2-04-489/2

2-04-489 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht 04.jaanuar 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-04-489 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja /kostja vastuhagis/: L… K… /isikukood…/ L… K… esindaja: E… K… /aadress…/ Kostja /hageja vastuhagis/: A… S… /isikukood…/ Asja läbivaatamise kuupäev 04.12.2006.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja /kostja vastuhagis/: L… K… L… K… esindaja: E…K… Sekretär Resolutsioon Jekaterina Andrejeva

4. L…K… hagi A… S… vastu ühisvara jagamise nõudes ja A… S… vastuhagi L… K… vastu ühisvara jagamise nõudes Rahuldada hagi osaliselt ja rahuldada vastuhagi Jagada korteriomand /…/ ja jätta see L… K… omandusse. Välja mõista L… K… enamsaadud ühisvara arvel A…S… kasuks 67 972 /kuuskümmend seitse tuhat üheksasada seitsekümmend kaks/ krooni ja 50 senti. Kohtukulud jäävad kummagi poole enda kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04.01.2007.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Lussine Kakosjan hagiavaldus 12.05.2004.a kohtule esitatud hagiavalduse (toimiku lk1-2) kohaselt sõlmiti 11.02.1994.a Narva Perekonnaseisuametis poolte abielu. Abielu lahutati Narva Linnakohtu 12.10.2001.a otsusega. Abielu kestel soetasid pooled järgmise vara: 1995.aastal 2-toalise korteri aadressil …, Narva (erastatud 1997.aastal) maksumusega 30 000 krooni; 1995.aastal pehme mööbli (Poola) maksumusega 5 000 krooni; 1995.aastal videoaparatuuri (Poola) maksumusega 1 200 krooni; 1998.aastal seinakapi (Poola) maksumusega 4 500 krooni; 1998.aastal lõunalaua (Poola) maksumusega 1 500 krooni. Ühisvara kogumaksumus – 42 200 krooni. Hageja selgitab hagiavalduses, et kogu soetatud mööbel on Poola päritoluga, aastatega muutunud kasutuskõlbmatuks, osa on hageja ära visanud, osa on kaotanud oma väärtuse. Korteri maksumus abielusuhete lõppemisel oli 45 000 - 48 000 krooni. 1 2-04-489 Abielust on pooltel sündinud kaks alaealist last – L…S…(sünd …) ja G…S… (sünd …). Kostja on mitme aasta kestel raha kasiinodes maha mänginud, jättes perekonna raskesse varalisse seisundisse. 1998.a mõisteti kostja Tartu Maakohtu poolt süüdi KrK § 142 järgi. Alates 13.01.1999 viibis kostja vahi all ning Viru Maakohtu otsusega mõisteti ta süüdi ja karistati 7aastase vabadusekaotusega. Alates kinnipidamise hetkest kuni tänaseni ei maksa kostja kommunaalteenuste ega korteri haldamisega seotud kulude eest. Kõike seda teeb hageja. Hageja palub hagiavalduses:
5. tunnistada abikaasade ühisvaraks: 2-toaline korter aadressil …, Narva maksumusega 45 000 krooni; seinakapp maksumusega 900 krooni. Ühisvara kogumaksumus 45 900 krooni;
6. ühisvara osade jagamisel kalduda kõrvale poolte võrdsusest, arvestades laste huvi ja määrata kindlaks hageja osa 70% ja kostja osaks 30% abikaasade ühisvarast;
7. jagada ühisvara, jättes hagejale 2-toalise korteri maksumusega 45 000 krooni ja seinakapp 900 krooni. Kokku 45 900 krooni;
8. Välja mõista hagejalt kostja kasuks rahaline hüvitus summas 13 770 krooni;
9. Välja mõista kostjalt kohtukulud 15.07.2005 esitas hageja kohtule taotluse haginõuete muutmiseks (toimiku lk 82), mille kohaselt korter aadressil …, Narva ei saa olla abikaasade ühisvaraks, kuna korteri erastasid pooled abielu ajal 09.09.1997.a, kuid vaidlusaluse korteri kandis hageja 01.04.2004.a avalduse alusel kinnistusraamatusse 07.07.2004.a, s.o. pärast abielu lahutamist. TsÜS § 59 lg 1 kohaselt on kinnisasjaga püsivalt ühendatud ehitis kinnisasja oluline osa ning vastavalt sama seaduse § 53 ei saa asi ja selle oluline osa olla erinevate isikute omanduses. Sellest tulenevalt palub hageja: - tunnistada korter aadressil …, Narva hageja omandiks; - teostada vara jagamine – kostja varaks tunnistada sektsioonkapp maksumusega 900 krooni; - kohtukulud jätta kostja kanda. Andrei Sinjavski vastus 28.10.2004.a Narva Linnaohtu määrusega määrati A…S… esindajaks advokaat M… K… riigi arvel. 17.02.2005 kohtule esitatud vastuses hageja esitatud nõuetele (toimiku lk 67-68), teatab kostja, et tunnistab hagi osaliselt. K… leiab, et ühisvaraks tuleb tunnistada: kahetoaline korter aadressil …, Narva; pehme mööbel; videoaparatuur; sektsioonkapp; lõunalaud. Kostja on nõus osa ühisvarast (pehme mööbli, videoaparatuuri, sektsioonkapi ja lõunalaua), arvestades laste huvisid, jätta nende kasutusse. Kostja ei ole nõus korteri maksumusega, ning palub kohtul määrata ekspertiis korteri maksumuse kindlaksmääramiseks. Arvestades asjaolu, et korter asub Narva ühes viimasena ehitatud majas, on remonditud ja natuke ümber ehitatud, on tema väärtus kõrgem keskmisest turuväärtusest tol ajal. Kostja leiab, et korteri maksumus käesoleval ajal võiks olla vähemalt 200 000 krooni. Kostja väitel ei ela hageja vaidlusaluses korteris juba viis ja pool aastat, vaid elab teises 2-toalises korteris aadressil …, mistõttu tal erilisi probleeme elamispinnaga ei näi olevat. Kostja andmetel 2 2-04-489 üürib hageja juba viis ja pool aastat korterit …, Narva, välja andmata kostjale sellest üürist sentigi. Korter osteti aga kostja isiklike säästude eest, millega hagejal (samuti nagu sõiduauto suhtes) mingit pistmist pole. Kostja palub oma vastuses:
