3-06-2113/7

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. detsember 2006, Jõhvi 3-06-2113 X kaebus Virumaa Pensioniameti Narva koosseisu 26.07.2006 otsuse nr. 1.1-8.P36/1307 tühistamiseks
2. detsember 2006 X, tema esindaja Vassili Vorobjov ja Virumaa Pensioniameti esindaja Niina Mihhejeva RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Selgitada, et kohtuotsuse võib vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 14.02.2005 tuvastati X 80 protsendi suurune töövõime kaotus (t.l. 49). 22.02.2005 esitas ta avalduse töövõimetuspensioni määramiseks (t.l. 29) ning 01.03.2005 otsusega nr. 712152 määrati see talle suuruses 1426 krooni kuus (t.l. 46). Alates 01.05.2006 on pensioni maksmine peatatud (t.l. 54 ja 55). 26.07.2006 koostas Virumaa Pensioniameti Narva koosseisu pensionikomisjon otsuse nr. 1.18.P36/1307, millega tegi X Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 26.07.1994 sõlmitud kokkuleppe artiklile 5 viidates ettepaneku maksta hiljemalt 31.12.2006 tagasi saadud töövõimetuspension summas 11 051 krooni. 27.10.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2) ja palus, et tema kohta tehtud pensionikomisjoni otsus tühistataks täies ulatuses. Ta leidis, et pole rikkunud Eesti ega Venemaa seadusi, kahekordse pensioni saamisest pole juttu ja tegemist on täiesti erinevate pensionidega, mida ta saab erinevate tingimuste eest, erineval ajal ja erinevatest riikidest. Seejuures ta selgitas, et töövõimetuspensioni määramisel ei võetud arvesse seda 16 aastat sõjaväeteenistust mille eest määrati talle 03.11.2005 Vene Föderatsiooni töövõimetuspension. Veel leidis kaebaja, et pensionikomisjoni otsuses puuduvad viited seadusandlikele aktidele, see pole motiveeritud ning sellega rikutakse Eesti Vabariigi põhiseaduse, Euroopa Liidu põhiseaduse ja Genfi inimõiguste konventsiooniga kindlaks määratud õigusi. Virumaa Pensioniamet ei pidanud oma kirjalikus vastuses (t.l. 16-17) kaebust põhjendatuks, palus seda mitte rahuldada ja märkis, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 26.07.1994 sõlmitud 1 kokkuleppe artikkel 5 kohaselt on sõjaväepensionäridel küll soovi korral õigus saada Eesti Vabariigi seadusandluse kohast ja tema vahendite arvelt makstavat pensioni, kuid neile varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse, ning vice versa. Veel viidati riikliku pensionikindlustuse seaduse § 4 lg. 3 ja märgiti, et kui Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välisleping sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks seaduses kehtestatust erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut. Põhiseaduse ja Genfi inimõiguste konventsioonile tuginemist ei peetud õigeks, viidati Riigikohtu lahendis nr. 3-3-1-58-02 avaldatud seisukohtadele ning märgiti, et kaebaja pole jäänud ilma abita, sest ta saab pensioni teise lepingupoole eelarvest ning talle on tagatud ka Eestis määratud pensioni maksmise võimalus juhul, kui Vene Föderatsioon lõpetab või peatab omapoolse pensioni maksmise. Kohtuistungil jäid X ja tema esindaja Vassili Vorobjov kaebuse väidete ja taotluste juurde. Vassili Vorobjov arvas, et kaebuse nõude rahuldamisel jätkatakse pensioni maksmist ning väitis, et vaidlustatud otsuse aluseks oleva kokkuleppe artikkel 5 reguleerib ainult sõjaväelaste pensione, arvesse pole aga võetud artiklist 6 tulenevat kohustust tagada sõjaväepensionäridele kõik Eestis ette nähtud õigused. Virumaa Pensioniameti esindaja Niina Mihhejeva jäi samuti kirjalikult väidetu juurde ning selgitas, et kaebajale määratud pensioni maksmine peatati Narva osakonna juhataja poolt juba 01.05.2006, kuid kirjalikku otsust selle kohta ei tehtud. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 ja § 26 lg. 1 p. 1 kehtestatust tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda vaid oma subjektiivsete õiguste rikkumise korral ning halduskohus saab tühistamisnõudes esitatud kaebuse rahuldada ainult siis, kui kohtumenetluses leiab tuvastamist, et vaidlustatud haldusakt rikub õigusvastaselt kaebaja põhiseadusest, seadusest või nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õigusi. X on vaidlustanud Virumaa Pensioniameti Narva osakonnas tehtud pensionikomisjoni otsuse, millega tehakse talle ettepanek maksta saadud töövõimetuspension tagasi ja näidatakse ära tähtaeg, milleks soovitatakse see toiming sooritada. Haldusakt, milles haldusorgan teeb kellelegi mistahes ettepaneku, ei loo selle adressaadile veel mingeid konkreetseid kohustusi. Samuti ei anna selline haldusakt haldusorganile õigust esitada ettepanekus kajastatu kohta nõudeid. Seega pole halduskohtul seaduslikku alust kaebuse rahuldamiseks ning see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Halduskohtumenetluses kehtivate üldiste põhimõtete kohaselt ei pea kohus käsitlema kõiki kaebuse väiteid ja neile esitatud vastuväiteid, kui ta tuvastab, et vaidlustatu ei riku kaebaja õigusi. Seda põhimõtet oleks võimalik kohaldada ka X poolt esitatud kaebuses. Kuna kaebuse väidetest ja kohtuistungil esitatud selgitustest nähtub, et kaebaja peab vaidlustatud otsust takistuseks talle määratud pensioni maksmisel, on aga siiski vajalik, et tema olulisemad väited ja seisukohad saaksid sisuliselt hinnatud. Pensionikomisjoni vaidlustatud otsusega ei peatata X alates 10.02.2005 määratud töövõimetuspensioni maksmist. Selline otsustus on tehtud juba enne 01.05.
