lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Vastavalt
§-le 340 lg 1 peab menetlusosaline kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega.
kohaselt piisab kirjaliku avalduse või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamisest kohtule faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tingimusel, et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-62-06 jõudnud järeldusele, et
tõlgendamisel ja kohaldamisel üldreeglina tuleb lähtuda sellest, et kirjaliku dokumendi originaal tuleb kohtule esitada esimesel võimalusel, st viivitamata pärast dokumendi faksi või elektronposti teel esitamist, va kui dokument on varustatud nt digitaalallkirjaga. Kohus leiab, et kuna ilma hagiavalduse originaalita ei saa hagiavaldust menetleda, siis
§-s 335 sätestatud võimalus esitada dokumendi originaal tagantjärele hiljemalt kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide esitamise tähtaja jooksul ei ole kohaldatav kohtusse esitatava hagiavalduse suhtes.
lg 1 p 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 2 p 1, 147 lg 1 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid ning avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks.
lg 3 kohaselt, kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv või kautsjon, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kohtule on esitatud maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta aga kohtule esitatud ei ole. Seega puuduvad kohtul andmed hageja poolt riigilõivu tasumise kohta. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõue üürilepingu ülesütlemise avalduse vaidlustamiseks on mittevaraline nõue. Seega tuleb tsiviilasja hinna määramisel nimetatud nõudes lähtuda
§-st 132 lg 1, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 15 000 krooni. Vastavalt RLS § 56 lg 1 tuleb hagihinnalt, so 15 000 kroonilt tasuda riigilõivu 1 000 krooni.
lg 2 kohaselt, kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Tartu Maakohtu 13.märtsi 2007 määrusega jäeti käiguta E. L. hagiavaldus AS Eesti Raudtee vastu ja määrati hagejale tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, hagiavalduse originaali ja menetlusosalistele kättetoimetamiseks vajaliku arvu lisade ning hagiavalduse ärakirja esitamiseks ja riigilõivu, 1 000 krooni, tasumiseks 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.