2-01-198/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Tsiviilasja number 2-01-198 (endine nr 2/5/30-8899/01) Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuasi Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 02.novembril 2006 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. JK hagi GÜ vastu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JK esindaja advokaat NL Kostja: GÜ lepinguline esindaja advokaat LB Kohtuistungi toimumise aeg Kolmas isik kostja poolel: VO

1. oktoober 2006 Resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Välja mõista JK kohtukulu 7080.00 (seitse tuhat kaheksakümmend) krooni GÜ kasuks. Välja mõista JK kohtukulu postikulu 397.80 (kolmsada üheksakümmend seitse krooni ja kaheksakümmend senti) riigituludesse Rahandus-ministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt palus hageja tunnistada kehtetuks GÜ üldkoosoleku otsuse hageja GÜ liikmest väljaarvamise kohta ja taastada ta liikmete nimekirjas. Koosoleku otsuse järgi oli hageja ühistu liikmete nimekirjast välja arvatud põhikirja punktide 4.1-4.7 mittetäitmise tõttu. Hageja põhjenduste kohaselt on koosoleku otsus motiveerimata ning ta ei ole rikkunud ühtegi nimetatud põhikirja punktidest. Hageja leidis, et tema poolt enne liikmelisust väljaehitatud garaažiboksid olid mitterahaliseks sissemaksuks, mida oleks kostja pidanud rahaliselt hindama ja arvestama osamaksude tasumisel. Hageja on teinud rahalisi makseid ühistule korduvalt ning leidis, et tal on kõike eelnevat arvestades ühistu ees kohustused täidetud. Teiste põhikirja punktide rikkumiste kohta väitis hageja, et üldkoosolekutest osavõtmine ei ole tema kohustus vaid õigus, mistõttu on põhikiri on selles osas vastuolus seadusega, et ta on kasutanud garaažiboksi sihipäraselt, et ta tegi seal õigeaegselt remonti, et ta on alati puhastanud oma boksi ümbrust, et ta on täitnud juhatuse otsuseid ja kinni pidanud sanitaar- ja tuleohutuseeskirjadest. Hageja väitis ka, et rikuti üldkoosoleku läbiviimise korda, kuna teda ei teavitatud üldkoosoleku ajast ja kohast ega saadetud kutset. Kostja vastuväited Kostja palus hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt rikkus hageja süstemaatiliselt põhikirjast tulenevaid kohustusi, mistõttu ta heideti ühistu liikmete hulgast välja. Üldkoosoleku kokkukutsumise ajast ja päevakorrast teavitati liikmeid teate panemisega teadetetahvlile kooskõlas põhikirjaga. Kuigi põhikiri ei näe ette teate saatmist liikmetele, saadeti hagejale sama teade ka tähitud postiga, kuivõrd arutusele tuli tema liikmest väljaarvamine. Kolmanda isiku arvamus Kolmas isik kostja poolel hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt kasutasid hageja ja kolmas isik kokku kolme garaažiboksi võrdsetes mõttelistes osades esmalt lepingute alusel ja pärast liikmeks vastuvõtmist liikmelisuse alusel. Ühine garaažibokside kasutamine lõppes , kui hageja lahkus äriühingust ja kolmas isik maksis talle välja poole bokside väärtusest. Kohtuotsuse põhjendused Koosoleku toimumise ja hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 44 lg 5 sätestas, et kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 sätestas, et kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Vaidlust ei ole selle üle, et hagi on esitatud hagemisõigust omava isiku poolt tähtaegselt. GÜ üldkoosoleku protokolli punktist 5 nähtub, et erakorraline koosolek kutsuti kokku , mil koosolekust võttis osa 33 ühistu liiget ja koosolek ei olnud otsustusvõimeline. toimunud koosolek kutsuti põhikirja p 8.2 alusel kokku kolme nädala jooksul sama päevakorraga, koosolekust võttis osa 43 ühistu liiget. MTÜS § 21 lõike 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Lõike 4 kohaselt on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Kostja põhikirja punktidest 7.3 ja 8.2 tuleneb, et üldkoosolek kutsutakse juhatuse poolt kokku vähemalt üks kord aastas, et koosoleku kokkukutsumise ajast ja päevakorrast antakse kõigile liikmeile teada vähemalt kolm nädalat enne koosoleku toimumist, et juhul kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline kutsub juhatus kolme nädala jooksul uuesti kokku üldkoosoleku sama päevakorraga ning et taas kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osavõtjate arvust kui on esindatud vähemalt kaks liiget. Kohtumenetluse toimumise ajal kehtinud TsMS § 91 lõikest 1 ja kehtiva 230 lõike 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab hageja tõendama asjaolu, et kostja on koosoleku kokkukutsumisel põhikirja või seaduse nõudeid rikkunud ning vastuvõetud otsused on kehtetud. Hageja ei ole hagiavalduses ega selle täiendustes vaidlustanud asjaolu, et tegemist oli teistkordse üldkoosolekuga, mis kutsuti kokku seetõttu, et esmasel üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Kostja on esitanud kohtule ühistu teadete tahvlile pandud üldkoosoleku kutse, millelt nähtub, et korduv erakorraline üldkoosolek toimub ja päevakorras on maa erastamine, GÜ liikmest väljaheitmine ja muud küsimused. Koosoleku protokoll, osavõtnud liikmete nimekiri ja teade tõendavad teistkordse koosoleku toimumist vastavalt põhikirja punktidele 7.3 ja 8.
