KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Mare Merimaa ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-16143 Tsiviilasi G.N hagi L.T vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitise 20.000 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- novembri
- a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.N apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- veebruar
- a. Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant G.N (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x); lepinguline esindaja Artur Politanov Vastustaja L.T (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe RESOLUTSIOON:
- Jätta muutmata Harju Maakohtu
- novembri
- a. otsus, millega G.N hagi L.T vastu varalise ja mittevaralise kahju 20.000 krooni väljamõistmiseks jäeti rahuldamata, arvestades motiivide osas ka ringkonnakohtu otsuses märgitut.
- Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- augustil
- a. esitas G.N Tallinna Linnakohtusse hagi L.T vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku summas 20.000 krooni. Hagiavalduse kohaselt töötab kostja KÜ * juhatuse esimehena, kuid peab end kogu maja omanikuks. Kostja arvab, et majaelanikud on tema alluvad ja ta võib neid käsutada ning solvata ning tal on õigus ükskõik mis ajal iga korterisse korteriomaniku nõusolekuta siseneda.
- aprillil
- a. vahetati maja välisukse lukk, aga uusi võtmeid kostja hagejale ei andnud ning hageja oli koos perega sunnitud ootama tänaval, millal naabrid ukse avavad. 2 Kostja on koos oma mehega paljukordselt ähvardanud hagejat füüsiliselt ja paljukordselt solvanud.
- juulil
- a. kell
- 30 tegi kostja katset vägivalla abil tulla hageja nõusolekuta tema korterisse. Kostja peksis hagejat peaga seina vastu. Pärast seda oli hageja sunnitud abi paluma traumapunktist. Perearst määras kindlaks diagnoosi – ajupõrutus – ja hageja oli töövõimetuslehel
- juulist kuni
- augustini
- a. Arstitõend näitab, et töövõimetus tekkis ajupõrutuse tõttu. Kostja vastu on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 121 tunnustel. Selle perioodi eest jäi hagejal saamata palk summas 459 krooni. Peale selle tekitati hagejale ka moraalset kahju. Lisaks tugevale füüsilise valule sai hageja tugeva psühholoogilise šoki. Hageja heaolu langes peavalu tõttu, mis tingis piiranguid hageja tegevuses ja segas tema elukorraldust. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lõikele 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja hindab oma mittevaralise(moraalse) kahju suuruseks 19.541 krooni. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud.
- aprillil
- a. vahetati Tallinnas * asuva elamu trepikodade välisuste lukud. KÜ * juhatuse liige V.A andis isiklikult hagejale üle elamu II trepikoja välisukse fonolukusüsteemi (domofoni) kaardi, kuid hageja keeldus kaartide kättesaamise kohta allkirja andmast. Üleandmise kohta on koostatud akt. Hageja esitatud tõendid tema poegade haigestumise kohta ei ole kostja poolt hagejale hagis toodud kahju tekitamise tõenditeks.
- juulil
- a. pöördus KÜ * juhatuse poole avaldusega korteriühistu liige R.R, kes elab korteris nr.
- Oma avalduses palus ta abi seoses sellega, et tema korteri köögilaest tuleb ülemisest korterist nr. 35, kus elab hageja, vett. Kostja kui KÜ * juhatuse esimees, juhatuse liige J. K ja R.R läksid hageja juurde eesmärgiga tuvastada vee läbijooksmise põhjus. Hageja ei lubanud kostjat korterisse, tõukas ja ründas teda. R.R tuli kostjale appi ning tema abil konflikt lõpetati. Peale konflikti toimumist kutsuti santehnik, kes tuvastas vee läbijooksmise põhjuse kostja korteris asuva valamu all. Vastavalt Põhja Ringkonnaprokuratuuri
- veebruari
- a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele kriminaalasjas nr. 05231502820, mida alustati hageja ja kostja vahel toimunud konflikti kohta, on lõpetatud seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Nimetatud määrusest tuleneb, et konflikti alustajaks ja ründajaks oli hageja, aga kostja kaitses end hageja ründe vastu hädakaitseseisundis. Esimese astme kohtu otsus
- novembri
