← Eesti

2-06-20213/2

KOHTUMÄÄRUS Menetluskulude kindlaksmääramine Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Määruse tegemise kuupäev 09.aprill 2007 Kohtuasja number 2-06-20213 Jõustunud kohtulahend

  1. september 2006 ( tagaseljaotsus) Kohtunik Silvi Maiste Kohtuasi AS EMT hagi Ü.P. vastu võlgnevuse summas 2681,95 krooni ja viivise 65,90 krooni nõudes Hageja AS EMT ( Valge 16 Tallinn 19095 ) Hageja esindaja Raul Feldman (AS Julianuse Inkasso Agentuur, aadress Jõe 3, 10151 Tallinn) Kostja Ü.P. Resolutsioon Välja mõista Ü. P. menetluskulu 717 (kuussada üheksateist) krooni 15 senti AS EMT kasuks. Asjaolud Tsiviilasjas on
  2. oktoobril 2006 jõustunud kohtulahend, millega on jaotatud menetluskulud. Kohtulahendi kohaselt jäeti menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid: 1) tasutud riigilõiv 250 krooni, mis nähtub maksedokumendist; 2) õigusabikulud summas 1800 krooni, mis nähtub õigusabi kulutuste arvestusest. Kohus on saatnud hageja avalduse koos lisadega kostjale. Kostja kohtu määratud tähtajaks hageja avaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (TsMS § 175 lg 1). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja õigusabikulud 1800 krooni ei ole vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukuse astmele. Vabariigi Valitsuse
  3. detsembri 2005 määrusega nr 306 on vastavalt TsMS § 175 lg-le 3 kehtestatud tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmääraks hagihinna 5000 krooni puhul 2500 krooni. Arvestades asjaolu, et nähtuvalt tsiviilasjast hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud õigusabi kuluks 467,15 krooni. Kohus osutab tähelepanu veel sellele, et hageja kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n. n masshagiga, milliseid hageja esindaja poolt on kohtule esitatud arvukalt teiste kostjate vastu ja on oma sisu poolest ühetaolised. Hageja avaldus tuleb rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 717,15 (õigusabi kulud 467,15 kr ja tasutud riigilõiv 250 kr) krooni. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Silvi Maiste kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.