2. Kuigi põhikirjast ei tulene, et koosoleku kutse peaks liikmetele kätte toimetama, on kohtule esitatud Eesti Posti kviitungiga tõendatud, et kutse toimetati hagejale kätte ka tähitud kutsega. Mittetulundusühingute seadus ega põhikiri ei reguleeri, kui täpselt peaks päevakorras arutamisele tulevaid küsimusi teates kajastama. Kohus on arvamusel, et teates märgitud GÜ liikmest väljaheitmise küsimuse arutamine oli piisav hageja väljaarvamise küsimuse arutamiseks ning puudus vajadus tema teates nimeliselt ära märkimiseks. Kohtule esitatud pooltevahelise kirjavahetusega on tõendatud, et hagejale tehtud etteheidete põhjal oli tal alust arvata, et arutusele võib tulla tema liikmest väljaarvamise küsimus. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja sai vastavalt MTÜS § 16 lõikele 3 kätte otsuse väljavõtte. Hageja koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist tõendanud ei ole. Seega on kohtule esitatud tõenditega tõendatud, et koosoleku kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid ning vastavalt MTÜS § 21 lõikele 1 võis üldkoosolek otsuseid vastu võtta. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. GÜ põhikirja punktide 2.
3. ja 6.3 kohaselt teeb otsuse liikme ühistust väljaarvamise kohta üldkoosolek, kelle pädevusse selle küsimuse arutamine ka kuulub. Põhikirja 2.5 kohaselt võib ühistust välja arvata liiget, kes süstemaatiliselt eirab põhikirjas sätestatud nõudeid. toimunud GÜ korduva erakorralise üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et päevakorra
4. punktina arutati hageja ühistust väljaarvamist. Protokollist ja selle juurde võetud juhatuse esimehe VG ettekandest nähtuvalt on hageja JK ja kolmanda isiku VO ühisesse kasutusse antud garaažiboksid , kusjuures viimane täidab ühistu liikme kohustusi, kuid hageja eirab süstemaatiliselt oma kohustuste täitmist. Üldkoosoleku protokolliga ja selle juurde kuuluva ettekandega on tõendatud, et hageja on jätnud süstemaatiliselt täitmata ühistule rahalised kohustused (liikme-, sihtotstarbelised ja ekspluatatsioonimaksed) ja võlgnevuse likvideerimiseks ettenähtud tähtajad, mistõttu tema võlgnevuse suuruseks on 51 126 krooni, ta ei korista boksi 157 ümbrust, ei kasuta boksi sihipäraselt, ei osale ühistu töös ega võta osa koosolekutest, millega rikub põhikirja punkte 4.1, 4.2, 4.3, 4.4, 4.5, 4.6 ja 4,
5. Üldkoosoleku otsuse poolt arvata hageja ühistu liikmete hulgast välja eelnimetatud põhikirja punktide rikkumise eest hääletas 42 koosolekul osalenud isikut, erapooletu oli 1 ja vastu otsusele ei olnud ükski isik. Vaidlust ei ole selle üle, et enne hageja ühistu liikmeks vastuvõtmist , reguleerisid pooltevahelisi suhteid sõlmitud lepingud. Kuna lepingute täitmine ega mittetäitmine ühistu üldkoosoleku otsuste aluseks ei ole, siis ei pea kohus vajalikuks nendes sätestatut analüüsida. Alates , kui üldkoosolekul otsustati
6. päevakorra punktina võtta GÜ liikmeteks nn. „juurdeehitajad“ ehk lepingute alusel garaažibokside valdajad, sealhulgas hageja (endise nimega JF) ja kolmas isik, pidi hageja ühistule makseid tasuma hakkama vastavalt üldkoosoleku otsustele. Vaidlus puudub selles, et üldkoosoleku otsused kehtivad. Hageja oma kohustusi ühistu ees regulaarselt täitma ei hakanud, mida tõendavad ühistu üldkoosoleku otsustega määratud maksekohustuste ja hageja tasumiste kohta kohtule esitatud tõendid aga ka hagiavalduse täiendustes esitatud väide, et hageja keeldus pärast 41 400 krooni tasumist kostjale edaspidistest maksetest, kuna ta oli arvamusel, et tal vastavad kohustused puuduvad. Nii nähtub kohtule esitatud tõenditest, et üldkoosoleku protokolli lisa 1 kohaselt pidi hageja tasuma pool sisseastumismaksust, projekti eest ja üldehituskuludest kokku 2630.