2-07-3759/5

KOHTUOTSUS (P A N K R O T I O T S U S) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 02. märts 2007. a Jõhvi kell 16.00 Tsiviilasi OÜ Levimen avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad 2-07-3759 Ajutine pankrotihaldur Võlgnik: OÜ Levimen (RK xxx; asukoht xxx) Võlgniku esindaja: juhatuse liige S G (IK xxx) Võlgniku esindaja: R G (volikirja alusel) T V Kohtuistungi toimumise aeg 20. veebruar 2007. a kell 15.30 RESOLUTSIOON 1. Kuulutada välja OÜ Levimen pankrot.

2.Pankroti väljakuulutamise kellaeg on 16.00.

Nimetada OÜ Levimen pankrotimenetluses pankrotihalduriks T V (isikukood xxx; pankrotihalduri tunnistus nr xxx; postiaadressxxx, e-post: xxx).

4.Määrata OÜ Levimen võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 28. märts 2007. a kell 15.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja ruumides (Narva mnt 11, Jõhvi linn, Ida-Virumaa).

5.Avaldada pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes.

6.Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

1 Pankrotimenetluse kulud Kinnitada ajutise halduri tasu 13 600 (kolmteist tuhat kuussada) krooni ja pankrotimenetluse kulude hüvitis 1 100 (üks tuhat ükssada) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kohtuotsus on teatavaks tehtud kohtu kantselei kaudu 02. märtsil 2007. a kell 16.00.

I Pankrotiavaldus 1. Võlgnik OÜ Levimen esitas Viru Maakohtule 30.01.2007.a pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks.

2.Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku põhiliseks tegevusalaks ukselengide tootmine, kuid tootmine põhines liisinguseadmetel ning madala kvalifitsiooniga tööjõu ning ehitusmaterjalide pideva kallinemise tõttu muutus avaldaja majandustegevus ebarentaabliks.

3.Võlgnik leiab, et tema maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning ta pole suuteline täitma oma kohustusi kreeditoride ees ning palub kuulutada välja osaühingu pankrot.

II Pankrotimenetluse algatamine 4. Viru Maakohtu 02.02.2007. a kohtumäärusega algatati OÜ Levimen pankrotimenetlus.

Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati T V.

III Ajutise pankrotihalduri aruanne 5. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule võlgniku pankrotimenetluses aruande. Ajutine pankrotihaldur on pankrotiasja menetlemise käigus OÜ Levimen (võlgnik) pankrotis tuvastanud ja teinud alljärgnevat:

1.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel Suheldes võlgnikuga nõudnud andmed varandusliku seisu kohta ja tehingute kohta viimase 2 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust. Võlgnik on esitanud lühiülevaate oma varalise olukorra kohta.

Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördunud erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse.

Saadud informatsiooni põhjal selgub, et 1. võlgnik omab pangaarveid: Hansapank - jääk 19 kr, SEB Eesti Ühispank - jääk 13 kr.

2 2. Kohustused pankadele puuduvad.

3.Maksuameti nõue Võlgniku vastu 01.02.2007.a. seisuga 278826 kr (võlg suureneb arvestatavata intressi arvel).

4.Vararegistrite andmetel varad puuduvad.

5.Pankade liisingfirmade andmetel on 2 kehtivat lepingut – seadmete kapitalirendilepingud vara väljaostuõigusega, Nordea Pank – vara jääkmaksumus 36448 kr, Hansa Liising Eesti AS

–vara jääkmaksumus 60378,44 krooni.

6.Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid – SEB Eesti Ühispank, summas 500000 kr.

7.Kohtutäituritel täitmisel nõuded puuduvad.

2.Üldandmed võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris on tehtud 14.02.2005.a.. Osakapital 40000 EEK. Osanikud:

S G , A P (võrdne osalus). Nõukogu puudub. Äriühingu majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik on tegelenud akna- ja ukselengide tootmisega. Tootmistegevus lõpetati detsember 2006.a. ning tegevus tänaseks täielikult lõpetatud. Töösuhteid on veel 16 töötajaga. Võlgniku juhatuse enda hinnangul on võlgnik maksejõuetu juba alates 2006.a. algus. Võlgniku juhatus on esitanud pankrotiavalduse 30.01.2007.a. ja üks võlausaldaja SA Jõhvi Tööstuspark on esitanud võlgniku suhtes pankrotavalduse summas 363 336,36 krooni 15.02.2007.a.

3.Võlgniku varaline seisund Likviidseid varasid 4562 krooni (kassas 4530.- kr, pangas 32 kr). Muudest varadest võlgnik kajastanud: debitoorseid nõudeid summas 126602,41 krooni. Nimetatud nõudest osas summas on tasaarvelduse tegemise võimalus (Jõhvi Tööstuspark - 63419,10 krooni) ja nõue summas 63183,31 krooni on OÜ Defa Grupp vastu, kuhu nõudeavaldus on jäänud esitamata. Haldur hinnanud debitoorsete nõuete väärtuseks 0 krooni (SA Jõhvi Tööstuspark on esitanud võlgniku suhtes pankrotavalduse summas 363 336,36 krooni (sama kohustuse summa ka võlgniku bilansis), millest järeldub et bilansis kajastatud nõuet SA Jõhvi Tööstuspark vastu ei aktsepteerita). Põhivarasid võlgnikul jääkmaksumuses 360 343 krooni. Varadeks: liisingseadmed summas 351 633 krooni (seadmed kapitaliliisingus, võlgnevuste jääk liisingfirmadele 96 826 krooni, täiendavalt võlgnikul tootmise töölauad (bilansiline jääkväärtus 8 712 krooni).

