← Eesti

3-06-2250/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Resolutsioon Tartu Halduskohus Raili Randlane

  1. märts 2007, Jõhvi 3-06-2250 Püssi Linna kaebus E. S poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
  2. märts 2007 Püssi linna esindaja Silver Peepmaa, E. S ja tema esindaja Ingrid Allemann 1.Rahuldada kaebus osaliselt. 2.Mõista E. S Püssi linna kasuks süülise teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 54 000 (viiskümmend neli tuhat) krooni. 3.Mõista E. S Püssi linna kasuks riigilõivu tasumisega tekkinud menetluskulu hüvitamiseks 1620 (üks tuhat kuussada kakskümmend) krooni. 4.Mõista Püssi linnalt E. S kasuks õigusabi ja postiteenuse tasumisega tekkinud menetluskulu hüvitamiseks 6632,50 krooni (kuus tuhat kuussada kolmkümmend kaks krooni 50 senti). 5.Mõista menetlusosalistelt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna kokku 203,55 (kakssada kolm krooni ja 55 senti). Püssi linnal tuleb sellest tasuda 135,99 krooni (ükssada kolmkümmend viis krooni 99 senti) ja E. S 67,56 krooni (kuuskümmend seitse krooni 56 senti. Selgitada, et need summad tuleb kanda 30 kalendripäeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas. Maksukorralduses tuleb lisaks viitenumbrile 2800049861 ära märkida kohustatud isiku nimi, haldusasja number ning see, 1 et tegemist on menetluskuluga. Tähtaja möödumisel suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 17.11.2006 esitas Püssi linn Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (I köite lehed 2-4) ja palus avaliku teenistuse seaduse § 89’ lg. 1 tuginedes, et kohus mõistaks E. S tema kasuks välja 162 701,90 krooni. Ta väitis, et 14.09.2006 koostatud revisjoniakti kohaselt jäid osad E. S poolt soetatud kaubad ja teenused linnal saamata ja 14.09.2006 istungil asus volikogu seisukohale, et E. S tegevuses on tuvastatud olulisi rikkumisi. Veel viidati kaebuses Püssi linna põhimääruse § 70 p. 1, § 72 p. 1 ja 4, § 73 lg. 1, avaliku teenistuse seaduse § 59 lg. 1 ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi p. 14 ning märgiti, et E. S lükkas talle kahju hüvitamise kohta esitatud ettepaneku tagasi, kuid ei esitanud selles sisalduvale hüvitise nõudele ühtegi sisulist vastuväidet. E. S ei tunnistanud oma kirjalikus vastuses (I köite lehed 164-165) kaebust, palus seda mitte rahuldada ja väitis, et kaebaja poolt esitatud dokumendid on vasturääkivad ega ole piisavad väidetava kahju tõendamiseks. Seejuures märkis ta ära asjaolu, et talle tehtud ettepanekus ja kaebuses sisalduvad kahjusummad on erinevad ja leidis, et tegelikult on nõutud kahjusumma tõendamata ega tugine raamatupidamise algdokumentidele. Ta kinnitas, et tema avansiaruannete koostamise aluseks olid konkreetsed raamatupidamisele esitatud kuludokumendid ja nende tagaküljelt nähtub üheselt, kuhu ja mis otstarbel soetatut kasutati. Veel kinnitas E. S, et pole Püssi linnapeana tegutsedes rikkunud ühtegi linnapea tegevust reguleerinud seadust ega muud õigusakti, on lähtunud kaebuses viidatud õigusaktide sätetest, linna saneerimiskavast aastateks 2004-2007 ja volikogu poolt kinnitatud eelarvest ning juhindunud kõigis tehingutes põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu. Kohtuistungil jäi Püssi linna esindaja Silver Peepmaa kaebuse väidete juurde, vähendas nõuet kahekordselt arvestatud lampide hinna 3776 krooni võrra ja palus välja mõista riigilõivu tasumisega