MS §-st 363 lg 1 p 2 ja 3 on hageja kohustatud hagiavalduses märkima hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja esitama tõendid, mis kinnitavad nõuete aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu, millise tõendiga tõendada soovitakse. Perekonnaseaduse (
) §61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks elatusrahana, lähtudes kummagi vanema seisundist ja lapse vajadustest. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud lapsele tehtavad kulutused ja jätnud esitamata kulutusi kinnitavad tõendid. Seega hagejal tuleb esitada kohtule tõendid lapsele tehtavate kulutuste kohta. Vastavalt
§-le 49 on vanematel oma lapse ees võrdsed kohustused. Hageja on märkinud, et soovib välja mõista kostjalt elatis summas 2500 krooni. Hageja peab põhjendama, miks peab kostja ülalpidamiskulu kandma nimelt selles summas. Tulenevalt TsMS § 363 lg 1 p 4 tuleb hagejal hagis märkida, kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Seega hagejal tuleb viia hagiavalduse koskõlas TsMS § 363 lg 1 p-ga 4. TsMS § 372 lg 2 sätestab, et kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kostja arvab, et antud asjas tuleb jätta hagiavalduse käiguta ja hagejal tuleb kõrvaldada hagi puudused. Kostja teatab kohtule, et ta osaliselt tunnistab hagi elatise suurendamise nõudes. Hagile on kostjal järgmised vastuväited: Vastavalt
lg.2 elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seaduse kohaselt, elatise summa ei saa olla väiksem, kui pool minimaalpalgas, s.o. 1500 krooni. Kostja on nõus maksta elatis suurusega 1500 krooni igakuiselt ja teeb ettepaneku sõlmida vastava kompromissi, mille põhjal hakkab ta igakuiselt tasuma hagejale elatist 1500 krooni suuruses summas. Hagiavalduses hageja faktiliselt palub kohtul suurendada elatise suurus kuni 2500 kroonini. Vastavalt TsMS põhimõtetele, peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõudmised ja vastuväited. Hageja ei põhjendanud hagiavalduses tõendite abil, et laste vajaduste katmiseks on vaja igakuiselt 5000 krooni (2500 krooni igalt vanemalt). Järelikult hagi ei kuulu rahuldamisele täies ülatuses. Selle peale kostja teatab kohtule, et tal ei ole võimalust maksta elatis summas 2500 krooni kuus, kuna tema palga suurus on 4000 krooni ja tema ülalpidamisel on tema abikaasa M. T., kes ei oma pideva tuluallikat. Ülaltoodu kostja kinnitab oma töölepingu (lisa 1) ja abielutunnistusega (lisa 2). Kohtuistung 08.03.2007 kohtuistungil hageja leidis, et ta ei saa tõendada oma kulutusi lapse ülalpidamiseks dokumentaalselt, vähendades seetõttu oma nõuet pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud 2 kuupalga alammäärast. Antud elatise nõude järgi palus kohtul välja mõista elatise hagi esitamise kuupäevast 1500 krooni ja alates 01.01.2007.a 1800 krooni. Hageja seletas, et laps on juba seitsme aastane ja lisaks on tal veel üks laps ja lapsel on vaja varsti kooli minna, siis kasvavad ka ülalpidamiskulud. Lapsele on vaja häid toiduaineid ja häid riideid. Kostja esindaja palus kohtul määrata elatise 1500 krooni ulatuses igakuiselt., kuna
lg 6 annab kohtule võimaluse elatise suurust vähendada juhul, kui ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on abielus, tema uus abikaasa on töövõimetu, pensionär ja praegu on rase. Varsti sünnib laps ja tema ülalpidamiseks on ka raha vaja. Kostja uue pere poolt on eluasemelaen võetud, seda on vaja tagastada. Kostja on nõus maksta 1500 krooni kuus lapse ülalpidamiseks ja, võttes arvesse, et
järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, siis hageja peab omalt poolt lapse ülalpidamiseks ka 1500 krooni kulutama, siis summa on 3000 krooni ja on kuue aastase lapse jaoks piisav. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hageja poolt istungil muudetud nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (
) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (
lg 2).
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja ei esitanud kohtule dokumentaalseid tõendeid lapse D. B. vajaduste suurendamise kohta. Hageja konstateeris oma hagiavalduses ja kohtuistungil, et kulutused on suurenenud seoses lapse vanemaks saamisega ja seoses poja minekuga kooli suurenevad veelgi. Kohus on tuvastanud kostja esitatud 07.11.2005 sõlmitud töölepingu (lk 24-26), et kostja töötab OÜ-s …, lepingu punti 4.1. on töötaja põhipalk 4000 krooni kuus. Esitatud töölepingu lisa nr 2 järgi on V. B. põhipalgaks 7000 krooni kuus alates 20.03.2007.a. Abielutunnistuse järgi on 26.08.2005 on V. B. abiellunud M. T.ga (t.l. 28). Kohtule esitati M. T. pensioni tunnistuse nr 479/619346 koopia, millest nähtub, et tema töövõimetus on 40%.; arstlik ekspertiisi otsuse nr 253931 ja selle sisulise põhjenduse koopiad. Kohtule esitatud M. T. patsiendi kaardi koopialt nähtub, et ta on rase ja sünnituse tähtaeg on märgitud 15.09.2007.a., samuti nähtub kaardilt, et ta on FIE ja raamatupidaja. Kohtule on esitatud ka V. B. ja AS Hansapanga laenuleping nr 05154358-EL (sõlmitud 27.07.2005) ja laenu tagastamise graafik. Asjaolu, et kostja abikaasa on rase, ei anna veel kohtule alust vähendada hageja nõuet, kuivõrd veel sündimata lapse/laste vajaduste arvestamine, saab toimuda üksnes pärast nende sündi. Veel sündimata laste võimalikud õigused ei saa käesoleval ajal kitsendada juba sündinud lapse õigusi ja nende vanemate kohustusi. Samuti laste olemasolu fakt iseenesest ei oleks kohtule veel kohusteks, et elatist alati peaks vähendama alla minimaalse, mis on sätestatud
Sealjuures on ka oluline kohtule, et kostja on töövõimeline isik, kes peaks suutma ise hinnata enda poolt võitud kohustuste piirmäära. Antud juhul
lg 5 ja 6 p 3 alustel ei pea kohus eeltoodust tulenevalt võimalikuks elatise suurust vähendada. Kostja esitas pangatõendid selle kohta, et tema praegusel perel on laenukohustused. Kohus on seisukohal, et laenukohustuste täitmine ei saa olla prioriteediks alaealise lapse ülalpidamiskohustuse ees. Varaliste kohustuste võtmisel arvestab või peab arvestama iga lapse 3 vanem ennekõike oma lapse vajadustega, kelle ees tal olid kohustused juba enne laenu võtmist. Antud juhul
lg 5 ja 6 p 3 alustel ei pea kohus eeltoodust tulenevalt võimalikuks elatise suurust vähendada.
lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2007 aasta seisuga 1800 krooni.
lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi esitati 01.08.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.