lg-le 1 võib üürnik üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks.
lg 1 kohaselt, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Antud juhul üürileandja kirjalik nõusolek puudub. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et asja väärtus oleks oluliselt suurenenud. TSMS § 4 lg 4 alusel peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva , et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kostja väljavaated võimaliku parenduse osas tasaarvestuse tegemine olnuks reaalsed, kui parendustööde so. põranda ehitus olnuks kooskõlastatud sotsiaalkorteri omaniku linnaga. Sellist tõendit kohtule esitatud ei ole. Kostja parendus on tehtud tema enda riisikol. Vastavalt
§-le 271 kohustub üürileandja andma teisele isikule kasutamiseks asja ja üürnik kohustub tasuma selle eest üüri. Tõendatud on, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping, korter on üleantud ning et kostjal on hageja ees tasumata arved. Seega on kostjal tekkinud hageja ees võlg.
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Hageja nõuab kohustuse täitmist. Kostja väited, et ta ei olnud teadlik elektrikütte olemasolust korteris ega selle kallidusest jäävad paljasõnaliseks. Samuti ei saa olla võlast vabanemise põhjuseks raske majanduslik olukord. Hageja võib seda arvestada võlgnevuse sissenõudmisel, kuid ei pea . Lähtuvalt eeltoodust kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele. Seega kuulub kostja poolt hagejale tasumisele 10770,60 krooni. KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad kohtukulud kostja kanda. 3 TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosalise nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.