Obsah (9)

§ 70§ 61§ 49§ 52§ 50§ 60§ 51§ 18§ 19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 16.märts 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-9784 Tsiviilasi LF hagi

) § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, § 70, võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 ja § 13 lg 1 alusel.

1. sõlmisid LA (praeguse nimega F ) ja MJ A TS kinnistu ostu-müügilepingu, millega omandas kumbki 1/2 mõttelist osa kinnistust (edaspidi: kinnistu). Kuna pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut, kuulub Sääse kinnistu nende ühisvarasse. Kinnistu ostuhinnaks oli 165 000 krooni. Abielu kestel on kinnistul paiknevasse elamusse tehtud täiendavalt investeeringuid, samuti on elamusse soetatud sisustus. Kinnistu koos tema päraldistega harilikuks väärtuseks hagi esitamise päeva seisuga hindab hageja 1 951 000 krooni.
2. Kostja ei ole elanud ega asunud abielu kestel omandatud kinnistul paiknevas elamus pärast abielu lahutamist ega ole mistahes moel osalenud elamu ülalpidamiskulude katmisel. Kõik kulud kinnistu ja elamu ülalpidamiseks on kandnud üksnes hageja ning selliste kulutuste suurus igakuiselt õli, elektri ja kindlustusele moodustab vähemalt 4 600 krooni. Kostja ei aita kanda omapoolseid kohustusi kinnistu suhtes ega ole huvitatud ka ühiselt kinnistu müügist, mis välistaks vajaduse ühisvara jagamiseks kohtu kaudu. 10.Hageja soovib ühisvara jagada selliselt, et tema lahusvaraks jääb 2/3 mõttelist osa kinnistust ning kostja lahusvaraks jääb 1/3 mõttelist osa Sääse kinnistust. Kuivõrd hageja kasvatab poolte ühist last ja kostja pole seni lapse ülalpidamisest osa võtnud, samuti ei ole kostja osa võtnud ühisvara säilitamiseks vajalike kulutuste katmisest, on õigustatud ja kooskõlas seadusega, et abikaasade osade võrdsusest on kõrvale kaldutud ning hageja lahusvaraks jääb suurem osa kinnistust kui kostjale. Kuivõrd kinnistu mõtteliste osade suurus ühisvara jagamise järgselt muutub, palub hageja kohustada kinnistusosakonda teha ka vastavad muudatused kinnistusraamatusse. 11.Hageja esitas vastuse kostja vastuväidetele. Kostja eitab poolte vahel suulise kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt kostja tasub vabatahtlikult oma poja ülalpidamiseks 5 000 krooni kuus. Väär on kostja poolt antud asjas eelistungil antud seletus, et abielu ajal võis ta anda sellises suurusjärgus rahasummasid hageja kolme lapse ülalpidamiseks. Saare Maakohtus on ta selgelt väitnud, et ta on andnud 5 000 krooni kuus K ülalpidamiseks. Elatise tasumise kokkuleppe vorminõuet seadus ei sätesta.
3. Ajavahemikus on kostja vaid kolmel korral üles näidanud soovi lapsega kokku saada ja ka kohtunud. Lapsega suhtlemist ei ole keegi kostjal keelanud, küll aga ei saa keegi teda sundida lapsega suhtlema. Kostja ei helista lapsele sünnipäeval ega jõulude ajal ning ka siis, kui K on vanavanemate juures, kostja ise seal ei 3 viibi.
4. Kostja kinnitas Harju Maakohtus toimunud eelistungil, et aasta jooksul enne hagi esitamist ei ole ta lapse ülalpidamiseks raha andnud. Seega on hageja nõue elatise väljamõistmiseks igal juhul põhjendatud. Juhul, kui kohus leiab, et Saare Maakohtu otsuses tuvastatud kokkulepe ei tõenda siiski vabatahtliku elatise tasumise kokkuleppe olemasolu, nõuab hageja elatise väljamõistmist

§ 70lg 2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.

