Obsah (5)

§ 415§ 317§ 142§ 173§ 162

2-06-25697 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2007.a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menet

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 15.06.1996 toimus Tartus Vabaduse puiesteel liiklusõnnetus, milles sai kannatada L.K. kuuluv sõiduauto IZ 412 IE riikliku registreerimismärgiga 937 TAV ja N.K. kuuluv järelhaagis MAZ 8114 riikliku registreerimismärgiga 117 AY. Liiklusõnnetuse põhjustas oma süülise käitumisega kostja, kes ei omanud liiklusõnnetuse toimumise ajal vastava kategooria juhtimise õigust, endale kuulunud sõiduautoga Opel Kadett riikliku registreerimismärgiga 886 ADY. Kostja sõiduk oli kindlustatud ASA Kindlustuse AS-is, kes hüvitas kannatanule liikluskahju. Tulenevalt LKS § 38 lõikes 2 sätestatust esitas hageja kostjale 26.08.1996 regressinõude, kohustades kostjat tasuma 3 316,20 krooni. Seoses liikluskindlustuse litsentsi tühistamisega võttis hageja garandina üle ASA Kindlustuse AS-i liikluskindlustusportfelli koos sellest tulenevate õiguste ning kohustustega. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 4 252,70 krooni (põhinõue 3 316,20 krooni ja viivis 936,50 krooni) ja esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 14 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on kostjale allkirja vastu kätte toimetatud

1. jaanuaril 2007.a. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 27 lg 1 hüvitatakse isiku- või varakahju isikule, kellel ei teki tsiviilvastutust, seoses liikluskahju tekitamisega, kui kahju on talle tekitatud sõidukiga, mille suhtes tuleb sõlmida liikluskindlustusleping. Liikluskindlustuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt on sõiduki suhtes liikluskindlustuslepingu sõlmimise kohustus sõiduki omanikul. Tuginedes liikluskindlustuse seaduse § 27 lg 3 p 1, liikluskahju tekitamise eest vastutavale sõidukijuhile tema enda poolt tekitatud liikluskahju ei hüvitata. Kostja vastutab kahju tekkimise eest kogu ulatuses. Kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus kostja vastu regressinõue esitada, kui esinevad liikluskindlustuse seaduse § 38 lg 2 sätestatud alused. Liikluskindlustuse seaduse § 38 lg 1 kohaselt hõlmavad regressinõuded nõudeid, mis tekivad kannatanule liikluskahju hüvitamisest ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutustes. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne
2. juulit 2002, s.o enne VÕSRakS jõustumist, varasemalt kehtinud seadust. Vastavalt Tsiviilkoodeksi § 231 lg 1 on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. 2 Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja toimikusse lisatud Tartu Liikluspolitsei protokolliga, liikluskahju hüvitamise otsusega, regressinõudega, sõiduki ülevaatuse aktiga, seletuskirjaga. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi X vastu 4
3. 70 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3