3-07-193/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. märts 2007, Jõhvi 3-07-193 V. L kaebus Aseri Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr. 50 osaliseks ja 27.12.2006 otsuse nr. 55 täielikuks tühistamiseks
2. veebruar 2007 V. L, tema esindaja Kalle Kekki ning Aseri Vallavolikogu esindajad Riho Kutsar, Viivi Murakas ja Urve Takjas Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
3. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Mõista V. L Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 109,20 krooni (ükssada üheksa krooni ja 20 senti). 4 Selgitada, et nimetatud summa tuleb kanda peale kohtuotsuse jõustumist 30 kalendripäeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034800017 või Hansapangas nr.
4. Maksukorralduses tuleb lisaks viitenumbrile 2800049861 ära märkida kohustatud isiku nimi, haldusasja number ja see, et tegemist on menetluskuludega. Tähtaja möödumisel suunatakse nõue täitemenetluse seadustikus sätestatud korras sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. 1 ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsusega nr. 112 (t.l. 148) kinnitati valla vabade metsamaade erastajate nimekiri ning märgiti selle punktis 1.6 metsatüki nr. 40 erastajana ära V. L nimi. 25.10.2006 otsusega nr. 50 (t.l. 55) tunnistas Aseri Vallavolikogu oma 31.03.2004 otsuse nr. 112 punkti 1.6 kehtetuks. 29.11.2006 esitas V. L otsuse tühistamiseks vaide (t.l.64-65), mis jäeti Aseri Vallavolikogu 27.12.2006 otsusega nr. 55 rahuldamata. 26.01.2007 esitas V. L Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1-7) ja palus, et kohus tühistaks Aseri Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr. 50 teda puudutavas osas ja 27.12.2006 otsuse nr. 55 täielikult. Ta väitis, et Aseri Vallavolikogu on oma otsuses nr. 50 valesti viidanud Maa-ameti ettekirjutusele ja Tartu Halduskohtu otsusele nr. 3-06-164, sest need puudutasid ainult Maiga Arefjevat, samuti ei ole ta saanud ühtegi Maa-amet kirja. Kaebaja väitis, et ta on õigeaegselt esitanud avalduse ja põllumajanduslikku tootmist tõendavad dokumendid, täitnud kõik maareformi seaduse § 233 lg. 2 sätestatud tingimused ning märkis, et erastamise taotlejate nimekirja avaliku väljapaneku ajal vallavalitsusele kaebusi ei laekunud. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et volikogu otsuses on kasutatud väiteid mitmuses, kuigi igat isikut tulnuks vaadelda eraldi ja ka otsust eraldi põhjendada. Veel märkis kaebaja, et teda ei kutsutud maadega tutvumise juurde, arusaamatuks jäi see, mida komisjon vaatas ning kas aastal 2006 on võimalik vaadata, kuidas on maad aastatel 2002 2005 kasutatud. Kokkuvõtteks leidis kaebaja, et Aseri Vallavolikogu on rikkunud tema põhiseaduse § 26, 29 ja 32 tulenevaid õigusi ega ole kohaldanud kaalutlusõigust õigesti. Aseri Vallavolikogu kirjalikus seletuses (t.l. 83-86) ei peetud kaebust õigeks ja väideti, et V. L vastavust põllumajandustootja tingimustele on põhjalikult kaalutud ja kontrollitud. Tema mittevastavust kehtestatud tingimustele põhjendati väidetega, et rendilepingud on sõlmitud sellise maa kasutamiseks, mida kasutavad ka Maiga Arefjeva ja Sergei Arefjev, kuid tegelikkuses on kõik maatükid harimata. Veel väideti, et kaebaja tulud ja kulud pole kontrollitavad ega usaldusväärsed, sest tuludeklaratsioonis ja kuludokumentides pole välja toodud kulutusi maaharimisele ja saagi koristamisele ning enamik tulusid tõendavatest dokumentidest on poolikult täidetud. Volikogu otsuse nr. 50 viiteid Maa-ameti ettekirjutusele ja kohtuotsusele põhjendati asjaoluga, et neis on selgitatud seadust ja juhitud tähelepanu puudustele ning väideti, et Aseri Vallavalitsus kontrollis vaba metsamaa erastajate nimekirja kuuluvate füüsiliste isikute vastavust ja pöördus ka kaebaja poole täiendavate dokumentide saamiseks. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja kaebuse väidete ja taotluste juurde. Kalle Kekki esitas algul 5080 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude (t.l. 173-175), kuid möönis siis, et osa sellest on kantud seoses kohtumenetlusse mittekuuluvate toimingutega (t.l. 182). Täiendavalt viitas ta haldusmenetluse seaduse § 4 ja 6 rikkumisele ning väitis, et teistelt nimekirja võetud isikutelt aastate 2005 ja 2006 kohta dokumente mitte nõudes on volikogu rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Põhiseadusest tulenevate õiguste rikkumise osas selgitas ta, et maa mõõtmisega on kaebaja kandnud kulutusi, tal on tekkinud õigus olla maaomanik, kuid volikogu ei võimalda seda ja piirab ka ettevõtlusega tegelemise õigust. Veel väitis Kalle Kekki, et renditud maadel on kaebaja aastatel 2002-2005 kasvatanud kartulit, aastal 2006 aga niitnud heina. V. L selgitas, et tal oli maaomanikuga kokkulepe seemnekartuli saamiseks, maa harimiseks ja saagi koristamiseks vastutasuks tema poolt osutatavale abile metsatöödel ning, et koristustöödel abiks olnutele maksis ta kartuliga ja soovijad said seda ka osta. Aseri Vallavolikogu esindajad jäid samuti kirjalikult väidetu juurde ja palusid kaebust mitte rahuldada. Riho Kutsar ütles, et vald on väike ja selle asjad teada ning väitis, et kaebaja poolt põllumajandusliku tootmise kinnituseks esitatud dokumendid on tehtud tagantjärele. Täiendavat kontrollimist põhjendas ta Maa-ameti nõudmistega ning väitis, et läbi vaadati kõik erastajate nimekirjas olnud isikud. 2 KOHTU PÕHJENDUSED Vaba metsamaa erastamist reguleerivad maareformi seaduse § 234 ja Vabariigi Valitsuse 27.01.2005 määrusega nr. 16 kehtestatud “«Maareformi seaduse» § 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise kord”. Kumbki nimetatud õigusaktidest ei reguleeri nende alusel antud haldusaktide muutmise või kehtetuks tunnistamise korda. Seetõttu tuleb kohaldada halduse üldiseid põhimõtteid. Need kohustavad kirjalikku haldusakti kirjalikult põhjendama ja märkima seejuures ära otsustuse faktilise ja õigusliku aluse ning kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti puhul ka kõik kaalutlused, milledest otsustamisel lähtutakse. Aseri Vallavolikogu on 25.10.2006 vastu võetud otsuses nr. 50 viidanud maareformi seaduse neile sätetele, mis käsitlevad vaba maa erastamise korda ja erastamist taotleva isiku suhtes kehtestatud tingimusi. Otsuses on põgusalt kirjeldatud metsamaade erastamise menetluse eelnevat käiku, loetletud V. L poolt esitatud dokumendid ja muud asjaolud ning toodud välja põhjendused, miks ei pea volikogu teda põllumajandusliku tootmisega tegeleja kohta kehtestatud tingimustele vastavaks. Seega on halduskohtul võimalik kontrollida, mida ja kuidas on volikogu kaalunud ning kas otsustus vastab õigusaktides sätestatule. Asjaolu, et otsuses sisaldub viide ka V. L mitte puudutavatele Maa-ameti 09.06.2005 ettekirjutusele nr. 6.3-2/4936 ja Tartu Halduskohtu kohtuotsusele nr. 3-06-164 on loomulik, sest sellega käsitletakse lisaks V. L ka nende isikute küsimust, kellede kohta need dokumendid on koostatud. Maareformi seaduse § 234 lg. 2 sätestatu kohaselt on vaba metsamaa erastamise õigustatud subjektiks äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes on Eesti kodanik ja tegeleb erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil põllumajandusliku tootmise või metsamajandusega. Kohtuistungil väitis Kalle Kekki, et kaebaja tegeleb ka metsamajandusega, kuid maad soovis ta erastada põllumajandustootjana (t.l. 177) ning sellist soovi kinnitavad ka dokumendid, mis kaebaja on Aseri valla organitele esitanud (t.l. 100-146). Põllumajandusliku tootmisega tegeleja mõiste on määratletud maareformi seaduse § 233 lg.