1. Esitatud ostutšekid vajalike kulude kohta tõendavad, et lapse riiete, jalanõude, mänguasjade ja hobide peale on kulunud kümne kuuga vähemalt 10 101 krooni, mis teeb igakuiseks kuluks vähemalt 1 010 krooni. Hageja hindab kulusid söögile, riietele ja jalanõudele 1 900 krooni kuus. Nimetatud summale lisandub veel kulu ravimitele ja hügieenitarvetele 100 krooni kuus. K elab ja käib seal ka koolis. Lisaks kooli aastamaksule, mis on märkimisväärne summa, on K võimalus käia väikese tasu eest nn. , mis on päritolu lastele organiseeritud soome keele grammatika õppimiseks ja suhtluseks soome keeles, millise kulu kannavad väikeses osas lapsevanemad ja suures osas riik. koolile on jooksul tasutud kokku praeguseks 756 krooni ehk 1 606 Eesti krooni. Kuutasu soome koolis käimise eest on seega 170 krooni kuus. Kuivõrd kostja esitas omapoolsed vastuväited, et tasuline kool on hageja oma valik, siis sellega hageja nõustub ning kooli aastamaksu kulude kandmist ta kostjalt ei nõua. Kuid lisaks kooli aastamaksule on aga veel ka kulud kirjatarvetele, vihikutele jms. koolis vajaminevaks, millise kulu suuruseks hindab hageja 130 krooni kuus. K käib jäähokitrennis, mille tasu on keskmiselt 340 krooni kuus. Jäähokitreeningute eest tasumist tõendab väljavõte pangakontost, kus nelja kuu eest on tasutud 650 krooni, mis Eesti kroonides on 340 krooni kuus. Lisaks treeningutele on vaja muretseda ka spordivarustus ja treeningriided, milline kulu on hageja arvestuse järgi 400 krooni kuus. K on kindlustatud õnnetusjuhtumite vastu ja perel on aastane reisikindlustus, mis teeb kindlustuskulude suuruseks aastas 2 524 krooni aastas ehk 210 krooni kuus. K on kasutamiseks aastakaart, mis maksab 1 000 krooni ehk 83 krooni kuus. K ei kohtu oma isaga, küll on aga tal head suhted vanavanematega ning igal aastal reisib K vanavanemate poole, keskmiselt neli korda aastas. Nii oli K kevadpühade ajal ja piletid maksid 2119 krooni, mis võrdub 4443 Eesti krooniga. Kuivõrd K reisib SAS reisisaatjaga, siis seetõttu on temale ostetavad lennupiletid tavahinnaga või veidi kallimad ning odavaid pileteid hankida ei ole võimalik. Piletid sõiduks ajavahemikus olid näiteks 1560 krooni. K oli vanavanemate juures ka kuni K vanavanemate külastamiseks kulub sõidupiletite peale aastas keskmiselt 12 000 krooni ehk 1000 krooni kuus. Lisaks vanavanemate külastamisele käib hageja pere ka puhkusereisil või külastab Eestit, mis on samuti kulu. Kulutused eluasemele on hageja arvestanud pere kogukuludest eluasemele, mis on suurusjärgus 100 000 krooni aastas. Ainuüksi küttekulud Saaremaa maja ülalpidamiseks on ulatuslikud, milliste kulude kandmist tõendab hageja pangakonto väljavõtetega ja AS ja AS ostuarvetega . Viieliikmelise perekonna peale on kulu ühele pereliikmele arvestuslikult 20 000 krooni aastas ehk 1 667 krooni. Ainuüksi ülaltoodud tõenditele tuginedes on reaalsed kulutused K ülalpidamiseks 6 000 krooni kuus, kuid arvestamata on transpordi-, side-, meditsiini-, kultuuri- ja vaba aja kulutused. On ka teada, et kulud lapse ülalpidamiseks suurenevad iga aastaga kui laps kasvab 4 ning hageja ei soovi pöörduda tulevikus uuesti kohtu poole elatise suurendamise nõudes. Seega on hageja nõue elatise väljamõistmiseks summas 5 000 krooni kuus igati põhjendatud ega ole ülemääraselt suur.
2. Kostja leiab, et lapse ülalpidamiseks piisab poolest Eestis kehtivast kuupalga alammäärast ehk 1 500 kroonist.