- a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata. Hagejalt mõistis kohus kostja kasuks välja õigusabikulu 1000 krooni ning riigituludesse mõistis kohus hagejalt postikulu 160, 20 krooni. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hageja avalduse alusel Põhja Politsei Ida kriminaaltalituses alustatud menetlus on lõpetatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrusega 13.veebruaril
- a. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et kostja kaitses end hageja ründe vastu hädakaitseseisundis. Nimetatud määruse peale esitas hageja kaebuse, kuid seda ei rahuldatud. Kuna kostja tegutses hädakaitseseisundis, siis VÕS § 1045 lg. 2 punkti 3 kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane. Kuna kostja tegu ei ole õigusvastane, siis puudub ka tema tegevuses süü ja vastutust VÕS § 1043 alusel ei järgne. Üle kuulatud tunnistajate R. R ja E. K ütlused kattuvad hageja ja kostja füüsilise konflikti kirjeldamisel. Mõlemad tunnistavad, et pooled kiskusid teineteist juustest, tunnistajad aga ei näinud, et kostja oleks hagejat peadpidi vastu seina peksnud. Fakti, et kostja 3 oleks hagejat peadpidi vastu seina peksud, ei kinnita ka tunnistaja T. M ütlused. E. K, kes on hageja hea tuttav, mainis oma ütlustes, et kostja takistas hagejal korteriukse sulgemist, leides, et seeläbi algatas konflikti hageja. Kuna E. K on hageja hea tuttav, on usaldusväärsemaks tunnistaja R. R ütlused, kes kinnitas, et algselt lükkas hageja kostjat. Hageja on esitanud ka patsiendikaardi, millest nähtuvalt on hagejal olnud peapõrutus. Patsiendikaart tõendab hagejal esinenud kaardis nimetatud vigastust, mitte aga seda, et hagejat on peadpidi vastu seina peksnud kostja. Seega pole tõendamist leidnud ka kahju tekkimine kostja tegevuse läbi. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja kohtukulud jätta vastustaja kanda. Kohus pidi tegema järeldused asjaolude kohta oma siseveendumuse kohaselt, mitte üksnes prokuratuuri määruse alusel. Tunnistaja K ei maininud oma ütlustes, et konflikti algatas hageja, vastupidi, tema ütluste kohaselt algatas konflikti kostja. Konflikt poolte vahel sai alguse sellest, et kostja hakkas minema hageja korterisse. Sellele asjaolule ei pööranud tähelepanu maakohus ega prokuratuur. Põhiseaduse (PS) § 33 kohaselt on kodu puutumatu, ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 41 lõike 1 kohaselt võib valdaja oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata sealjuures hädakaitse piire. Kuna naabri korteri laest jooksis vett, siis lubas hageja siseneda oma korterisse R. R ja E. K, kuid mitte kostjal. Hagejal oli õigus kostja oma korterist välja tõugata, kui viimane hoolimata keelust tahtis korterisse tungida. Järelikult alustas konflikti kostja. Maakohus on seisukohal, et patsiendikaart tõendab saadud vigastusi, kuid ei tõenda, et kostja peksis hageja pead vastu seina. Et kostja lõi apellandi pead vastu seina, nähtub mitte üksnes dokumentaalsetest tõenditest, vaid kõigist asjaoludest: vägivaldne konflikt poolte vahel nähtub tunnistajate R.R ja E. K ütlustest; kohe peale konflikti pöördus hageja Ida Politseiosakonda, kust ta suunati traumapunkti, kus temal diagnoositi ajupõrutus ja märgiti üles kehavigastused;
- juulil määras perearst kindlaks diagnoosi – ajupõrutus. Lisaks füüsilisele valule sai hageja ka tugeva psühholoogilise šoki, sellest tulenevalt hageja heaolu
- juulist
- augustini
- a. langes, see oli tingitud püsivast piirangust tema tegevuses ja segas tema elukorraldust. Vastustaja seisukoht Vastuses apellatsioonkaebusele ei pea kostja apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Tunnistajate ütlustega on kindlaks tehtud, et konflikti algatajaks oli hageja ja kostja tegevus ei olnud õigusvastane. Kostjal puudus ajend hageja korterisse jõuga sisse tungida, konflikti ajal täitis kostja vaid oma ametialaseid kohustusi ühistu esimehena. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Otsuse motiive tuleb täpsustada. Apellatsioonkaebuse väited ei ole põhjendatud. Hagi on esitatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all
- juulil
- a. toimunud intsident, mille käigus kostja tahtis hageja väidetel loata tungida tema eluruumi ning tekitas talle seejuures kehavigastuse, pekstes tema pead vastu seina. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt hagi rahuldamiseks ei ole alust. Vaidluse all ei ole asjaolu, et pooled elavad Tallinnas * asuvas elamus, kus on moodustatud korteriühistu *, mille juhatuse esimeheks on kostja. Vaidlust ei ole ka selle üle, et
- juuli
- a. õhtul pöördus samas elamus elav ühistu liige R.R kostja kui juhatuse esimehe poole abi saamiseks seoses sellega, et tema korteri laest tuli vett. R.R elab korteris 31, mille peal paikneb korter 35, kus elab hageja. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja, R.R ja ühistu juhatuse liige J. K läksid hageja juurde selleks, et tuvastada vee läbijooksmise 4 põhjus, kuid hageja kostjat oma korterisse ei lubanud. Kuna kostja faktiliselt hageja korterisse ei pääsenud, siis ei ole põhjust rääkida hageja õiguste kahjustamisest tema eraelu puutumatuse rikkumisega, mis seisnes tema loata eluruumi sisenemises. Samas ei olegi hageja väitnud, nagu oleks väidetav kahju tekkinud tema eraelu puutumatuse väidetava rikkumisega. Hageja väitel seisneb tema kahju kehavigastuses – ajupõrutuses – , mille tekitas talle kostja, kes peksis tema pead vastu seina. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks talle väidetava kehavigastuse tekitanud. Nii ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väiteid peaga vastu seina peksmise kohta. Tunnistaja R.R, kes poolte vahelist konflikti pealt nägi, kinnitas, et hageja lükkas kostjat, kostja pidi kukkuma ja haaras hagejast, et seda vältida, ning siis läks rabelemiseks ja tiriti teineteist juustest; tunnistaja ei näinud, et kostja oleks hagejat peaga vastu seina peksnud (tl. 65). Ka tunnistaja J. K nägi üksnes seda, kuidas pooled teineteisel juustest kinni hoidsid, kuid kinnitas, et tema juuresolekul kostja hagejat peadpidi vastu seina ei peksnud (tl. 61). T. M, kes elab hagejaga ühel korrusel ja kes samuti tunnistajana üle kuulati, pooltevahelist füüsilist konflikti ei näinud ning kinnitas üksnes, et kuulis läbi ukse, kuidas hageja kostjat solvates ebatsensuurseid sõnu karjus (tl. 63). Hageja poolt väidetavat peaga vastu seina peksmist ei tuvastanud ka Põhja Ringkonnaprokuratuur, kes kriminaalmenetluse lõpetamise
- veebruari
- a. määruses ühtlasi leidis, et pooltevahelises füüsilises konfliktis oli ründajaks hageja, kostja aga kaitses end tema rünnaku eest hädakaitseseisundis (tl. 39 – 40). Seega hageja poolt väidetud peaga vastu seina peksmist aset ei leidnud. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks hageja poolt väidetud kehavigastuse tekitamine tõendatud kogumis tunnistajate R.R ja E. K ütlustega selle kohta, et pooltel oli vägivaldne konflikt, dokumentaalsete tõenditega (arstitõendi ja haiguslehega) ning asjaoluga, et kohe pärast konflikti pöördus hageja politseisse, kes suunas ta traumapunkti, kus kehavigastus tuvastati. Hageja väitel peksis kostja teda peaga vastu seina, seda ei kinnitanud aga konflikti pealt näinud tunnistajad. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et vastastikku pooled teineteist juustest tirisid. Seda aga, nagu oleks ajupõrutus tekkinud juustest tirimisest, ei ole hageja väitnud. Ka ei ole ta esitanud ühtegi tõendit, mis annaks aluse niisuguse järelduse tegemiseks. Juba sellest tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja hagejale kehavigastuse tekitas. Kolleegium leiab aga, et ka hageja poolt nimetatud ülejäänud asjaolud tema väiteid ei kinnita. Asjaolust, et hageja kuriteoteatega politseisse pöördus, ei saa veel teha järeldust, et tema poolt väidetu aset leidis, seda enam, et kriminaalmenetluse tulemusena jõudis prokuratuur teistsugusele järeldusele. Mis kehavigastuse kohta esitatud dokumentaalsetesse tõenditesse puutub, siis ei ole need piisavad, et kehavigastust ja selle seost vaidlusaluse intsidendiga tuvastada. Patsiendikaardile (tl. 6) märgitu kohaselt teatas hageja läbivaatusel, et talle tuldi kallale, kaevates peavalu, diagnoos hagejale pandi aga üksnes tema sõnade järgi, ilma et oleks esinenud mingit objektiivset leidu või tehtud mingeidki uuringuid. Seega ei ole objektiivseid andmeid, mis hageja poolt väidetut kinnitaksid. Osundatud tõend ei kinnita ka apellandi väidet, nagu oleks traumapunktis tema vigastused üles kirjutatud. Pealegi ei ole hageja isegi hagis väitnud, nagu oleks tal olnud mingeid vigastusi peale tema poolt väidetud peapõrutuse, nii nagu seda apellatsioonkaebuses on väidetud. Hagejale ajavahemikuks
