lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et ei ela kostjaga koos aprillist 2002.a. Hageja on seisukohal, et edasine abielusuhete säilitamine kostjaga on muutunud võimatuks. Kostja ei toeta lapsi materiaalselt. Hageja palub abielu lahutada, mõista kostjalt igakuise elatisraha suuruses 1000 eesti krooni. Hageja palub jätta temale peale abielu lahutust perekonnanimeks „G…“. Kohus tegi kindlaks, et abielulised suhted on poolte vahel lõppenud aprillist 2002.a. ja neid taastada kumbki ei soovi, abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt Nimeseaduse § 11 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilitab isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja palub jätta temale perekonnanimi „G…“. Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi. Perekonnaseaduse (edaspidi: PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). Vastavalt PkS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele kõike eeltoodut arvestades. Kostja tunnistas täielikult hagi elatise nõudes. Kostjal on kohustus laste eest hoolitseda ja ülal pidama oma alaealist last. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja poja ülalpidamiseks elatise suuruses 1000 eesti krooni. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb lähtuda elatise välja mõistmisel lapse huvidest. PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hagiavaldus laekus kohtule 04.10.2005.a. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures
lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
lg 1 p 6 kohaselt hagihind määratakse elatise väljamõistmise hagis maksete kogumiga aasta eest. Kohus leidis, et kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni Eesti Vabariigi riigituludesse. Kohus teeb otsus, juhindudes Perekonnaseaduse (PkS ) § 29 lg 2, § 30 p 3, § 49, § 50, § 60 lg 1, § 61 lg 1, lg 2, lg 4,
Natalja Losevtsova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.