§ 61

lg 4 sätestab elatisraha miinimumiks poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuid elatise väljamõistmise juures tuleks arvestada siiski konkreetse lapsega, mitte ebamäärase keskmise lapsega. Kulud K ülalpidamiseks ületavad seaduses sätestatud miinimumi 1 500 krooni kuus. Kulud K ülalpidamiseks ületavad ka Eesti keskmist statistilist näitajat 2 182 krooni kuus. Kostja oma vastuses rõhutab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, et kostja sissetulek on väike. Hagejal puudub sissetulek. K on kostja ainukene laps. Hagejal on kolm last ning Kevin on nendest kõige väiksem.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Jääb arusaamatuks kostja vastuses toodud viide, et võib ilmneda, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Õige on kostja viide Riigikohtu otsusele 3-2-1-7-05, mille kohaselt

§ 49

ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad kandma igal juhul rahaliselt võrdses osas. Kuid sellest tehtud järeldused, et hageja kohustus peab olema suurem kui kostja kohustus, ei ole põhjendatud. Kostja esindaja väited, et hageja on majanduslikult väga heal järjel, on põhjendamatud, kuna hageja uus abielu ja praeguse leibkonna heaolu ei mõjuta kuidagi kostja kohustust tagada oma ainsale lapsele ülalpidamine. Kostja varaline seisund sõltub ainult temast endast. OÜ on talle endale kuuluv osaühing, mille juhatajana otsustab ta ise oma sissetulekute suuruse üle. Kostja on oma vastuses näidanud, et tasu juhatuse liikmele on 2 600 krooni kuus. Selline tasu on isegi alla miinimumpalga suurust, mistõttu selline väide ei ole tõsiseltvõetav, vaid annab tunnistust, et kostja varjab oma sissetulekuid.