5. Sätestatu kohaselt on põllumajandustootjaks isik, kes omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust, kasutab seda ka tegelikult ja saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või neist valmistatud toodete müügist. Seega peab põllumajandustootjana vaba metsamaa erastamist taotlev füüsiline isik maa omandisse saamiseks täima üheaegselt mitu tingimust - tegemist peab olema Eesti kodaniku ja äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjaga, ta peab erastatava metsamaa asukohajärgse omavalitsuse haldusterritooriumil omama põllumajanduslikuks tootmiseks sobivat maad või selle kasutamise õigust, maad tuleb põllumajandusliku tootmise otstarbel kasutada tegelikult ning omatoodetud põllumajandussaaduste või neist valmistatud toodete müük peab olema andnud tulu. Aseri Vallavolikogu pole kahtluse alla seadnud asjaolusid, et V. L on äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ja Eesti Vabariigi kodanik (t.l. 152). Volikogu poolt kohtuasja materjalidesse esitatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on tal rendilepingutest (t.l. 41 ja 110-114) tulenev maa kasutamise õigus, ta on aastate 2002, 2003 ja 2005 kohta esitatud tuludeklaratsioonides (t.l. 35, 127, 143) kajastanud põllumajanduslikust tootmisest saadud tulu kokku 6500 krooni ja koostanud samas ulatuses kuludokumente (t.l. 107, 108, 115, 124, 125) kartuli müügi kohta. Ükski kuludokument ei sisalda andmeid müüdud kartuli koguse kohta ega tehingu teise poole asu- või elukoha aadressi, osad neist ei sisalda ka ostja nime. Seega ei vasta need dokumendid raamatupidamisseaduse § 7 lg. 1 punktides 4, 5 ja 6 kehtestatud nõuetele ega saa tehingu toimumist usaldusväärselt tõendada. 19.06.2006 Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse poolt läbi viidud kontrollimine rendilepingutega hõlmatud maaüksustel põllumajandusliku tootmise jälgi ei tuvastanud (t.l. 96) ning V. L maakasutust ei ole kinnitanud ka maa rendile andnud maaomanik Avo Vanatalu (t.l. 97). 3 Vaba metsamaa erastamise korda kehtestades pole seaduseandja soovinud tekitada juurde uusi metsamaa omanikke, vaid on eristanud erastajamist soovivate isikute hulgast need, kes reaalse tegevusega on tõestanud oma kogemust ja vajavad maad juurde ettevõtluse arendamise tarbeks ning tahtnud välistada võimaluse, et maa lihtsalt jaotatakse taotlejate vahel. Seetõttu ei saa maad enda omandusse taotlev isik kehtestatud nõuetele vastata üksnes näiliselt, vaid peab olema ka tegelikkuses põllumajandusliku tootmise või metsamajandusega tegeleja ning vajama erastatavat maad oma tootmise arendamise tarbeks. Rendilepingud, maksukohustust mitte kaasa toovad maksudeklaratsioonid ning raamatupidamise nõuetele mittevastavad kuludokumendid ei ole usaldusväärsed ja piisavad tõendid kinnitamaks, et isik ikka tõepoolest on tegelenud ja tegeleb jätkuvalt põllumajandusliku tootmisega maareformi seaduse tähenduses. Oluline on ka see, et seaduses kasutatud mõiste “põllumajanduslik tootmine” eeldab sihikindlat, organiseeritud, kulusid nõudvat ja tulu tootvat tegutsemist pikema aja jooksul ega saa seetõttu toimuda väikestel ajutiselt renditud maatükkidel kasvatatu oma perekonna tarbeks kasutamise, tuttavatele müümise ja metsloomade toiduks kasutamise teel. Just seda aga kohtuistungil antud tunnistused (t.l. 181) kinnitavad. Lisaks eeldab asjaolu, et seaduseandja on andnud metsamaa erastamise võimaluse ka põllumajandusliku tootmisega tegelevale isikule seda, et metsamaad kasutataks põllumajandusliku tootmise arendamiseks ja toetamiseks. Isiku puhul, kes ise põllumaad ei oma, on seda aastate jooksul vaid väheses