Obsah (6)

§ 396§ 76§ 100§ 101§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2007, Tartu kohtumaja Tsiviilasi A.S. hagi A.M. vastu 233 615 krooni väljamõ

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 6. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad sõlmisid 08.03.2004 lepingu, mille alusel sai kostja hagejalt 8570 krooni laenu, mille kohustus tagastama 12.03.2004 (tl 7, 19). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja ei ole laenu käesoleva ajani tagastanud (tl 19). TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks; omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 8570 krooni. 7.

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 näevad ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 8. Hageja nõuab kostjalt viivist 225 045 krooni 2004 märtsi kuni 2006 augusti eest (tl 8). Kostja ei vaidlusta hageja viivisearvestust, kuid on nõus tasuma viivist 41 430 krooni ulatuses (50 000 - 8570). 9.

§ 113

lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

1. Kohus leiab, et esineb alus viivise vähendamiseks. Riigikohus on leidnud oma 14.06.2005 lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-66-05 järgmist: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise 2 vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses.” Hageja viivisenõue on põhivõlaga võrreldes ilmselgelt ebaproportsionaalne. Hageja nõuab kostjalt viivist 26kordse põhivõla ulatuses, kuid ei ole oma nõuet põhjendanud ega tõendanud. Lisaks on hageja lähtunud viivise arvestamisel lepingu p-s 3 sätestatud intressimäärast (13-15.03.2004 kuus 10%, 16.-22.03.2004 päevas 1%, 23.-29.03.2004 päevas 2%, alates 05.04.2004 päevas 3%), kuigi lepingu p-s 4 oli kokku lepitud väiksem viivisemäär (0,5% päevas) (tl 7, 8). Lähtudes eeltoodust ja TsMS § 231 lg-st 2, aga arvestades ka asjaolu, et kostjal on kohustus hageja ees täitmata täies ulatuses, tuleb viivis mõista välja kostja poolt omaks võetud suuruses, mis siiski ületab põhivõlga (4.83kordne).
2. Kokku tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja võlg 50 000 krooni.
3. TsMS § 163 lg 1, 2, § 173 lg 1, 3 alusel ja hagi osalist rahuldamist (kostja poolt kompromissina pakutud ulatuses) arvestades tuleb menetluskulud jagada järgmiselt: 1/5 menetluskuludest jätta A.M. kanda ja 4/5 menetluskuludest A.S. kanda. Kohtunik 3