1. Kostja leiab, et kinnistule ehitati maja tema lahusvara arvel ning on esitanud kohtule AHM poolt tehtud rahaülekannete summas kohta õiendi Hansapangast. Hagejale ei ole selliste rahaülekannete tegemine teada. Mis asjaoludel või millisel põhjusel need rahaülekanded tehti, on teadmata ning kostja väited, et saadud rahast ehitati maja, on väärad ja tõendamata. oli kinnistul juba siis, kui see omandati. Edasi ehitati ühiste vahenditega. Mistahes kostja ema poolt tehtud kingitustest hageja teadlik ei olnud ja kui mingeid kingitusi ka tehti, siis sai see olla vaid nende perekonna sisene asi, mis ei omanud mingit puutumust poolte ühisvaraga. 17.Kinnistu omandati ühisvara eest ning pooled käsitlesid kinnistut omavahelistest suhetes kogu aja kui kaasomandit võrdsetes osades, mida kinnitab näiteks asjaolu, et pooled tasusid eraldi makseteadete alusel maamaksu 50 % maa eest. Kinnistul asub üle 500 m2 eramu, mida parendati abielu kestel ühistest vahenditest, mis saadi ettevõtlustulust ja mis oli säästetud. Mistahes kostja lahusvara olemasolust hageja ei ole teadlik olnud ning sellest ei ole maja ehitatud.
2. Kohtuistungil kinnitas hageja, et praegu K jäähokitreeningutel ei käi, kuid teisipäeviti käib ta tunnis, kolmapäeviti , neljapäeviti ja reedel . Need on kooli poolt lastele vaba aja veetmiseks mõeldud tegevused, mis kokku maksavad 480 krooni, ehk 960 krooni kuus.
3. Kohtumenetluse käigus on kostja olnud ka seisukohal, et ühisvara tuleks jagada selliselt, et vara jääb kostjale ning ta hüvitab hagejale ½ selle vara väärtusest ehk 975 500 krooni. Hageja ei saa nõustuda selliselt ühisvara jagamisega, kuivõrd elatise nõudes on kostja 5 märkinud, et tema majanduslik olukord ei võimalda lapsele maksta elatist suuremas ulatuses kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kui kostja ei suuda maksta lapsele elatist suuremas summas, siis kuidas võimaldab tema majanduslik olukord hüvitada hagejale 975 500 krooni, jääb selgusetuks.
4. Ühisvara on praegugi koormatud kohtuliku hüpoteegiga ning kostja ühisvara osal lasub käsutamise keelumärge, kuna AS (praegune AS ) kasuks kohtuotsusega välja mõistetud rahasummade kättesaamiseks pidi kreeditor algatama täitemenetluse. Kostja võlg AS-ile seisuga oli 296 998 krooni. Seni ei ole hagejale teada, millises summas on kostjal igakuuline kohustus ees, kuid esitatud õiendist nähtuvalt võib see summa olla 25 000 krooni. Kui kostja on kohtule näidanud oma sissetulekuna 2 600 krooni kuus, siis jääb arusaamatuks, kust tulevad rahalised vahendid võla tasumiseks. Liiatigi, kui võlg saab tasutud, jääb ka sissetulekuid piisavaks, et maksta oma ainsale lapsele elamisväärset elatist. Ülaltoodust lähtuvalt ei ole hageja nõus ühisvara jagamisega sellisel viisil, et vara jääb kostja omandisse. Ühisvara jagamisel kaasomandi osadena ei ole samuti mingit perspektiivi, kuivõrd tegelikkuses olemasolev vara ei võimalda kindlaks määrata sellist kasutuskorda, mis võimaldaks mõlemal kaasomanikul hoonet kasutada. Tegemist on elamuga, kus ei saa elada enam kui üks pere.
5. Hageja soovib ühisvara jagada selliselt, et vara jääks hageja ainuomandisse ning hageja hüvitab kostjale vara väärtuse, millest on maha arvatud pool hageja poolt vara säilimiseks tehtud kuludest. Ajavahemikus on kinnistul asuva maja kindlustuskulud kokku 17 517 krooni; küttekulud – 92 983.69 krooni ja elektrikulu 9 471.80 krooni, kogusummas 119 972.49 krooni. Seega tuleb hageja poolt kostjale hüvitatavast ühisvara väärtusest 975 500 krooni maha arvata pooles ulatuses maja säilimiseks tehtud kulud summas 59 986.25 krooni, mis teeb hüvitamisele kuuluvaks summas 915 513.75 krooni.
6. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 5 000 krooni kuus alates 1.maist
7. a. kuni KJA täisealiseks saamiseni
8. juunil 2016 ja elatise võlgnevus summas 149 000 krooni ajavahemiku eest Juhul kui kohus ei rahulda elatise võlgnevuse nõuet, mõista kostjalt välja elatis summas 5 000 krooni kuus alates elatise väljamõistmise otsus tunnistada viivitamata täidetavaks kuni kohtuotsuse tegemise päevale eelneva kalendrikuu lõpuni s.t. veebruarikuu lõpuni; jagada poolte ühisvara ning tunnustada LF omandiõigust Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa nr 332734 kantud Sääse kinnistule; muuta Saare Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa kantud kinnistu II jaos omaniku kohta tehtud sissekannet ning kanda Saare Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa jakku omanikuna LF ning tuvastada MJA kohustus teha tahteavaldus kande selliseks muutmiseks; kohustada hagejat hüvitama kostjale ühisvara eest 915 513.75 krooni ning määrata, et kohtuotsus kuulub täitmisele kuue kuu jooksul ning LF hüvitise tasumise kohustuse täitmiseks tuleb lugeda ka MJA eest AS-ile tasutud rahasummad; panna kõik menetluskulud, sealhulgas riigilõiv ja õigusabikulud, täies ulatuses kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused
9. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et nõutud elatis 5 000 krooni on ebamõistlikult suur ning põhjendamatu ega vasta lapse vajadustele. Kostja seisukohalt asjaolu, et hageja on kolinud elama välisriiki oma uue abikaasaga ning on võtnud vastu ühepoolse otsuse panna KJ erakooli õppima, ei saa olla tähtsust omav ega tekitada kostjale igakuiseid lisakulutusi. 6 Hageja on rikkunud

§ 52lg 1, mille kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda.

Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et

§ 50

lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. 24. Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-7-05 nähtuvalt

§ 61

lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. On õige, et

§ 49

järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004.a valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-13 eluaastat läheb maksma 2 182 krooni kuus. Seega on

§ 61

lg 4 muudatus ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega.

1. Hageja elab Taanis ning on majanduslikult väga heal järjel. Kostja elab Eestis ning saab OÜ-s juhatuse liikme tasu 2 600 krooni kuus, teenis kostja 31 200 krooni tulu ning samuti olles ettevõtte osanik teenis ta dividende, mis eelmisel aastal olid summas 89 617 krooni. Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Riigikohus on leidnud viidatud lahendis, et pool palga alammäärast ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kulutused lastele peavad olema siiski mõistlikud ning lähtuma lapse tegelikest vajadustest.
2. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-125-04 leidnud, et ka põhiseaduse (PS) § 27 sätestab, et perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Seega peab kohus ühe abikaasa ülalpidamise nõude lahendamisel arvestama mõlema abikaasa varalist seisundit ja samuti abivajadust. Vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas ülalpidamiskohustuse üldise mõtte ja ka põhiseadusest tuleneva põhimõttega, mille kohaselt ülalpidamist tuleb pakkuda inimesele, kes ülalpidamist vajab. Hageja ning tema lapsed (poolte ühine laps ning veel kaks hageja last) olid kostja ülalpidamisel abielu kestel ning nüüdsest on hageja uue abikaasa ülalpidamisel. 7
3. Kostja on nõus tasuma hagejale lapse ülalpidamiseks elatist poole kuupalga alammäärast ehk 1 500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4. Kostjal puudub hagejaga kokkulepe 5 000 krooni suuruse elatise maksmise kohta. Saare Maakohtu otsusest nähtub, et kostja on üksnes teatanud, et on hageja kätte andnud lapse ülalpidamiseks igakuuliselt 5 000 krooni. Hageja on tõlgendanud vääralt abielulahutuse kohtuotsust. Kostja tasus hagejale igakuiselt raha, kuivõrd hagejal oli koos poolte ühise lapsega tol hetkel kolm last, kes olid kostja ülalpidamisel, sest hageja ise ei töötanud. Samuti tuli ülal pidada ühist majapidamist.
5. Mis puudutab hageja väiteid selle kohta, et pärast abielu lahutamist kui hageja jäi elama vaidlusalusesse elamusse ning kostja sealt välja kolis, siis kostjale on ebaselge, miks peab kostja tasuma hagejale tema poolt tarbitud teenuste eest. Hageja elas vaidlusalusel kinnistul, tarbis teenuseid, millega kaasnesid igakuised kulutused, mille eest tuleb tasuda ning tasumiskohustus on isikul, kes teenuseid tarbib.
6. Kostja leiab, et elatise võlgnevuse nõue on täies ulatuses alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.
7. Pooled ostsid kinnistu 165 000 Eesti krooni eest. Tegemist oli maatükiga, millel ei asunud põhimõtteliselt midagi, oli kõigest maja karp. Kostja sai ema käest kingituseks 197 000 FIM, 99 000 FIM ning 100 000 FIM. Tolleaegne marga kurss oli 2,63158 vastavalt Hansapanga tõendile . Selliselt sai kostja oma emalt kinkena (lahusvara) maja ehituseks raha summas 1 042 105,60 krooni. Maja vaidlusalusele kinnistule ehitati täies ulatuses kostja lahusvara arvelt. Kostjale jääb arusaamatuks hageja nõudmine saada suurem ühisvara osa kui kostja. Hageja oli kodune, ei töötanud ning tal puudusid sissetulekud, ta ei ole rahaliselt panustanud kinnistu väärtuse suurendamisse. Kostja leiab, et põhjendatud on ühisvara jagamisel võrdsuse printsiibist kõrvale kalduda. Kostja võib nõustuda hagiavalduse toodud ühisvara hinnaga ning usub, et õiglane on määrata ühisvara maksumuseks 1 951 000 krooni. Kostja on nõus, tingimusel, et Saare Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa kantud kinnistu jääb kostja omandisse, maksma hagejale kompensatsiooni alljärgnevalt: kinnistu väärtus 1 951 000 krooni, millest maha arvata kostja kinkena saadud 1 042 105,60 krooni ning jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdselt ehk kostja on nõus maksma hagejale kompensatsiooni vaidlusaluse kinnistu eest summas 454 447,20 krooni. Kohtu põhjendused
8. Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Kostja ja esindaja tunnistasid hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma lapsele elatist 2 300 krooni kuus, jätma abielu ajal soetatud ühisvara: Saare Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa kantud kinnistu hagejale. Kostja taotleb hagejalt hüvitist enamsaadud ühisvara arvelt 975 500 krooni kahe nädala jooksul. Kostja nõustub hageja ettepanekuga kanda hüvitis AS-ile . Kostja kinnitas, et tema netokuupalk on 9 000 krooni. 8
9. Vaidlus puudub selles, et Saare Maakohtu lõppenud (t lk 14-21). otsusest nähtuvalt on poolte abielusuhted Vaidlus puudub selles, et pooled on abielu ajal soetanud ühisvara s o Saare Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa nr 332734 kantud kinnistu (edaspidi kinnistu) hinnaga 1 951 000 krooni (t lk 11, 21-27). Vaidlus puudub selles, et kinnistu tuleb jätta hagejale.
10. Vaidlus on poolte vahel elatise määra, elatise võlgnevuse ja kinnistule tehtud kulutuste ühisvarasse arvamise üle. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
11. KJA sünnitunnistusest nähtuvalt on pooled tema vanemad (t lk 12-13). Vastavalt

