1 järgne intressimäär.

Õigus

§ 113

järgse viivitusintressi nõudmiseks tekib (raha) tagastamisnõude sissenõutavaks muutumisest. Alates 27. detsembrist 2003.a kehtiva

§ 94

lg 1 redaktsioonist tuleneb, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga
3. juuli 2004.a teadaandele oli intressimääraks enne nimetatud kuupäeva 2%. Nimetatud määr on seejuures püsinud muutumatuna kuni
4. jaanuarini 2006.a. Võttes arvutuse aluseks 365 päeva aastas, oleks intressimäär päevas 0,0055% (s.o 2 : 365) ning ühe päeva intress tagastatavalt summalt (11663 krooni) 0,64 krooni. 11663 krooni tasumine toimus eelduslikult
5. juunil 2004.a ning tagastamiskohustus muutus sissenõutavaks hiljemalt 2004.a oktoobri alguses, mil kostja poolt paigaldatud uksed asendati (vt toimik, lk 141) ning kostjale pidi teadlikuks saama lepingust taganemisest. Seega on põhjendatud intressinõue

§ 94lg 1 määra järgi perioodil 29.

juunist 2004.a kuni

1. septembrini 2004.a, milles on 94 päeva. See teeb intressi kogusummaks 60,16 krooni (s.o 94 x 0,64). 6 Alates
2. oktoobrist 2004.a kuni käesoleva otsuse tegemiseni (
3. märtsil 2007.a) oleks hagejal õigus nõuda tagastavalt summalt viivitusintressi (viivist)

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras (

§ 94lg 1 järgne määr, millele lisandub seitse protsenti aastas).

Vaatamata asjaolule, et

§ 94

lg 1 järgne intressimäär on käesolevaks hetkeks tõusnud 3,5-ni peab kohus põhjendatuks võtta aluseks hageja viivisearvestus, mis lähtub 2-protsendilisest Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast intressimäärast. Võttes aluseks aasta viivisemäära 9%, moodustub ühe päeva viivisemäär 0,025%. Seega tuleks kostjal maksta tagastatavalt summalt alates 2004.a oktoobrist viivist 2,92 krooni päevas. Käesolevaks hetkeks on kostja summa tagastamisega viivitanud 882 päeva, mille eest kuuluks tasumisele viivis kogusummas 2575,44 krooni (s.o 882x2,92). Lähtudes hageja nõudest, saab kohus

§ 189lg 1 järgse intressinõue rahuldada siiski üksnes 1162,52 krooni ulatuses.

17. Kohtu hinnangul puudub alus hagi rahuldamiseks saamata jäänud tulu nõuet ja vastavat intressinõuet puudutavas osas. Vastavalt

§ 128

lg-le 4 tuleb saamata jäänud tulu all mõista kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohus ei kahtle, et hagejal oli soov saada KÜ-ga xxx alusel kasu, mis seisnes korteriühistu poolt hagejale tasutava summa ning hageja poolt kostjale tasumisele kuuluva vahes. Samas välistab käesoleval juhul nõude rahuldamise

§ 127

lg-s 4 sätestatu, mille kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul sellist põhjuslikku seost käsitletava juhtumi puhul ei eksisteeri. Tuleb arvestada, et hageja poolt kostjalt tellitud tööde sisu ja maht erines siiski märkimisväärselt hageja ja KÜ xxx vahel kokkulepitust (vt otsuse p 13). Seetõttu ei saa pidada tõenäoliseks, et juhul kui kostja ei oleks hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud, oleks hageja suutnud oma lepingulisi kohustusi korteriühistu ees täies mahus täita. Teiste sõnadega võinuks hageja kasumi teenimise võimaluse minetada ka siis, kui kostja oleks oma kohutused hageja ees täitnud. 18. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus hagi 12825,52 krooni ulatuses, millest 11663 krooni moodustab põhivõlg ning 1162,52 krooni

§ 189lg-st 1 tulenev intressinõue.

