2-04-1050/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number Kohus 2-04-1050 Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 7. märts 2007, Tallinnas Tsiviilasi * AS hagi R.V vastu 76 118 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 03.03.2006 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.V apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 20. veebruar 2007, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja * AS, reg kood xxxxxxxx, asukoht x, esindaja adv Karl Haavasalu Kostja R.V, ik xxxxxxxxxxx, elukoht x, esindaja adv Aleksei Ratnikov RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 03.03.2006 otsus läbivaadatavas osas osaliselt ja teha selles osas uus otsus.

2.Rahuldada hagi AS-ga O peetud kohtuvaidluses kantud kohtukulu 22 565 krooni väljamõistmiseks osaliselt summas 7597 (seitse tuhat viissada üheksakümmend seitse) krooni. Koos väljamõistud summaga 53 553 krooni, milles otsus on jõustunud, jääb kahju hüvitamiseks väljamõistetud summa lõplikuks suuruseks 61 148 krooni.

3.Välja mõista R.Vlt kohtukulu 458 (nelisada viiskümmend kaheksa) krooni ja 90 senti * AS kasuks ja 5000 krooni riigituludesse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud 1. * AS esitas 27.08.2004 hagi R.V vastu 76 118 krooni saamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige. Hageja nõukogu 29.06.2001 otsusega kutsuti kostja hageja juhatuse liikme kohalt tagasi. AS O väljastas 13.07.2001 hagejale arve-saatelehe nr 323374 ning 24.07.2001 arve-saatelehed nr 323753 ja nr 323754, millest nähtuvalt hageja oli ostnud AS-ilt O 53 553 krooni 2.

4.eest arvutustehnikat. Kostja oli sõlminud müügilepingud hageja nimel, omamata selleks hageja volitust. Hageja tasus AS-ile O arve-saatelehe nr 323374 alusel 15 627 krooni kauba eest, mida ta ei saanud. Tallinna Linnakohus mõistis 08.01.2004 otsusega hagejalt AS O kasuks arve-saatelehtede nr 323753 ja nr 323754 alusel välja ülejäänud võla 37 926 krooni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.04.2004 otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Kohtuotsuse täitmiseks on hageja tasunud AS-ile O 37 926 krooni ning hüvitanud AS O riigilõivu 2800 krooni. Lisaks kandis hageja selles kohtumenetlustes ise õigusabikulusid 19 765 krooni.

Tallinna Linnakohtu 08.01.2004 otsusega tuvastati, et kostja suulise volituse alusel väljastati AS-ist O hageja ostetud arvutustehnika kolmandatele isikutele, kes maksid selle eest sularahas kostjale. Kostja, kes oli teadlik oma esindusõiguse lõppemisest, omastas volituseta sõlmitud müügilepingute alusel AS-ilt O saadud arvutustehnika 53 553 krooni väärtuses. Selle tõttu tekkis hagejal kohtuvaidlus ASiga O ning ta pidi kandma õigusabikulusid 19 765 krooni ja hüvitama AS-ile O riigilõivu 2800 krooni. Seega tekitas kostja õigusvastase tegevusega hagejale kahju kokku 76 118 krooni.

Kostja vaidles hagile vastu. Sõlmides müügilepingud AS-iga O teadis ta, et on hageja juhatuse liige. Kostja oli kuulnud, et juhatuse koosseisu kavatsetakse muuta, kuid ta ei olnud teadlik sellest, et ta on juhatusest tagasi kutsutud. Äriregistri kanne kostja juhatuse liikme volituste lõppemise kohta tehti alles 28.09.2001. Seega ei teinud kostja tahtlikult volituseta tehinguid. Äriregistri kandest tulenevalt oli tal õigus teha hageja nimel tehinguid kolmandate isikutega.

Kostja võttis omaks, et ta omastas AS-ilt O ostetud arvutustehnika, kuid väitis, et omastamine ei olnud õigusvastane. Kostja oli hageja asutaja. 31.03.1998 leppisid hageja aktsionärid hageja asutamisel omavahel kokku, et kostja annab temale kuuluva arvutustehnika hageja kasutusse ning hiljem, kui hageja eelarve võimaldab, ostab hageja kostjale samaväärse arvutustehnika asemele. Kostja andis 1998 hageja kasutusse laserprinteri, skanneri ja 5 personaalarvutit. Kostja tasaarvestas arvutustehnika müügist saadud raha endale jätmisega oma nõude hageja vastu. Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt teises kohtuvaidluses kantud kulusid.