§ 50lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt

§ 60

lg-s 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal

§ 61lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist.

§ 61

lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 600 krooni alates 01.01.2007. Perekonnaseaduse § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (

§ 51

). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samas sätestab

§ 52lg 1 lahus elaval vanemal õiguse lapsega suhelda.

Lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Hageja esitatud ostutšekid tõendavad, et lapse riiete, jalanõude, mänguasjade ja hobide peale on kulunud kümne kuuga vähemalt 10 101 krooni, mis teeb igakuiseks kuluks vähemalt 1 010 krooni. Kulud söögile, riietele ja jalanõudele kokku vajalik 1 900 krooni eest kuus. Nimetatud summale lisandub veel kulu ravimitele ja hügieenitarvetele on 100 krooni kuus (t lk 44, 6074). Hageja väiteil praegu K jäähokitreeningutel ei käi, kuid teisipäeviti käib ta keele tunnis, kolmapäeviti , neljapäeviti ja reedel . Need on kooli poolt lastele vaba aja veetmiseks mõeldud tegevused, mis kokku maksavad 480 krooni, ehk 960 krooni kuus. Hageja elab 9 koos perega . K äib seal ka koolis. Lisaks kooli aastamaksule on K võimalus käia väikese tasu eest nn. koolis, mis on soome päritolu lastele organiseeritud soome keele grammatika õppimiseks ja suhtluseks soome keeles, millise kulu kannavad väikeses osas lapsevanemad ja suures osas riik. koolile on jooksul tasutud kokku praeguseks 756 krooni ehk 1606 Eesti krooni, on tasutud 1650 rooni, s.t. 3300 krooni õppeaasta eest . Kuutasu soome koolis käimise eest on seega 275 krooni. Kuivõrd kostja esitas omapoolsed vastuväited, et tasuline kool on hageja enda valik, siis sellega hageja nõustub ning kooli aastamaksu kulude kandmist ta kostjalt ei nõua. Samas puudub alternatiiv K koolivalikul, kuna ta ei saa minna ilma keele oskuseta kooli ja kuna tulevikus võib perekonna elukoht muutuda, siis on ainus valik. Lisaks kooli aastamaksule on aga veel ka kulud kirjatarvetele, vihikutele jm. koolis vajaminevaks, millise kulu suuruseks hindab hageja 130 krooni kuus. Esimesel aastal ei olnud võimalik tellida koolis sooja toitu, sellest aastast on see võimalik ja keskmiselt varieerub summa kuus vahemikus 510-680 krooni olenevalt tellimusest. Hageja on hinnanud lapse vajadusteks kuus tehtavaid kulutusi: jäähoki treening - 340 krooni; – aastamaks 145 000 krooni e 12 083 krooni/kuus; kool - 170 krooni; söök, riided ja jalanõud 1 900 krooni; lennu- ja laevapiletid vanavanemate juurde Soome 4 korda aastas 12 000 krooni/aastas e. 1 000 krooni/kuus; K õnnetusjuhtumi kindlustus perekindlustuse osana ja reisikindlustus 210 krooni; spordivarustus ja treeningriided - 400 krooni; ravimid ja hügieen 100 krooni; - 1 000 krooni e 83 krooni /kuus ja elamispinna kulu - aastakulu 1/5 osa on 20 000 krooni/aastas e. 1 666 krooni/kuus. Arvestamata on transpordi-, side-, kultuuri-, meditsiini- ja vaba aja kulutused. Hageja soovib kostjalt vähem kui 1/3 tegelike kulude hüvitamist, mis kulub tal tegelikult lapse ülalpidamiseks. Kostja leiab, et hageja tahe oli asuda elama . Hageja ei kooskõlastanud kostjaga lapse elama asumisest Taani. Õige on kostja viide Riigikohtu otsusele 3-2-1-7-05, mille kohaselt