Hinnates võlgniku varasid võlgniku esitatud bilansiandmetest lähtuvalt (ei ole arvestatud debitoorsete nõuetega, tegelik turuväärtus hetkel teadmata) on võlgnikul varasid kokku summas 364 905 krooni.

Kohustused - ajutisele haldurile võlgniku esitatud andmetest tuleneb, et kohustusi on äriühingul: võlad hankijatele (19) summas 1 500 237 krooni, suurimaks neist OÜ Denibalt, summas 571 584 krooni. Võlgnikul laene summas 555 800 krooni (laenud erinevatelt era- ja juriidilistelt isikutelt). Võlgniku peamised võlausaldajad on võlgniku osanikud ise või siis nende endiga seotud äriühingud. Maksu- ja Tolliametile võlgnevus 01.02.2007.a seisuga summas 278 826 krooni. Liisingfirmadele võlgnevuste jääk 96 826 krooni. Võlgnikul ka kohustus töötajatele saamata jäänud palga osas, kuid nimetatud kohus saab faktiliselt täidetud 3 Eesti Töötukassa poolt tehtava väljamaksega (seoses tööandja püsiva maksejõuetuse välja kuulutamisega).

Kokku on võlgnikul ajutisele haldurile teada olevaid kohustusi summas 2 431 689 krooni. (lisanduvad võlad intresside ja viiviste osas – summa teadmata). Seega on võlgniku omakapital selgelt negatiivne – seda ca 2,1 miljoni krooni võrra. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid.

Ajutine haldur on selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste täitmiseks, et puudub kasumlik tegevus, et välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.

4.H innang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses ja väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda võlgnevused kreeditoridele. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku finantsolukord on pidevalt halvenenud. Kuna võlgniku majandustegevus on lakanud, siis ei ole võimalik võlgniku majandusliku olukorra järsk paranemine.

PankrS § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnik pankrotiavalduse esitamisega tunnistab oma maksejõuetust. võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse püsivat maksejõuetust.

5.Tagasinõuete esitamise võimalused ja arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutisele haldurile võlgniku esitatud andmetest ja erinevatest andmebaasides saadud andmetest nähtub, et võlgniku majandustegevus on faktiliselt toimunud võõrvahendite najal.

Vahendite allikaks on olnud omanikega seotud isikute antud laenud. Võlgniku tegevus on olnud kogu aeg kahjumlik. Juhatuse hinnangul oli 2006.a.-ks võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuid omanike antud rahade najal jätkati tegevust. Võlgniku ostud ja müügid toimusid valdavalt omanikega seotud teiste äriühingute kaudu. Ajutine haldur ei suuda hetkel hinnata vastavate tehingute majanduslikku sisu selles tähenduses, kas nad ei ole olnud teadvalt kahjulikud võlgnikule. Selles võib seisukoha välja kujundada edasises menetluses. Võlgniku juhatuse hinnangul kahjumi (ja järgnenud maksejõuetuse) põhjuseks oli liialt suured kulud, tootmistegevus oli pidevas kahjumis.

Ajutine haldur ei suutnud tuvastada selgeid tagasivõitmiste võimalusi kui ka tagasinõudmise õiguste olemasolu. Kuid nimetatuga seonduvalt saab kontrolli teostada edasises menetluses.

Pankrotimenetluses tuleb võtta seisukoht juhatuse tegevuse osas seoses ÄS § 180 sätestatu kohustuste järgimisega. Esialgse saadud andmete analüüsi põhjal ajutise halduri arvates ei olnud võlgniku maksejõuetuse põhjusteks kuriteo tunnustega teod või teod, millel raske 4 juhtimise tunnused. Maksejõuetuse põhjuseks võivad olla pankrotiseaduse tähenduses muud asjaolud.

Lähtudes eeltoodust ajutine haldur leiab, et tuleb kuulutada välja OÜ Levimen pankrot.

IV Kohtuistung 6 Kohtuistungil võlgniku esindaja jäi pankrotiavalduse juurde.

7.Ajutine pankrotihaldur T V leidis, et kuna osaühingul on olemas vara ja liisingseadmeid, mida on võimalik realiseerida, tuleb välja kuulutada OÜ Levimen pankrot.

V Kohtu põhjendused 8. Kohus leiab, et võlgniku OÜ Levimen suhtes tuleb välja kuulutada pankrot.

9.PankrS § 31 lg 1 sätestab, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu.

10.Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksujõuetu. Võlgnik on ise pankrotiavalduses märkinud, et on maksujõuetu.

VI Ajutise halduri tasu 12. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23).

13.Justiitsministri 18.12.2003. a määrusega nr 71 kinnitatud Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri T V taotlus on põhjendatud ning ajutise pankrotihalduri andmed, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmisele kulunud aega, vastavad tegelikkusele. Ajutise pankrotihalduri taotluse kohaselt on ajutine haldur teinud tööd 17 tundi (tunnitasu 800 krooni). Pankrotimenetluse teenindamise kulud on 1100 krooni.

Viktor Brügel Kohtunik 5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.