Maakohtu otsus 5.

Harju Maakohus rahuldas hagi, ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 76 118 krooni.

Maakohus leidis, et kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimiseks vajalikud tingimused olid täidetud. Kahju, mis tulenes sellest, et hageja pidi Tallinna Linnakohtu 08.01.2004 otsuse alusel maksma AS-ile O 37 926 krooni ja hüvitama AS-ile O riigilõivu 2800 krooni ning kandma selles kohtumenetluses õigusabikulusid 19 765 krooni, mõistis maakohus kostjalt välja VÕS § 1043 alusel.

Maakohus leidis, et hageja ei oleks pidanud õigusabikulusid kandma ja AS-ile O hüvitama riigilõivu, kui kostja ei oleks hageja nimel ostetud arvutustehnikat omandanud või oleks selle eest tasunud. Kostja süüd eeldatakse. Kostja tegutses õigusvastaselt, sest tal puudus seaduslik alus hageja nimel ostetud vara omastamiseks.

Kostja ei ole TsK § 234 lg 2 kohast tasaarvestuse avaldust hagejale esitanud, mistõttu tasaarvestust ei toimunud. Samuti eitas hageja poolte vahel kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt oleks kostjal olnud õigus hageja asutamisel hagejale üle antud arvutustehnika eest hagejalt lahkumise korral arvutustehnikat kaasa võtta.

2(5) Hagi tuleb rahuldada sõltumata sellest, kas kostja teadis enese hageja juhatuse liikmest tagasikutsumisest. Seetõttu ei analüüsinud maakohus hageja väiteid volituseta tehingute tegemise kohta.

Apellatsioonkaebus 8.

Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub mõista vastustajalt välja kohtukulud.

9.Hageja ei oli veenvalt tõendanud kahju olemasolu, sest hageja oli kostjale võlgu arvutustehnika eest. Samuti ei nähtu kaevatavast kohtuotsusest, miks pidas kohus hageja kahjuks AB-le Paul Varul tasutud õigusabikulusid 19 765 krooni, sest õigusabilepingu sõlmimine oli hageja vaba tahe ning kostja ei saanud mõjutada antud kulude tekkimist. Seega puudub põhjuslik seos õigusabikulude tekkimise ja kostja teo vahel. Samuti ei pea kostja tasuma hageja poolt teises kohtuvaidluses makstud riigilõivu 2800 krooni, sest kostja ei ole sundinud hagejat kohut käima.

10.Faktiliselt puudub kohtuotsuses analüüs, milles seisnes kostja teo õigusvastasus, viidatud on vaid kahju hüvitamist käsitlevatele õigusnormidele.

Apellandi arvates omab tähtsust asjaolu, et ta ei teadnud ostu-müügilepingute sõlmimise ajal * AS juhatuse liikme kohalt tagasikutsumisest, mille maakohus alusetult arvestamata jättis. Antud asjaolu on tõendatud kostja seletuse ja tunnistajate ütlustega. Kostja tegutses heas usus ja seega õiguspäraselt.

11.Esimese astme kohus jättis kostja volituse küsimuse ebaõigesti tähelepanuta, sest ÄS § 307 lg-st 1 tulenevalt oli kostjal õigus juhatuse liikmena aktsiaseltsi esindada.

Kuivõrd kostja oli ise hageja juhatuse liige ja ostu-müügilepingute sõlmimine ei väljunud aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest, siis ei olnud kostjal vaja aktsiaseltsi nõukogu nõusolekut (ÄS § 306 lg 2) tasaarvestuse tegemiseks.

Vastus apellatsioonkaebusele 12. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik 13. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.06.2006 otsusega Harju Maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata, kuid muutis õiguslikke põhjendusi. Riigikohtu 10.01.2007 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsus osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja AS-ga O peetud kohtuvaidluses kantud kohtukulud 22 565 krooni ning osas, millega jagati kohtukulud. Seega vaatab ringkonnakohus maakohtu otsuse läbi üksnes nimetatud osas.