- juulist
- augustini 2005 väljaantud töövõimetuslehel (tl. 8) ei ole mingeid andmeid, mis võimaldaksid hageja haigust sel ajavahemikul seostada vaidlusaluse juhtumiga. Töövõimetuslehe väljaandmise põhjuseks on märgitud „haigestumine“ ja sellest ei saa järeldada, nagu oleks tegemist olnud vaidlusaluse juhtumi käigus saadud traumaga. Ka perearsti poolt väljaantud tõendis märgitu üksnes kordab traumapunkti patsiendikaardis märgitut (tl. 13) ega võimalda siduda hageja haigestumist vaidlusaluse juhtumiga. Peale selle nähtub traumapunkti patsiendikaardist, et hageja on
- juulil (esmaspäeval) suunatud perearstile, esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu aga, et hageja oleks seda soovitust järginud, sest perearsti külastamise kohta
- juulil ei ole hageja tõendeid esitanud. Sellest võib järeldada, et seoses vaidlusaluse intsidendiga ei olnud hagejal vajadust esimesel võimalusel perearsti poole pöörduda. Ka hageja väited šokist on paljasõnalised. Eespoolkirjeldatud asjaolud, sealhulgas see, et hagejal ei olnud
- juuli õhtul mingeid objektiivseid trauma tunnuseid, aga samuti see, et vaidlusaluse intsidendi pealtnägijad ei 5 kinnitanud hageja poolt väidetud vägivalla kasutamist tema suhtes, annavad aluse järeldusele selle kohta, et hageja selle intsidendi tulemusena mingit kehavigastust ei saanud. Kuna kostja hagejale kehavigastust ei tekitanud, siis ei ole ta hagejale väidetavat kahju tekitanud, hagi tuleb jätta rahuldamata ja vaidluse lahendamiseks ei olegi vajadust käsitleda seda, kelle initsiatiivil intsident alguse sai. Samas nõustub kolleegium maakohtu otsuse järeldusega, mille kohaselt füüsilise kokkupuute algatas hageja ise, kui tõukas kostjat, nii et nimetatu kukkumise vältimiseks hagejast kinni haaras. Alust ei ole muuta ka maakohtu otsuse seda järeldust, mille kohaselt hageja ründe tõrjumisel tegutses kostja hädakaitseseisundis. Põhjendatud ei ole apellandi väide, nagu oleks ta võinud oma korteri valdust kostja vastu jõuga kaitsta AÕS § 41 lõigete 1 ja 3 alusel. Nimetatud normides sätestatud omaabi kasutamise eelduseks on valduse omavoliline rikkumine. Omavoli on AÕS § 40 lg. 2 kohaselt valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Seega peab valduse rikkumine aset leidma mitte üksnes valdaja nõusolekuta, vaid olema seejuures ka seadusevastane. Kostja kui korteriühistu juhatuse esimehe õigus seoses vee läbijooksuga alumises korteris hageja korterisse siseneda tulenes korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg. 1 (ühistu eesmärgiks on ehitiste ühine majandamine ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamine), korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg. 1 p. 1 (korteriomanik on muuhulgas kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud), mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 7 lg. 2 (põhikirjaga võib ette näha seaduses sätestamata tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus) ja korteriühistu * põhikirja p.
- 17 (ühistu liige peab lubama oma korteris asuvate kommunikatsioonide süsteemidele juurdepääsu juhatuse liikmetele muuhulgas avariiolukorra puhul, mis võib ohustada teisi kortereid) koosmõjust. Seega ei olnud kostja soov hageja korterisse siseneda seadusevastane ja hagejal ei olnud õigust tema vastu omaabi kasutada. Kostja taotles hagejalt apellatsioonimenetluse õigusabikulu 3540 krooni väljamõistmist. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Kuni
- jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt on teiselt poolelt väljamõistetava õigusabikulu piirmäär hinnaga hagi puhul 5% hagi rahuldamata osast kostjale. Kuna selles määras on maakohus hagejalt kostja õigusabikulu juba välja mõistnud, ei ole kostja taotlust apellatsioonimenetluse õigusabikulu hüvitamiseks võimalik rahuldada. Mare Merimaa Urmas Reinola Malle Seppik