10. tunnistada abikaasade ühisvara hulka kuuluva korteri aadressil …, Narva, maksumuseks mitte vähem kui 200 000 krooni;
11. ühisvara osade kindlaksmääramisel kalduda kõrvale osade võrdsuse põhimõttest ja jätta kostjale 70% ja hagejale 30% ühisvarast;
12. kuid kostja on nõus jagama ühisvara väärtuse ka pooleks – on nõus rahalise kompensatsiooniga, mis vastab poolele korteri maksumusest – s.o 100 000 krooni;
13. kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Andrei Sinjavski vastuhagiavaldus 30.12.2005 esitas kostja kohtule vastuhagi (toimiku lk 99), mille kohaselt omandasid pooled abielu kestel 2-toalise korteri asukohaga …, Narva. Korteri turuväärtus seisuga 23.09.2004 oli 135 945 krooni. Kuna korter soetati abielu kestel, on ta abikaasade kaasomandis ning kostjale kuulub sellest ½. Vastuhagis palub kostja L… K… välja mõista tema kasuks ½ korteri maksumusest. Lussine Kakosjan vastus 25.01.2006.a kohtule esitatud vastuses (toimiku lk 105-106) A…S… haginõudeid kostja ei tunnista täies ulatuses. Vastuväidete kohaselt abielu kostjaga oli registreeritud 11.02.1994.a. 24.07.1995.a omandasid korteri aadressil …, Narva. Antud korter oli erastatud abielu kestel 09.09.1997.a. Alates 13.01.1999 kuni 13.01.2006 viibis hageja vangistuses. Narva Linnakohtu 12.10.2004 otsusega oli abielu poolte vahel lahutatud. Abikaasade ühisvara moodustumise perioodiks tuleb lugeda aega alates 11.02.1994.a kuni 12.10.2001.a. 01.04.2004.a avalduse alusel oli vaidlusalune korter 07.07.2004.a L… K… poolt kantud kinnistusraamatusse, s.t juba peale abielu lahutamist, ning korter oli kinnistatud korteriomandina ehk kinnisasjana. Seetõttu leiab kostja, et kuna alates 07.07.2004.a on korter aadressil …, kantud korteriomandina kinnisturaamatusse, siis selle suhtes ei saa kohaldada vallasasja kohta käivaid sätteid. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 53 lg 2 ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 54 lg 1 on kinnisasja oluliseks osaks sellega püsivalt ühendatud asi, nagu ehitis. Seoses sellega ei saa korter aadressi! …, Narva, olla abikaasade ühisomand, kuna see on kinnistatud kostja nimele. Kostja L… K… palub: tunnistada korter aadressil …, Narva, kostja omandiks; kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtuistung Eelistungil 28.11.2005 (protokoll toimiku lk 96-97) jäid hageja L… K… ja tema esindaja hagiavalduse täpsustuses toodud nõuete juurde. Kostja esindaja leidis, et kuna korter oli soetatud abielu kestel, peab kostja saama hüvitise, mis on pool korteri maksumusest. 04.12.2006.a. kohtuistungil hageja selgitab kohtule, et palub jagada poolte ühisvaraks olev korter 12.05.2004.a. hagiavalduses näidatud viisil, selliselt et hagejale jääb korter, hageja osa aga ühisvarast oleks 70 % ja kostja osa 30 %. Hageja ei vaidle, e korteri hind on 135 945 krooni. Hageja palub välja arvata ühisvara nimekirjast kapp, mille jagamist ta kohtult ei palu. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on 3 2-04-489 abikaasade ühisvara. Vastavalt PkS § 18 lg 1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ning sama paragrahvi
14. lõike kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte vahel puudub vaidlus vara jaotuse viisis ja vara väärtuses korter (135 945 krooni) - jätta hageja L… K…omandisse. Seega tuleb kinnistu jagada vastavalt poolte soovile. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks. Erandid, millal kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, on sätestatud PkS § 19 lõikes
15. Muuhulgas võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, arvestades lapse (laste) või abikaasa tähelepanuväärivat huvi. Iseenesest laste olemasolu selleks alust ei anna (vt ka Riigikohtu 27.10.2004.a kohtuotsust tsiviilasjas nr 3-2-1-99-04 ja 10.06.2005.a kohtuotsust tsiviilasjas nr 3-2-1-61-05). Seega on põhjendatud hagi rahuldada osaliselt, sest kohus ei jaga ühisvara hageja näidatud viisil, aga vastuhagi tuleb rahuldada täielikult. PkS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kinnistu väärtus on 135 945 krooni, millest ½ on 67 972,50 krooni. Kuna kinnistu jäetakse L… K… omandisse, tuleb temalt välja mõista kostjale A… S… rahaline hüvitus summas 67 972,50 krooni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohtunik Iris Kangur 4