) § 42, 60, 61 lg 1,2,4, palub kindlaks määrata tütre V P, sündinud 19.11.1999.a. põlvnemine tema isast D N; välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tütre ülalpidamiseks 1345 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja hageja kantud kohtukulud. Kostja vastus 05.05.2005.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 13) kostja hagi ei tunnista, kuna ei ole kindel, et laps V P, sündinud 19.11.1999.a. on tegelikkuses kostja tütar. Kostja tunnistab fakti, et elas mõnda aega, 1999.aasta lõpust 2001.a. suveni koos hagejaga, aga hageja oli juba sel ajal rase. Kui sündis laps, ei soovinud hageja kategooriliselt esitada koos kostjaga ühist avaldust Perekonnaseisuametile lapse registreerimiseks. Vaatamata sellele osutas kostja hagejale ja tema väiksele tütrele abi, kuna elati koos. Alates 2001.aastast suhted poolte vahel muutusid halvemaks ja nad hakkasid elama lahus. Viimasel ajal kostja katsus hagejaga rääkida, olles nõus osutama talle materiaalset abi. Hageja hoidub kõrvale kontaktidest kostjaga ja soovib lahendada kõik probleemid ainult kohtu kaudu. Juhul kui kostja veendub kohtuprotsessi käigus selles, et hageja laps on tegelikkuses kostja tütar, on kostja nõus vabatahtlikult täitma kõiki lapsevanema kohustusi. Käesoleval ajal kostja kahtleb selles, et tüdruk on kostja laps. Kohtuistung Kohtuistungitel hageja jäi enda hagi juurde, paludes tuvastada tütre V P, sündinud 19.11.1999.a., põlvnemine D N ning välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tütre ülalpidamiseks igakuiselt alates 05.04.2005.a. 1345 krooni, alates 01.01.2006.a. 1500 krooni ja alates 01.01.2007.a. 1800 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja viibib teise lapsega lapsehoolduspuhkusel, saades emapalka 3000 krooni kuus. 2 Kohtuistungitel kostja palub hagi mitte rahuldada. Kohtuistungil 11.08.2005.a. (tl 24-26) kostja sõnul nad hagejaga tõepoolest kohtusid ja hageja ütles, et ta on rase. Kostja ütles hagejale, et on vaja teha aborti, kuna ei kavatsenud enam hagejaga kohtuda. Hageja ei nõustunud, öeldes, et kasvatab ise lapse üles. Kui pooled koos elasid, oli kostja pidevalt ära. Hageja elas oma elu, kuid tõendeid, et ta kostjale truudust murdis, ei ole, kuid hageja käis teise inimesega. Kui pooled lahku läksid, hageja ei tahtnud, et kostja nende juures käiks ja kingitusi teeks. Hageja ütles hiljem kostjale, et laps ei ole kostja oma. Koos elati enne tütre sündi mõned kuud ja pärast sündi aasta ringis. Kohtuistungil 13.02.2007.a. kostja sõnul nad hagejaga koos ei elanud, lihtsalt kohtuti. Kostja ei mäletanud millisest aastast hakkas hagejaga kohtuma, ei mäletanud, millal hageja ütles talle, et ta on rase. Kostjal olid kahtlused, et hageja võttis kõrvalt. Kostja vanemad peavad Valeriat oma lapselapseks. 2005.a. novembrist kuni maini 2006.a. kostja ei töötanud. 01.05.2006.a. sõitis kostja Soome, kus töötas isoleerijana neli kuud, saades töötasu 23 000 eesti krooni kuus. Septembris 2006.a. tuli kostja Eestisse tagasi ja sellest ajast ta ei tööta. Tallinnasse tööle sõita ei taha, kuna tal on perekond. Tallinnas on raske korterit leida. Kostja elab Narvas elukaaslase korteris, kommunaalteenused maksab elukaaslane. Kostjal puudub sissetulek. Kostja otsib tööd aga ei leia, tahab sõita tööle Soome. Eestkosteasutuse esindaja palub kohtul otsuse tegemisel lähtuda lapse huvidest. Kohtu seisukoht Hageja väitel on tema lapse V P isaks kostja. Kuna kostja kahtleb selles kas tema on hageja tütre isa, siis taotles hageja kohtubioloogiaekspertiisi teostamist, et kinnitust saada DNA analüüsi meetodil, et V P isaks on kostja. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja –bioloogia laboratooriumi 06.12.2005.a. infokirja kohaselt ei saa nad DNA analüüsi läbi viia, kuna D N ei ole ilmunud ekspertiisi. Materjali andsid vaid I P koos lapse V P. Hageja sõnul tutvusid nad kostjaga ja hakkasid kohtuma 1998.a.algusest, pooltel olid lähedased suhted. 1999.a. märtsi lõpus saades teada oma rasedusest, teatas sellest ka kostjale. Alates 1999.a. suvest hakkasid pooled koos elama, üürides korteri. 19.11.1999.a. sündis pooltel tütar Valeria ja pooled hakkasid elama koos kostja vanematega, kes pidasid hagejat oma miniaks. Koos elati kolm kuud, seejärel üüriti korter. 2001.a. juulis lahkus kostja hageja ja lapse juurest. Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule ja kohtuistungitel esitatud vastuväiteid tõendanud ei ole. Täiendavaid tõendeid pooled ei esitanud. Perekonnaseaduse (
) § 38 lg 1 kohaselt tekivad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras; lg 3 kohaselt laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. Perekonnaseaduse (
) § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemise isast tuvastada kohtus ema nõudel.
lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Põlvnemise vaidluses tuleb eelkõige tuvastada, kas pooled on olnud suhtes, mis võimaldab hageja viljastumise kostja poolt. 3 Kohus leiab, et poolte läbikäimine perioodil, mis ajaliselt eelnes lapse sünnile ning hageja rasedusele, samuti poolte kooselu, on kohtus tõendamist leidnud. Pooled ei eita intiimsuhete toimumist. Kostja ei kasutanud võimalust, et võimaliku DNA ekspertiisi tulemuse kaudu välistada, et tema on V P bioloogiline isa. Kostja väited et tal ei olnud raha Tartusse ekspertiisi sõiduks, on paljasõnalised. Just kostja taotles ekspertiisi teostamist, et olla kindel selles, et V on tema tütar. Kohus asub seisukohale, et 19.11.1999.a. sündinud V P põlvneb kostjast. Oma vastuväidete tõendamiseks kostja tõendeid ei esitanud.
lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (
Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt tütre V P ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 05.04.2005.a. 1345 krooni kuus, alates 01.01.2006.a. 1500 krooni kuus ja alates 01.01.2007.a. 1800 krooni kuus, s.t. miinimummääras. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (
lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ei ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut (vähemalt kuupalga alammäära ulatuses) nii endale kui lapsele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikust mugavusest või muudest isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada.
lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna
lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Elatise nõue kuulub rahuldamisele ja elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest, s.o. 05.04.2005.a. Perekonnaseaduse § 70 lg 1 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus viivitamatult täidetavaks elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 468 lg 3, 4 632 lg 1, 633 lg 1. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.