- krooni, kohtule esitatud tõendite kohaselt hageja ühistule makseid ei tasunud. üldkoosoleku otsuse alusel pidid hageja ja kolmas isik maksma projekteerimistööde finantseerimiseks, seinte ehitamiseks ja üldehitustööde teostamiseks 3 boksi eest kokku makseid 72 606.-, hageja osa sellest oli 36 303.krooni. Hageja tasus order-kviitungite nr. 3 ja 4, alusel ühistule kokku 40 000.- krooni. üldkoosoleku otsuse kohaselt tuli hagejal tasuda üldehitustööde teostamise ja elektrikaabli väljaehitamise ja paigaldamise eest kokku 16 172.- krooni. hageja ühistule makseid kordagi ei maksnud. toimunud üldkoosoleku otsuse järgi pidi hageja maksma haldusmakse, sihtotstarbelisi makse ja valve eest kokku 3302.- krooni, hageja maksis 1763.- krooni, seega jällegi vähem 1539.- krooni. Hagejal tuli maksta lisaks üldkoosolekutel määratud maksetele ühistule ka maamaksu, liikmemaksu, üldkulutuste ja maa erastamise eest, mida ta samuti tasus osaliselt. Kohtule esitatud maksedokumentidega on tõendatud, et hageja tasus ühistule 40 000.- krooni, 1060.- krooni, 1363.- krooni ja 5730.- krooni, kokku 48 153.- krooni. Ühistu määras raamatupidaja teatise alusel hagejale makseid ajavahemikul kokku 95 449.- krooni eest. Maksete tasumata jätmine ning osaline tasumine aastatel tõendab, et hageja rikkumine oli süstemaatiline. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et ühistusse vastuvõtmisel ei arvestatud tema poolt lepingute alusel bokside ehitamisele kulutatud rahalisi vahendeid. koosoleku protokolli punktist 3 ja lisast nr. 1 nähtub, et kui ühistu liikmetele määrati osamaksu suuruseks 35 000.- krooni, siis hagejale, kolmandale isikule ja teistele nn. juurdeehitajatele määrati osamaksuks 1000.- krooni, millest saab järeldada, et lepingute alusel bokside ehitamisele tehtud kulutusi võeti nende liikmeks vastuvõtmisel arvesse, kuigi seda ei ole selgesõnaliselt protokolli märgitud. Hageja koosoleku otsust ega maksete suurust ei vaidlustanud. Seega ei ole hageja tõendanud hagiavalduses märgitud asjaolu, et ta ei rikkunud ühistu põhikirja punktidest 4.1 ja 4.6 tulenevaid kohustusi, mille kohaselt ühistu liige oli kohustatud maksma õigeaegselt kõik sissemaksed ja täitma põhikirja nõudeid ja ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ning et ühistu liikmest väljaarvamine oli ebaseaduslik. Võlasumma mõningane erinevus kostja üldkoosolekule esitatud aruandes märgitust, ei anna alust otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuna süstemaatiline põhikirja rikkumine ja võlgnevuse suur ulatus on tõendatud. Hageja ei ole tõendanud ka teisi hagiavalduses märgitud asjaolusid, st. et ta on ekspluateerinud garaažiboksi heaperemehelikult, teinud selles õigeaegselt remonti, hoidnud puhtana ja korras boksiesise territooriumi ja pidanud kinni sanitaar- ja tuleohutuseeskirjadest. Seega on esitatud hagi põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Mis puutub üldkoosolekul osalemisse, siis on see MTÜS 18 lõikest 1 tulenevalt pigem ühistu liikme õigus kui kohustus, mistõttu hageja ühistust väljaarvamine sellel alusel on vastuolus seadusega ja kehtetu, kuid see ei mõjuta hageja suhtes 27.10.2001 tehtud otsust muus osas. Kohtukulude jaotamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Võttes arvesse hagi hinda ja asja keerukust leidis kohus, et hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 7080.- krooni. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 54 lg 1 ja 4 sätestavad, et tunnistaja- ja eksperditasu, samuti paikvaatluse tegemise kulud, postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud tasub ette see pool, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või paikvaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. Kui pool, kes pidi ette maksma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kuulub hagejalt väljamõistmisele kohtukulu postikulu 397.80 krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777, selgitusse märkida kulu liik ja tsiviilasja number. Kohtunik: