Obsah (6)

§ 415§ 416§ 142§ 173§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ,koht 26.01.2007.a, Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-18162 Tsiviilasi, hageja nõu

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja AS EMT ja kostja X OÜ sõlmisid 19.01.2004 liitumislepingu , mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsideteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved V04036111942, B 04025839792, B04015709184, kokku summas 1 539, 50 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja võlg hageja ees 1 497,26 krooni, mis on käesoleva ajani tasumata. Hageja on saatnud kohtuvälises menetluses kostjale võlanõude, milles teavitas kostjat tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Võlgnevus jäi tasumata. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kui võlgnik viivitab tasumisega. VÕS § 113 lg. 1 alusel võib võlgnikult nõuda viivist kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Lähtudes VÕS § 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest , leppisid hageja ning kostja Tingimuste p. 8.10 kokku viivisemääras 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt . Tingimuste p. 8.7. kohaselt loetakse makse tasutuks arvel esitatud summa laekumisel hagejale. Hageja palus kohtul

§ 173lg.

1 esitada kohtuotsuses ka menetluskulude jaotus. Hageja on saatnud eelnimetatud arved kostjale aadressile . Kostja ei ole hagejale teatanud oma aadressi muutumisest ,ehkki oli kohustatud seda tegema.(Tingimused p. 5.1.5). Hageja on arvestanud viivist ,alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 28.06.

1. Kostja on olnud tasumisega viivituses 797 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 1 793,25 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,15% päevas x 1 497,26 krooni = 2,25 krooni päevas;2,25 krooni x 797 päeva = 1793,25 krooni. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlast vähem ( lähtudes hea usu põhimõttest, Riigikohtu lahendist 3-2-1-6605 ning TsKMS § 133 lg.2 lauses 2 sätestatust )- 1 496,26 krooni, s.o. summas , mis ei ületa põhivõlgnevust. Kokku nõuab hageja kostjalt võlgnevust 2 993,52 krooni. Hageja toetub oma nõudes VÕS § 108 lg. 1, § 76 lg. 1 , §
2. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte 21.12.2006 ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul kirja kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Eeltoodu ja VÕSRS § 12 lg 1, VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel on hagi õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hagejale välja võla kokku 2 993,52 krooni. 2 KOHTUKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hageja kasuks.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik : 3