kantud 4881 krooni suuruse menetluskulu (II köite leht 197). Oma seletustes juhtis ta tähelepanu asjaolule, et valdavalt on E. S kaebuse põhjuseks olevad ostud teinud oma elukohas Jõgeva linnas. Kaebaja ja tema esindaja jäid samuti kirjalikult väidetu juurde ja esitasid 9912 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamise nõude. Ingrid Allemann väitis, et kaebus on täielikult alusetu ja tõendamata ning selgitas, et Püssi Linnavalitsuses kehtis kohtutäituri valitsemise ajast juurdunud tava, et kõik kaubad ostetakse linnapea poolt. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et Püssi linnavolikogu pole kehtestanud linnavara valitsemise korda ja märkis, et seega on volikogu ise loonud kaebuse põhjuseks oleva olukorra. E. S andis kulutuste kohta selgitusi ning märkis, et volikogu tegi talle ülesandeks finantsprobleemide lahendamise, koostati saneerimiskava ja ükski kulutus ei ole selle lisaks olevas finantsplaanis märgitust suurem. KOHTU PÕHJENDUSED Ametniku varaline vastutus on reguleeritud avaliku teenistuse seaduses. Selle seaduse § 89’ lg. 1 kehtestatu kohaselt on ametnik kohustatud hüvitama süüliselt teenistuskohustuste rikkumisega riigile või kohalikule omavalitsusele tekitatud kahju. Kohtutoimikusse esitatud dokumentidest nähtuvalt on audiitor Maie Senitskina kontrollinud raha 2 kulutamist Püssi Linnavalitsuses perioodil 01.01.2005 kuni 30.06.2006 ja märkinud 21.07.2006 koostatud raportis ära, et linnapea E. S makstakse iga kuu majanduskuludeks välja olulised summad, kuid paljude kulude osas ei ole kuluobjekti täpne asukoht märgitud, puudub kindlus, et need kõik on linnavalitsuse tegevusega seoses ning on selgusetu, milleks oli vaja sellises mahus sularahaarveldusi (I köite lehed 191-192). Audiitor koostas raportile lisaks ka kaks tabelit ja märkis neis ära 255 117,95 krooni ulatuses kulusid, mille kohta olid andmed tema arvates ebapiisavad (I köite lehed 193-199 ja II köite lehed 1-6). Septembris 2006 kontrollis Püssi Linnavolikogu revisjonikomisjon valikuliselt E. S poolt esitatud avansiaruannete alusel tehtud väljamakseid ja tuvastas, et 138 114,10 krooni ulatuses ei kinnita keegi kaupade või teenuste saamist (I köite lehed 184-190 ja II köite leht 192). 09.10.2006 koostas Püssi Linnavolikogu nimekirja 121 kauba või teenuse osas ja esitas selle alusel E. S ettepaneku kokku 163 121,90 krooni suuruse kahju hüvitamiseks (I köite lehed 60-67). Kohtuistungil möönis kaebaja esindaja, et nimekirjas numbri 85 all olev 420 krooni maksnud veekeetja Braun on linnavalitsuses siiski olemas ning, et numbri 106 all märgitud 3776 krooni maksnud lambid Diskus on numbri 104 all juba kajastatud (II köite leht 192). Kõigi ülejäänud kokku 158 925,90 krooni eest ostetud kaupade ja teenuste osas puuduvad väiteid ja tõendeid, mis kinnitaksid nende kasutamist Püssi linna tarbeks. Kohtuistungil andis E. S tehtud kulude kohta küll selgitusi, kuid need pole piisavalt veenvad ega kinnita kulutuste otstarvet. Kaebaja väide, et kuludokumentide tagumisel küljel on kulude kohta selgitus, osutus kohtuistungil toimunud originaaldokumentide kontrollimisel vääraks (II köite leht 197), osade dokumentide esikülgedele tehtud märked “EKO”, “tänavavalgustus”, “ümberkolimine” jne. aga ei tõenda, kuhu täpselt ja milleks on ostetu kasutatud. Arusaamatuks jääb ka see, miks üldse pidi linnapea isiklikult ostma sularaha eest sellises ulatuses nii erinevaid kaupu ja teenuseid. Kahju hüvitamine avaliku teenistuse seaduse § 89’ lg. 1 alusel eeldab ametniku süülist käitumist. Seejuures võib süü seisneda tahtluses või ettevaatamatuses ja väljenduda nii ametniku tegevuses kui ka tegevusetuses. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses § 50 lg. 1 sätestatu kohaselt korraldab linnapea linnavalitsuse tööd. Seega lasub tal ka üldine vastutus linnavalitsuse tegevuses nii kohaliku omavalitsusorgani kui ametiasutusena. Olukord, kus sularaha eest ostetud kaupade ja teenuste kohta on küll olemas arved, kviitungid ja müügitšekid (II köite 45-164) ning avansiaruanded ja kassa väljamineku orderid (I köite lehed 71-150), kuid kaupade ja teenuste tegelikku saamist ja otstarvet ei kinnita miski ja tehtud kulutuste kasutamist linna hüvanguks pole hiljem enam kuidagi võimalik tuvastada, viitab puudulikule töökorraldusele ja linnapea tegevusetusele linna majanduskulude korraldamisel. Seejuures ei oma tähendust asjaolu, kas kulutuste tekkimise ajal oli volikogu kehtestanud linnavara valitsemise kord ning määratlenud selles linnapea ülesanded, sest reeglina ei saagi õigusaktid sisaldada ammendavat loetelu kõigist teenistuskohustustest ja ametnik peab täitma ka neid ülesandeid, mis tulenevad tema ametikoha olemusest ja teenistussuhte laadist. Avaliku teenistuse seaduse § 89’ lg. 5 sätestatu võimaldab ametniku poolt riigile või kohalikule omavalitsusele tekitatud kahju täies ulatuses nõuda vaid juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult. Seda, et E. S oli tahtlus tekitada linnale kahju, pole Püssi linn kohtule väitnud ega tõendanud ning seetõttu tuleb linnale tekkinud kahju pidada hooletusest toime pandud teenistuskohustuste mittenõuetekohaseks täitmiseks tagajärjeks. Juba viidatud avaliku teenistuse seaduse § 89’ lg. 5 piirab niisugusel juhul hüvitise suuruse ametniku kuuekordse ametipalga ja lisatasude summaga. Püssi Linnavolikogu 17.01.2003 otsuse nr. 2 ja 14.11.2005 otsuse nr. 2 kohaselt oli E. S ametipalk 9000 krooni ja lisatasusid talle ei makstud. Püssi Linnavolikogu on tähtaegselt teinud E. S avaliku teenistuse seaduse § 892 lg. 1 kohase ettepaneku (I köite lehed 60-67), ta on kahju hüvitamisest keeldunud (I köite lehed 13-14) ja seega on olemas eeldused nõuda kahju hüvitamist kohtu vahendusel. Eeltoodud põhjustel tuleb kaebuse nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 4 kohaselt 3 küll rahuldada, kuid ainult osaliselt ja mõista E. S teenistuskohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks Püssi linna kasuks välja 54 00 krooni suurune hüvitus. Nimetatud summa moodustab kaebuse nõudest 33,19%. Seetõttu kuulub Püssi linna poolt 4881 krooni suuruse riigilõivu (I köite leht 5) tasumisega kantud kulu halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 2 kohaselt hüvitamisele 1620 krooni ulatuses. E. S kulutas õigusabi teenusele 9912 krooni ja postiteenusele 15,40 krooni (II köite lehed 188 ja 189) need summad tuleb Püssi linnal samal õiguslikul alusel 66,81% ehk 6632,50 krooni ulatuses talle hüvitada. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on Jõhvi kohtumaja kulutanud 203,55 krooni (II köite leht 199). Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 3 kohaselt hüvitavad nimetatud summa Eesti Vabariigile kaebuse esitaja 66,81% ja E. S 33,19% ulatuses. Raili Randlane Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.