suuruses rentinud ega ole seni mitte millegagi oma tootmist arendanud, jääb täiesti arusaamatuks seos põllumajanduslikku tootmise arendamise või toetamise soovi ja metsamaa omandamise soovi vahel. Neil põhjustel ei saa V. L tegevust pidada vaba metsamaa erastamise õigust andvaks põllumajanduslikuks tootmiseks ka juhul, kui 19.06.2006 koostatud aktide (t.l. 9697) järeldused ei ole tõesed ja ta siiski on renditud maad kartuli kasvatamiseks kasutanud. Kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest kanda vaba maa erastamist taotlev isik erastajate nimekirja, tekib nimekirja kantud isikul küll lootus, et ilma kaaluka põhjuseta seda küsimust uuesti ei otsustata, kuid ei tulene õiguspärast ootust maad erastada ega ka subjektiivset õigust nõuda, et maavanem temaga müügilepingu sõlmib. “Maareformi seaduse § 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise korra” § 16 lg. 1 p. 4 kohaselt kannab erastatava maa katastriüksuse moodustamisega seotud kulud vaba metsamaa erastaja. Seega ei saa Aseri Vallavolikogu otsus, millega V. L vaba metsamaa erastajate nimekirja arvamine kehtetuks tunnistati kuidagi rikkuda põhiseaduse § 32 kehtestatud õigust omandi puutumatusele. Eelnevalt on juba esitatud põhjendused, miks ei saa pidada kaebaja tegevust vaba metsamaa erastamise õigust andvaks põllumajanduslikuks tootmiseks. Samadel põhjustel ei saa olla piiratud tema põhiseaduse § 29 tulenev vabadus tegevusala valida. Vaidlustatud otsus käsitleb lisaks V. L veel ka teisi vaba metsamaa erastamise tingimustele mittevastavaid taotlejaid, seega on väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest samuti alusetu. Väide põhiseaduse § 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatuse rikkumisest aga on täiesti asjakohatu. Haldusmenetluse seaduse § 112 lg. 2 sätestatu kohaselt kohaldatakse eriseadustega reguleeritud haldusmenetlusele selle seaduse sätteid vaid juhul, kui eriseadus seda ette näeb. Maareformi seadus haldusmenetluse seaduse kohaldamist ette ei näe, seega ei ole alust kaebaja väidetel, et Aseri Vallavolikogu on rikkunud haldusmenetluse seaduse § 4 ja 6 kehtestatut. Haldusmenetluses kehtivate üldiste põhimõtete kohaselt saavad vormi- ja menetlusnõuete rikkumised tuua kaasa haldusakti tühistamise vaid juhul, kui need olid nii olulised, et viisid ebaõige otsustuseni. V. L puhul on haldusorgan selgitusi andes ja oma seisukohtade väljaütlemist võimaldades (t.l. 50 ja 9899) ning täiendavaid dokumente vastu võttes (t.l. 100) kohaldanud piisavas ulatuses nii uurimiskohustust kui ka selgitamise ja ärakuulamise põhimõtteid, kaebaja kutsumata jätmine maade kontrollimisele aga pole kuidagi saanud mõjutada otsustuse lõplikku sisu. 4 Kuna Aseri Vallavolikogu 25.10.2006 otsuse nr. 50 kaebajat puudutava osa tühistamiseks ei ole alust, ei ole võimalik rahuldada ka Aseri Vallavolikogu 27.12.2006 otsuse nr. 55 suhtes esitatud nõuet. Selle otsuse kohta pole V. L esitanud ühtegi iseseisvat menetlus- ja vorminõuete või oma õiguste rikkumisest tulenevat etteheidet. Kohtuistungil kinnitas tema esindaja, et otsuse vaidlustamise ainsaks põhjuseks oli rahulolematus volikogu varasema otsusega (t.l. 178). Eeltoodust tulenevalt jääb V. L kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata. Aseri Vallavolikogu esindajad kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (t.l. 182), seega jäävad poolte võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on Jõhvi kohtumaja kulutanud 109,80 krooni. Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 3 kohaselt peab kaebuse esitaja selle summa Eesti Vabariigile hüvitama. Raili Randlane Kohtunik 5