3. Kuigi otsustust ei vormistatud kirjaliku haldusaktina (t.l. 54), oli kaebaja sellest teadlik (t.l. 55) ja tal oli seda võimalik vaidlustada. Seda pole ta teinud ja käesolevaks ajaks on tühistamisnõude esitamiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 40 lg. 1 kehtestatud kolme kuu pikkune tähtaeg juba möödunud. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 28 teises lõikes sätestatu kohaselt on igal Eesti kodanikul ja kui seadus ei sätesta teisiti, siis ka Eestis viibival välisriigi kodanikul või kodakondsuseta isikul, õigus saada töövõimetuse korral abi riigilt. See õigus pole aga piiramatu, sest samas on kehtestatud, et abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Eesti Vabariigi riiklike pensionide 2 määramine on reguleeritud riikliku pensionikindlustuse seaduses. Selle seaduse § 4 lg. 3 kohustab kohaldama Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välislepingut, kui see sisaldab pensioni määramiseks või maksmiseks seaduses kehtestatust erinevaid sätteid. Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon on 26.07.1994 sõlminud kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil. Selle kokkuleppe artiklis 5 on kehtestatud, et kui sõjaväepensionäril on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võib selle talle tema soovil määrata ja Eesti Vabariigi vahendite arvelt ka välja maksta, kuid varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensioni väljamaksmine tuleb peatada või vastupidi. Välislepingu ülimuslikkus siseriikliku seaduse suhtes tuleneb samuti põhiseaduse §
4. Riigikohtu halduskolleegium on oma 20.12.2002 koostatud kohtuotsuses nr. 3-3-1-58-02 asunud selle sätte tõlgendamisel seisukohale, et ratifitseeritud välislepingu kohaldamine on lubatud ka sellisel juhul, kui vastuolu välislepingu ja Eesti seaduse vahel puudub ning märkinud, et välislepingu vahetu kohaldamine eeldab lepingu suunatust siseriiklike suhete reguleerimisele ja asjassepuutuva normi puudumist Eesti õiguses. Riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmist Eestis elavatele isikutele ei reguleeri. Kuna antud küsimuses on olemas kehtiv ja vahetult kohaldatav välisleping, tuleb lähtuda selles lepingus sätestatud põhimõtetest ning Virumaa Pensioniamet on toimunud igati õiguspäraselt peatades X riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspensioni väljamaksmise seniks, kuni ei ole tõendatud, et talle Vene Föderatsiooni poolt määratud töövõimetuspensioni maksmine on peatatud. Kaebaja pole suutnud osundada ühelegi konkreetsele Eesti Vabariigi õigusakti sättele või rahvusvahelise õiguse aktile, millest tulenevalt oleks tal õigus saada korraga kahte pensioni. Tema esindaja poolt kohtuistungil nimetatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 (t.l. 52) sätestab igaühe üldise kaebeõiguse ja kohtu kohustuse järgida põhiseaduses sätestatut ega reguleeri pensionide määramise ja maksmise korda. Seda korda ei kehtesta ka üldise iseloomuga õigusi sisaldav Euroopa inimõiguste ja vabaduste konventsioon. 20.05.2005 jõustus Eesti Vabariigi jaoks Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks. Selle artiklis 68 on kehtestatud, et sotsiaalkindlustushüvitise maksmine katkestatakse, kui isik saab mõnd teist rahalist sotsiaalkindlustushüvitist. Seega ei saa X määratud töövõimetuspensioni maksmise peatamine olla vastuolus ka Euroopa Liidus kehtivate põhimõtetega. Eespool juba viidatud põhiseaduse § 28 sisalduv õigus riigi abile peab silmas vaid neid isikuid, kes ei oma võimalust iseseisvaks toime tulemiseks. X on Vene Föderatsiooni poolt saadava sõjaväelase töövõimetuspensioni näol olemas 2150 krooni suurune sissetulek ning seetõttu ei ole ta abitus olukorras. Virumaa Pensioniamet kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud, seega jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3