Kuivõrd kohtu hinnangul oli hageja käesoleval juhul õigustatud kooskõlas

101 lg 1 p 4 alusel lepingust taganemiseks, puudub alus vastuhagis esitatud nõude rahuldamiseks. 19. Vastuseks poolte väidetele peab kohus vajalikuks täiendavalt märkida järgmist. Vastuhagis on kostja käsitlenud 11662 krooni tasumist hageja pool käsiraha tasumisena. Hageja taolise kostja väitega otseselt soostunud ei ole. Samas ei ole sellel asjaolul kohtu hinnangul vaidluse lahendamise seisukohalt käesoleval juhul ka tähtsust. Tulenevalt

§ 157lg-st 2 oleks hagejal õigus nõuda käsiraha tagastamist.

Kostja on tööde nõuetekohasuse tõendamisel osundanud ehitusstandardile RYL 2000 (toimik, lk 107-116). Samuti nähtub nii kostja väidetest kui tunnistaja K.O. ütlusest, et kostja tegi puuduste ilmnemisel ettepaneku (uste kohal olevate) varikatuste ümberehitamiseks (kergitamiseks), et varikatused ei takistaks paigaldatud uste liikumist. Kohus peab seonduvalt kostja viidetega RYL 2000-le vajalikuks märkida, et ainuüksi viimistlustööde või värviparanduste tegemata jätmine ei oleks eelduslikult andnud alust korteriühistule ega hagejale lepingust taganemiseks. Taolise järelduse võib teha tunnistaja K.O. väitest, et põhiprobleemiks oli see, et uksed ei käinud lahti (vt toimik, lk 141). Kohus on ka seisukohal, töö tellimisel ei pidanud tellija lähtuma eeldusest, et paigaldatavate uste eesmärgipäraseks kasutamiseks on vajalik uste kohal olev varikatus ümber ehitada või remontida. Tööettevõtja on kohustatud tegema töö enda riisikol. Seisukohta toetab lisaks

§ 641

lg 3 regulatsioon, mille kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku 7 eeltöödest juhul, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Lisaks nähtub tunnistaja K.O. ütlustest, et tehnoloogiliselt on võimalik paigaldada majale uksed, mille avanemist olemasolev varikatus ei takista (vt toimik, lk 141). Kostja on veel väitnud, et ukse alumise ääre standardkõrgus maapinnast ongi 1,5 cm ning korteriühistu selles osas eritellimust ei esitanud (vt toimik, lk 144 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole kostja väide nimetatutud standardi olemasolu kohta tõendatud.

1. Kooskõlas
2. jaanuaril 2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni
3. detsembrini 2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni
4. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võis kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Õigusabikulude väljamõistmisel tuli arvestada sama seaduse § 61 lg 1 p-s 1 nimetatud piirmääraga. Käesolevas asjas on hageja taotlenud kostjalt hagilt tasutud riigilõivu ja ka õigusabikulude väljamõistmist. Kostja on palunud hagejalt menetluskuluna välja mõista vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on hageja tasunud
5. mail 2005.a hagiavalduselt riigilõivu 1050 krooni (vt toimik, lk 20). Lisaks oli hageja ka
6. märtsil 2005.a tasunud riigilõivu 1050 krooni (vt toimik, lk 7), kuid selles osas on kohus riigilõivu tagastanud käesolevas tsiviilasjas
7. detsembril 2005.a tehtud määruse alusel. Võttes aluseks hageja põhinõuded (kogusummas 13423 krooni), kuulub hagi rahuldamisele 87% (ümardatult) ulatuses. Sellest lähtudes, peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulu hagilt tasutud riigilõivu näol 913,50 krooni ulatuses (s.o 87% 1050 kroonist). Õigusabikulude väljamõistmise osas kohus hageja taotluse rahuldamist võimalikuks ei pea. Tulenevalt enne
8. jaanuari 2006.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 3 pidi pool kohtukulude hüvitamiseks esitama kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid enne kohtuvaidlusi. Käesoleval juhul esitas hageja kohtuistungil (suulise) taotluse 750 krooni ulatuses õigusabikulude väljamõistmiseks kostjalt (vt toimik, lk 145). Samas ei ole hageja esitanud kohtule dokumente, millest nähtuks õigusabikulude kandmine või vastavate kulude kandmise kohustuse tekkimine tulevikus. Vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus ülalosundatud TsMS § 60 lg-st 1 juhindudes kostja menetluskulud kostja enda kanda. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik 8