§-de 127 lg 1; 128 lg 3; 136 lg 1; 1043; 1045 lg 1 p 5; 1052 lg 1; 1053 lg 1 alusel solidaarselt tekitatud kahju 131 801 krooni hüvitamist. Kostjate vastuväited Kostjad leiavad, et hagi on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kostjate vastuväidete kohaselt:
lg 1 tekkinud osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel – oma vara valveta jätmise tagajärjel. Kahju tekkimise eest peaks vastutama ka hageja, kuna ta ei ole midagi teinud selleks, et kahju tekkimist ära hoida. 3. Kostjad ei eita, et nende lapsed käisid koos teiste lastega majas sees kulli ja peitust mängimas, kuid hageja varale nad nõutavas ulatuses kahju tekitamises süüdi ei ole. Hageja ei ole nimetanud, milline oli maja seisukord enne 24.10.– 01.11.2005 ja milline on maja seisukord pärast rüüstamist. Isegi kui laste süü leiab tõendamist, ei ole kostjate arvates laste süül tekkinud kahju ulatus 131 801 krooni.
lg 3 ja § 132 lg 1 sätetest tuleneb, et hageja ei ole õigustatud nõudma endale täiesti uut asja, s.t vana maja täies mahus remonti. Kahjuhüvitise nõudmisel tuleb arvestada kulude mõistlikkust ning seda, et asja väärtus oli väidetava kahju tekitamise hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega juba oluliselt vähenenud. Kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikas. Hagis esitatud nõue on vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga
Enne väidetavat rüüstamist ei olnud hageja suvekodu värskelt remonditud, millist olukorda hageja loodab hagi rahuldamisega saavutada. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt. Lõuna Politseiprefektuuri 30.11.2005 teatisega nr LNA 4.2-20.18/38147 kriminaalmenetluse mittealustamise kohta (tl 9) on tõendatud, et kriminaalmenetlus alaealiste R.P. , E.K. , K.K. ja S.K. suhtes Kars § 266 lg 2 p 3 järgi on jäetud alustamata ning KrMS § 201 lg 1 alusel materjalid saadetud Tartumaa alaealiste komisjonile nende suhtes mõjutusvahendite kohaldamiseks. Samast teatisest nähtub, et asja lahendamise käigus selgitati välja, et ajavahemikul 24.10.–01.11.2005 tungisid alaealised R.P. koos 5-aastase õe E, E.K. ja K.K. mitmel korral ja S.K. ühel korral sisse Tartumaal Puhja vallas X külas asuvasse J.N. maamajja. Oma tegevust hageja suvekodus on kirjeldanud alaealised lapsed neilt võetud seletustes (tl 82-90). Tunnistajana üle kuulatud Alik Säde, kes on Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel, on oma ütlustega (tl 149-151) kohtule kinnitanud samu asjaolusid ja seda, et lapsed andsid tema arvates tõeseid ja siiraid seletusi ning asja lahendamise käigus teisi isikuid, kes oleksid J.N. maamajja sisenenud ja vara rikkunud, välja ei selgitatud. Kostjad ei vaidle vastu, et nende alaealised lapsed käisid hageja majas sees mängimas ja onni ehitamas, mille käigus võisid mõningaid esemeid lõhkuda või üle värvida. Kostjad vaidlevad vastu eelkõige väidetavalt hagejal tekkinud kahju tõendatusele ja nõutava kahjuhüvitise suurusele. Kostjad J.K. ja J.K. on esitanud hagile vastuväite, et S.K. ei ole süüdi
Kostjad väidavad, et K.K. on oma seletuses Sofia vahetanud ära R.P. õe E ning puuduvad igasugused tõendid, et Sofia oleks rikkunud või lõhkunud hageja vara ja seeläbi hagejale kahju tekitanud. Võlaõigusseaduse (
) §-s 1043 on sätestatud kahju süülisest põhjustamisest tekkiva vastutuse eeldused. Need on kahju tekitaja poolt õigusvastase teo toime panemine ning kannatanul kahju tekitaja poolt toime pandud õigusvastase teo tagajärjel kahju tekkimine. Lisaks peab kahju tekitaja olema kahju tekitamises süüdi või vastutama kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt
§-le 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Antud juhul on kostjate alaealiste laste poolt hageja omandit rikutud selle hävitamise, lõhkumise ning tarbetuks muutmise läbi.
Vastavalt
§-le 1053 lg 3 vastutavad alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, tema vanemad või eestkostja. Seega vastavalt
§-le 1053 lg 3 vastutavad sõltumata 3 oma süüst vanemad O.P. , J.P. , I.S. , V.S. , J.K. ja J.K. R.P. , K.K. ja S.K. poolt tekitatud kahju eest ning eestkostja P.G E.K. poolt tekitatud kahju eest.
lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi.
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus nõustub kostjate J.K. ja J.K. vastuväitega, et S.K. süü hagejale kahju tekitamises ei ole tõendatud. Lõuna Politseiprefektuuri teatisest ja alaealiste seletustest nähtub, et S.K. viibis hageja maamajas ainult ühel korral lühikest aega, sest pidi minema sünnipäevale, ja alaealine on ise oma seletuses (tl 86-87) kinnitanud, et ta majas midagi ei lõhkunud ega värvinud. Laps vaatas kapis olevaid asju ja võttis kaasa magamistoa ukse võtme, kuid hageja kahju hüvitamist seoses võtme kadumisega nõudnud ei ole. Väide, et K.K. on oma seletuses, et tema, E ja S värvisid natuke, Sofia ära vahetanud R.P. õe E, on kohtule veenev. Asja materjalidest ei nähtu, et S.K. oleks hageja maamajja sisenemisel osalenud kihutaja või kaasaaitajana. Kohus leiab, et kuna on tõendamata hagejal kahju tekkimine S.K. tegude tagajärjel, ei vastuta tema vanemad
ja J.K. vastu tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt
lg 1, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus kahju on tekitatud mitme isiku poolt, kusjuures ei ole võimalik kindlaks määrata iga isiku osa kahju tekitamises, mistõttu tuleb hüvitis kostjatelt välja mõista solidaarselt. Vastavalt
lg 1 tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Hageja on nõudnud talle tekitatud otsese varalise kahju hüvitamist 131 801 krooni ulatuses. Kahjuhüvitise kindlaks määramisel on hageja koostanud kahju arvestuse (tl 10) ning esitanud Tartu Ehitus ASi rüüstamisjärgsete taastustööde hinnakalkulatsiooni (tl 11), millest nähtub, et taastustööde maksumus koos käibemaksuga on 74 911 krooni ning antikvariaadi hinnangu raamatutele (tl 12) 9890 krooni. Hageja nõutava kahjuhüvitise suurus on kohtu arvates selline, et selles ulatuses tööde teostamine tähendaks terve tema maja I korruse renoveerimist kaasaegsel tasemel, millega ei saavutataks aga kahju hüvitamise eesmärki, vaid hageja rikastumist kostjate arvel.