Ringkonnakohtu seisukoht 14. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada.

15.Hageja nõue on suunatud kostja kui aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele. Ostes hageja nimel endale isiklikuks kasutamiseks arvutustehnikat ja jättes selle eest hagejale tasumata, rikkus R.V oma 3(5) juhatuse liikme kohustusi, millega põhjustas hagejale materiaalset kahju.

16.Asjas kuuluvad kohaldamisele tsiviilkoodeksi sätted. Vaidlust ei ole enam selles, et TsK §-st 222 tulenevad kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud kostja rikkus lepingut, hagejal tekkis kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hagejal ei oleks olnud vaja AS-ga O kohtuvaidlust pidada, kui kostja ei oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud ja hageja nimel ostetud arvutustehnikat omastanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole lepingu rikkumises süüdi.

17.Vaidluse all on kahju hüvitamise ulatus. Lahendada tuleb küsimus, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama kogu summa, mille hageja kulutas õigusabile AS-ga O peetud kohtuvaidluses ja mis mõisteti temalt välja riigilõivuna või tuleb arvetada ka hageja enda osa selle kahju tekkimises. Ringkonnakohus leiab, et hageja oli ka ise süüdi selles, et ta põhjustas AS-ga O kohtuvaidluse, keeldudes alusetult täitmast AS-ga O sõlmitud müügilepinguid ja seetõttu esinevad asjaolud TsK § 229 kohaldamiseks. Nimetatud sätte kohaselt kui võlausaldaja soodustas tahtlikult või ettevaatamatult tekkinud kahju suurenemist või ei võtnud tarvitusele abinõusid kahju vähendamiseks, on see aluseks võlgniku vastutuse vähendamisele. TsK § 229 tuleb kohaldada ka siis, kui kostja otsesõnu ei taotle hüvitise vähendamist.

Hageja süü seisnes selles, et ta ei teavitanud koheselt asjaolust, et kostja on 29.06.2001 nõukogu otsusega juhatuse liikmest tagasi kutsutud, ei kostjat ennast ega ka alalist lepingupartnerit AS-i O. Samuti tehti vastav kanne äriregistrisse alles 28.09.2001, see on kolm kuud hiljem. Sellega võimaldades hagejal kostjal juhatuse liikmena edasi tegutseda, kolmanda isikuga lepinguid sõlmida ja hagejale kohustusi võtta. Sellistel asjaoludel pidi hageja ka ise olema hoolikas lepingute sõlmimisega seonduvad asjaolude välja selgitamisel ja mitte keelduma alusetult oma kohustuste täitmisest kolmanda isiku ees.

18.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et esimese astme kohtukuludest 15 190 krooni ( riigilõiv 2800 + õigusabikulu 12 390) peaks kostja hüvitama poole, see on 7595 krooni ja pool jääb hageja enda kanda. Apellatsioonimenetluse kohtukulu (7375 krooni) väljamõistmine kostjalt ei ole aga üldse põhjendatud. Kui hageja esialgu ei teadnud kõiki kohustuse olemasolule viitavaid asjaolusid, mis õigustab osaliselt arvete mittemaksmist, selgusid kõik asjaolud kohtuvaidluses. Seetõttu toimus apellatsioonkaebuse esitamine juba hageja enda soovil ja vastutusel.

19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt hagi osalisel rahuldamisel mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti.

Vastavalt rahuldatud nõude suurusele peab hageja kohtukuludest kandma 20 % ja kostja 80 %. Arvestades TsMS § 61 lg 1 p-s 1 sätestatud 5 % piirangut õigusabikulu väljamõistmisel, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabi eest 3057,40 krooni ja hagejalt kostja kasuks 748,50 krooni. Hagi esitamisel tuli tasuda riigilõivu 5000 krooni, millest hageja kanda jääb 1000 krooni ja kostja kanda 4000 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kostja riigilõivu 4250 krooni, millest hageja peab talle hüvitama 850 krooni. Seega peaks kostja hagejale hüvitama kohtukulu kokku 5458,90 krooni. Kuna hageja oli hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, tuleb kostjal 5000 krooni maksta riigituludesse ja 458,90 krooni kostjale.

4(5) Reet Allikvere Gaida Kivinurm Tiit Kollom 5(5)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.