KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Lahendi tegemise aeg ja koht 31.jaanuar 2007, Tallinn Haldusas

) § 63 lg 2 p 4). Kuna kaebajal ei olnud korralduses näidatud maksustamisperioodil tulu, polnud tal kohustust ega võimalust sotsiaalmaksu maksta, seega on 3-06-787 korraldus vastuolus heade kommetega ja õigusvastane. Õigusvastaselt määratud maksu tasumisele sundimine tähendab õiguserikkumise toimepanemisele sundimist.

§ 63

lg 4 kohaselt võib haldusakti andnud organ haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha. Isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib samuti nõuda haldusakti tühisuse kindlakstegemist. Kaebaja selgitas, et tema põhjendatud huviks on saamata jäänud tulu 705 000 krooni ja Eesti Vabariigil saamata jäänud maksud 310 200 krooni.

1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus vaidles kaebusele vastu. Jõustunud Pärnu Halduskohtu 22.12.2005 otsusega jäeti rahuldamata kaebus vaidlustatud otsuse õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. Arusaamatuks jääb kaebaja põhjendatud huvina märgitud 705 000 krooni suurune kahju ja vastustaja osa selle tekkimisel, sest nõude suurus on toodud välja vaid kaebajale teadaoleval arvestuslikul meetodil ning lisamata on tõendid, mis kinnitaksid kahju tekkimist.
2. Tallinna Halduskohtu 19.09.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Haldusakt on tühine, kui selles esinevad

§ 63lg-s 2 nimetatud puudused.

Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 29.04.2004 korralduses nr 15-2.1/1129 selliseid puuduseid ei esine. Kaebuses nimetatud kahju tekkimise seos vaidlustatud haldusaktiga on põhjendamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. E.K esitas apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 19.09.2006 otsuse peale. Kaebaja selgitab, et tema põhjendatud huvi korralduse tühisuse tuvastamiseks seisneb selles, et ilma õigusvastase sotsiaalmaksu võla kindlaks tegemiseta oleks kaebaja saanud pangast laenu ja ning teeninud endale ettevõtlustulu ja riigile maksutulu. Sotsiaalmaksu võlg on kaebajale tõsiseks takistuseks ja koormaks ning on tekitanud sügava stressi. Vaidlustatud korraldus ei ole proportsionaalne. Korraldus on kaalutlusvigadega, vastuolus heade kommetega ning sunnib kaebajat toime panema õiguserikkumist – maksma 24232 krooni, samas kui maksuhalduril oli teada, et kaebajal raha ei ole. Samuti pole kohustust võimalik objektiivsel põhjusel täita (

§ 63lg 2 p 5) - kui pole tulu, ei saa ka maksu maksta.

Kaebaja leiab, et asjas tuleb kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86, § 92 lg-t 1 ja § 94 lg-t 1, mis on seaduste hierarhias kõrgemal kui haldusmenetluse seadus. Igas seaduses on seadusesisene hierarhia, sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 5 on kõrgemal kui § 9 lg 3 p

1. Seega on sotsiaalmaksu suurus määratletud SMS § 2 lg 1 p-s 5 ja maksuhaldur poleks tohtinud nimetatud sättest mööda minnes viidata maksu nõudmisel SMS § 9 lg 3 p-le
2. Halduskohus ei ole arvestanud apellandi tuludeklaratsiooniga. Õigusvastasus ei pruugi põhineda õigusnormide valel tõlgendamisel või rakendamisel vaid ka otsustava tähtsusega faktide ebapiisaval või puudulikul hindamisel. Kaebaja palus tuvastada haldusakti tühisus, tühistada haldusakt ja mõista välja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju.
3. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja leiab, et, et MTA Lääne maksukeskuse 29.04.2004 korralduses nr 15-2.1/1129 puuduvad

§ 63lg-s 2 sätestatud tühisuse alused.

Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus tuleneb otseselt SMS § 2 lg 1 p 5, lg 5, § 9 lg 3 p 1 sätetest ning apellant on füüsilisest isikust ettevõtja alates 04.02.1997. Tuludeklaratsioonist selgub, et ettevõtjal on majandustegevus. Olenemata asjaolust kas FIE-l on majandustegevuses tulu või mitte, ei ole riik andnud maksusoodustusi sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustuse täitmise osas. SMS § 2 lg 5 ja 6 kohaselt peavad maksma sotsiaalmaksu füüsilisest isikust ettevõtjad kogu aja eest, millal nad on kas maksuametis või äriregistris ettevõtjana registreeritud. 2

§ 63

lg 2 näidatud haldusakti tühisuse aluseid käesoleval juhul ei esine.

§ 63

lg 2 p-d 4 ja 5 annavad aluse lugeda haldusakt tühiseks üksnes neis sätteis näidatud alustel. Käesoleval juhul kohustab korraldus maksma kaebajat teatud rahasumma ning sellise summa tasumine riigieelarvesse ei saa kujutada õiguserikkumist ka siis mitte, kui kaebaja maksuvõlg on ebaõigesti kindlaks tehtud.

§ 63

lg 2 p 4 saab olla haldusakti tühisuse tuvastamise aluseks üksnes juhul, kui akti adressaati sunnitakse rikkuma seadusest tulenevat kohustust, iseäranis panema toime kuri- või väärteo.

§ 63

lg 2 p 5 toob kaasa haldusakti tühisuse selle mittetäidetavuse tõttu juhul, kui objektiivsel põhjusel pole mitte kellelgi võimalik seda täita. Rahasumma tasumine korralduses näidatud arvele on põhimõtteliselt raha olemasolul võimalik, seega ei too korralduse tühisust kaasa asjaolu, et kaebajal raha hetkel puudub. 9. Kaebaja on ekslikul seisukohal nagu tooks haldusakti tühisuse kaasa ka asjaolu, et haldusakt on õigusvastane. Sellist tühisuse alust

§ 63lg 2 ei sisalda.

Vastupidi,

§ 61

sätestatud kehtivuse eeldused rõhutavad, et haldusakt kehtib vaatamata oma õigusvastasusele kuni tühistamise või kehtetuks tunnistamiseni. Seega on kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused, mis käsitlevad sotsiaalmaksuseaduse tõlgendamist ja tuludeklaratsiooni arvesse võtmata jätmist olulise tõendina, asjakohatud. Käesoleva vaidluse nõudeks ei saa olla korralduse õigusvastasuse tuvastamine, sest selle taotluse osas on kohus juba 21.12.2005 otsuse teinud ja korduva kohtusse pöördumise võimaluse välistab HKMS § 24 lg 1 p

1. Kuna korralduse õigusvastasusega seotud väited ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, ringkonnakohus neile ei vasta.
2. Kaebaja on apellatsioonkaebuses loetlenud veel nõudeid, mida ta soovib lahendada seoses vaidlusaluse korraldusega. Tulenevalt HKMS § 34 lg 3 lausest 2 ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Kumbagi neist nõudeist – kahju hüvitamise nõue ja haldusakti tühistamise nõue – ei ole kaebaja halduskohtus esitanud. Seega ei saa neid nõudeid ringkonnakohtus menetleda ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta sõltumata sellest, et vastustaja kahjunõudele vastu vaidlemist võimalikuks pidas. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja kaebaja kohtukulud tema enda kanda. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 3