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige aga kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Väljamõistetava kahjuhüvitise juures tuleb arvestada ka
lõiget 1, mille kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei ole kahjustatud isiku rikastumine. Tunnistaja O.N. ütluste kohaselt (tl 134-136) on hageja maja näol tegemist suvekoduga, kus keegi alaliselt ei ela ja kus sisemine remont tehti viimati 1990-95. Majas hoiti asju, mida igapäevaselt ei vajatud ja mille jaoks linnas ruumi ei jagunud. Kohus vaatles hageja suvekodu 09.01.2007 toimunud vaatlusel. Kohus leiab, et antud juhul tuleb hagejale väljamõistetav kahjuhüvitis kindlaks määrata lähtudes hageja esitatud kahju arvestusest (tl 10), alaealiste laste seletustest (tl 82-90), fotodest (tl 111) ja vaatlusel (tl 142-145) vahetult kogutud andmetest arvestades eelkõige
§-des 128 lg 3; 132 lg 1 sätestatud mõistlike kuludega kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et hageja esitatud kahju nõudes ei ole tõendatud hagejal tekkinud kahjuna kaevu remont (500 kr), köögi põranda taastamine (10 000 kr), kööginõud ja sööginõud (5000 kr), II toa sanitaarremont (20 000 kr), sepatööriistad (10 000 kr), riietusesemed (15 000 kr) ja margialbum koos markidega (1000 kr), sest nende esemete rikkumisele ei ole viidanud lapsed oma seletustes ega ei 4 suutnud kohus ka nimetatud esemete rikkumist tuvastada toimetatud vaatlusel. Hageja ülejäänud kahju nõudes arvestab kohus mõistlike kuludega asja taastamiseks, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, sellega, et hageja maja sisustus ja seal asuvad asjad olid vanad ja kulunud ning nende korda tegemiseks ei ole vajalik kulutuste tegemine ulatuses nagu nõuab hageja. Kohus nõustub hageja kahjuhüvitisega aia värava parandamise eest 50 kr (maha tõmmatud oli rauast kinnitus, mis parandati poldiga), elamu välisukse koos piidaga eest 5000 kr (foto nr 2, lõhutud nii piit kui uks kirvega, parandamine kohtu arvates võimatu, vajalik asendada uue piida ja uksega) ja raamatute eest 9890 krooni ulatuses vastavalt antikvariaadi hinnangule. Hageja söögilaud (foto nr 5) ei olnud lõhutud, vaid pind määritud. Taastamine kohtu arvates võimalik puhastamisega, mille mõistlikuks hüvitiseks mõistab kohus välja 100 kr. Köögi ja esikuvahelise ukse (foto nr 4) vahetus ei ole kohtu arvates vajalik. Kohus tuvastas vaatlusel, et uks oli koridoripoolsest küljest hageja enda poolt pahteldatud, piisab ukse lihvimisest ja üle värvimisest, mille mõistlikuks hüvitiseks mõistab kohus välja 500 kr. Lõhutud akende eest – lauda esiku ja sahvri aken koos raamiga ning köögi aken - mõistlikuks hüvitiseks mõistab kohus välja 1000 kr (1 m2 klaasi hind orienteeruvalt 250 kr). Köögi ja I toa sanitaarremondi eest (foto nr 1, 7, rikutud oli värviga tapeet ja I toa akna alune põrand) mõistlikuks taastamiskuluks peab kohus 5000 kr. Kahe laearmatuuri asendamise vajalik kulu on kohtu arvates 600 kr (foto nr 8). Vanaaegsete vokkide eest peab kohus mõistlikuks hüvitiseks 300 kr, arvestades, et vokid ei olnud rikutud täielikult ja ilmselt ei ole olnud töökorras aastaid. Talu koristuse mõistlikuks hüvitiseks hagejale peab kohus 1000 kr. Seega on põhjendatud hagi rahuldamine osaliselt. Kohus mõistab kostjatelt O.P. lt, J.P. lt, P.G lt, I.S. lt ja V.S. lt solidaarselt hageja kasuks välja lõhutud ja rikutud asjade taastamiseks kahjuhüvitise 23 440 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi jäi rahuldamata kostjate J.K. ja J.K. suhtes, kelle menetluskulud jätab kohus hageja kanda. Hagi rahuldati solidaarselt kostjate O.P. , J.P. , P.G , I.S. ja V.S. suhtes 17,79% ulatuses ja jäi rahuldamata 82,21% ulatuses. Kohus jätab kostjate menetluskuludest 82,21% hageja kanda ja hageja menetluskuludest 17,79% TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.