§ 49

ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad kandma igal juhul rahaliselt võrdses osas. Kuid sellest tehtud järeldused, et hageja kohustus peab olema suurem kui kostja kohustus, on põhjendamatud. Kostja väited, et hageja on majanduslikult väga heal järjel, on ainetud, kuna hageja uus abielu ja praeguse perekonna heaolu ei saa mõjutada kostja kohustust tagada oma lapsele ülalpidamine. Argumenteeritud on hageja väide, et kostja varaline seisund sõltub ainult temast endast ning OÜ on talle endale kuuluv osaühing, mille juhatajana otsustab ta ise oma sissetulekute suuruse üle (t lk 19-20). Asjaolu, et kostja töötasu on 2 600 krooni kuus ja ta on saanud dividende 89 617 krooni 2005.a ei anna alust jätta tasumata elatis lapse ülalpidamiseks. Kostja on viidanud Sotsiaalministeeriumi tellitud 2004.a valminud uurimusele lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-12 eluaastat läheb maksma 2 182 krooni. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2003.a. tõusnud. Ka tuleb arvestada sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 10 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Meelevaldne on kostja positsioon, et hageja ning tema lapsed (poolte ühine laps ning veel kaks hageja last) olid kostja ülalpidamisel abielu kestel ning nüüdsest on hageja uue abikaasa ülalpidamisel, kuna see ei anna alust keelduda lapse ülalpidamiseks elatise tasumisest.

§ 49

ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb

§ 61lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit.

Asjaolu, et hagejal puudub sissetulek, et Kevin on kostja ainukene laps, et hagejal on kolm last ning K on nendest kõige väiksem ei anna alust kostjalt välja mõista elatis 5 000 krooni kuus. Kohus leiab, et mõistlik ja õiglane on määrata elatis 3 500 krooni kuus alates . Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole kostjale ülemäära koormav. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Põhjendatud on hageja taotlus tunnistada elatise väljamõistmise osas otsus viivitamata täidetavaks kuni kohtuotsuse tegemise päevale eelneva kalendrikuu lõpuni s.t. lõpuni. 36. Hageja palub välja mõista elatise võlg summas 149 000 krooni. Juhul kui kohus ei tunnista 5 000 kroonise elatise tasumise suulise kokkuleppe olemasolu, palub hageja välja mõista elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, s.t. alates . Saare Maakohtu 24.09.2003.a otsusest tsiviilasjas nr 2-1-182/2003 nähtuvalt on kostja nõus, et peale abielu lahutamist jääb alaealine poeg KJ hageja juurde elama ning lapse ülalpidamiseks on kostja igakuuliselt hageja kätte andnud 5 000 krooni, mida kostja tõendab dokumentaalsete tõenditega (t lk 14-15). Hageja arvelduskonto väljavõttega ajavahemikul on leidnud kinnitust, et kostja on suvaliselt tasunud lapse ülalpidamiseks summas 500 kuni 2 400 krooni kuus (t lk 16-18) Ebaõige on hageja seisukoht, et Saare Maakohtu poolt tuvastatu tõendab poolte suulise kokkuleppe olemasolu lapsele elatise tasumiseks kuna otsus ei sisalda sõnaselgelt kostja kohustust tasuda elatist 5 000 krooni kuus. Vastavalt

§ 70

lg 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus asub seisukohale, et tuginedes

§ 70

lg 2 tuleb kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt välja mõista elatis 3 500 x 12 = 42 000 krooni alates . Kohus jätab rahuldamata elatise võlgnevuse 107 000 krooni ulatuses. 37.

§ 18

lg 1 sätestab, et abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

§ 18

lg 2 sätestab, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

§ 19

lg 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, kuid sama

§ 19

lg 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi. 11 Kohus jätab tähelepanuta poolte väited ja tõendid asjaolu kohta, et kostja on ehitanud elamu vaidlusalusele kinnistule oma lahusvara arvel kuna kostja loobus sellest positsioonist kohtuistungil (t lk 40, 91-94). Hageja väiteil on ta teinud kinnistul asuva elamu korrashoiuks ja säilimiseks olulisi kulutusi ajavahemikus summas 119 972,49 krooni. Kuna poolte abielusuhted lõppesid jaanuaris 2003, siis tuginedes

§ 18

lg 2 ei arvesta kohus hageja poolt maja korrashoiu ja kindlustuseks tehtud kulutusi ühisvara hulka. Kui hageja on kandnud kulusid kostja eest seoses kinnistul asuva elamu küttesüsteemi korrashoiu ja kütte hankimise, välisvalgustuse tagamise ning kindlustusega, siis võib hageja need kulutused välja nõuda kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus jätab tähelepanuta maksekorralduse summas 860 krooni; maksekorralduse summas 860 krooni; väljavõtte hageja arvelduskontolt tehtud väljamaksetest , millest maja kindlustuskulud kokku on 17517 krooni; kütteõli arve AS summas 8 999.98 krooni; kütteõli arve AS summas 9199.99 krooni; kütteõli arve AS summas 7650.06 krooni; kütteõli arve AS summas 7400.02 krooni; kütteõli arve AS summas 10414.09 krooni; kütteõli arve AS summas 7000 krooni; kerge kütteõli arve AS summas 2348.20 krooni; kerge kütteõli arve AS summas 2548.80 krooni; kerge kütteõli arve AS summas 5097.60 krooni, kerge kütteõli arve AS summas 13 125 krooni; kerge kütteõli arve AS summas 6 000 krooni; väljavõtte hageja arvelduskontolt tehtud väljamaksetest AS-ile ajavahemikus summas 63864.09 krooni, kogusummas küttekulud 92983.69 krooni; hageja arvelduskonto väljavõtte kohaselt on AS tasutud ajavahemikus elektri eest 9471.80 krooni kuna need ei oma puutumust ühisvaraga (t lk 76-88). Kohus asub seisukohale, et poolte ühisvaraks tuleb tunnistada kinnistu. Kohus leiab, et ühisvara tuleb poolte vahel jagada võrdselt tuginedes

§ 19lg 1.

Kohus asub seisukohale, et poolte ühisvara jagamisel tuleb tunnustada hageja omandiõigust Saare Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa kantud kinnistule; muuta Saare Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa kantud kinnistu II jaos omaniku kohta tehtud sissekannet ning kanda Saare Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriossa omanikuna LF ning tuvastada MJA kohustus teha tahteavaldus kande selliseks muutmiseks; kohustada hagejat hüvitama kostjale enamsaadud ühisvara eest hüvitis 975 500 krooni ning määrata, et kohtuotsus kuulub täitmisele kahe kuu jooksul ning LF hüvitise tasumise kohustuse täitmiseks tuleb lugeda ka MJA eest AS-ile tasutud rahasummad. TsMS § 445 lg 1 järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. 38. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus asub seisukohale, et ühisvara osas kantud menetluskulud tuleb jätta 50% ulatuses poolte kanda. 12 Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 (kuni 01.01.2007 redaktsioonis) oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson kohtunik 13