3-06-1708/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2006, Jõhvi 3-06-1708 X kaebus Narva Linnavalitsuse 25.07.2006 korralduse nr. 978-k tühistamiseks X esindaja Vladimir Leontjev, Narva Linnavalitsuse esindaja Aili Kala ja KÜ Tallinna mnt. 42 esindaja Jelena Matušs RESOLUTSIOON 1.Rahuldada kaebus. 2.Tühistada täies ulatuses Narva Linnavalitsuse 25.07.2006 korraldus nr. 978-k. 3.Mõista Narva Linnavalitsuselt X kasuks kohtukuluna välja 48 (nelikümmend kaheksa) krooni. 4.Mõista Narva Linnavalitsuselt menetluskuluna välja 428,55 krooni (nelisada kakskümmend kaheksa krooni ja 55 senti). Nimetatud summa tuleb kohtuotsuse jõustumisel kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemas pangas
2. 5.Selgitada, et kohtuotsuse võib vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 25.07.2006 võttis Narva Linnavalitsus vastu korralduse nr. 978-k, millega otsustati anda välja Tallinna mnt. 42 katlamaja kasutusluba. Seejuures märgiti ära asjaolud, et osale korteriomanikest saadeti 20.12.2005 tähitud kirjad, kuid neid polnud võimalik üle anda ning, et kuni 10.07.2006 katlamaja töö kohta märkusi ja kaebusi ei laekunud, välja arvatud korteri nr. 166 omanikult. 29.08.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-3) ning palus, et kohus tühistaks eelnimetatud korralduse. Kaebaja märkis, et gaasikatlamaja oli käiku antud juba novembris 2001 ja ekspluatatsiooni ajal on avaldunud puudused. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr. 4 viidates väitis ta, et müratase tema korteris on ületatud ning paljude aastate jooksul ei ole seal võimalik puhata ega magada. Narva Linnavalitsuse kirjalikus vastuses (t.l. 31-32) paluti vaidlustatud korraldust mitte tühistada ning märgiti, et kuna kasutusloa väljastamise vastu oli ainult üks korteriomanik ja põhjendamatult, siis peeti kasutusloa andmist õigustatuks. Samas märgiti ka, et gaasikatlamaja töö kohta on kaevanud ainult Vladimir Leontjev, kes pole korteri omanikuks. Veel väideti, et katlamaja ja selles monteeritud gaasiseadmed ei kujuta ohtu inimeste elule, tervisele ja keskkonnale ning lisati, et kasutusloa väljastamise taotlusele ei esitanud nõusolekut ainult seitse isikut. 1 Ka korteriühistu Tallinna mnt. 42 kirjalikus vastuses (t.l. 29) ei nõustutud kaebusega ning märgiti, et katlamaja töötab normaalselt ja müra ületamist pole kindlaks tehtud, kuid korteri nr. 166 elanike pidevate kaebuste tõttu on paigaldatud mürasummutid. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja kirjaliku kaebuse väidete ja taotluste juurde, esitas kokku 48 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise taotluse ning märkis, et kasutusloa andmine otsustati vaatamata sellele, et tema apellatsioonkaebust pole veel lahendatud. Ta väitis, et kaebaja pole mingit tähtkirja saanud, kasutusloa taotlus oli visatud postkasti, alla ta sellele ei kirjutanud ega ka tagastanud. Narva Linnavalitsuse esindaja Aili Kala väitis, et vaidlustatud korralduses nimetatud tähtkiri saadeti ka kaebajale, seda üle anda ei õnnestunud, kuid vastuvõtmisest keeldumist ka polnud. Veel väitis ta, et paljukorterilise elamu puhul polegi kõigi nõusolekut võimalik saada, kuid linnavalitsus peab tegutsema ning antud juhul lähtuti kaalutlusõigusest. Korteriühistu Tallinna mnt 42 esindaja Jelena Matušs jäi samuti kirjaliku vastuse juurde ning väitis, et kuna keegi kasutusloa taotlusele vastuväiteid ei esitanud, siis arvati, et sellega ollakse nõus. KOHTU PÕHJENDUSED Kasutusloa andmise alused ja kord on sätestatud ehitusseaduses. Selle seaduse § 32 lg. 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Sama seaduse § 33 lg. 8 kohaselt peab kasutusloa taotluse esitama ehitise omanik ning mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad kasutusloa taotluse esitama ehitise omanikud ühiselt. Vaidlusaluse korralduse (t.l. 5) kohaselt on Tallinna mnt. 42 elamu jaotatud korteriomanditeks, seega on korteriomanikud selle elamu kaasomanikeks ning elamusse rajatud katlamajale on neil võimalik kasutusluba saada vaid juhul, kui nad kõik seda ühiselt taotlevad. Korraldusest nähtub, et osa korteriomanikke pole kasutusloa taotlust esitanud. Seega ei vastanud esitatud taotlus nõuetele ning Narva Linnavalitsus pidanuks ehitusseaduse § 34 lg. 2 kohaselt võimaldama kasutusloa taotlejal puudused viie tööpäeva jooksul kõrvaldada. Samast korraldusest ja Narva Linnavalitsuse esindaja poolt kohtuistungil antud seletustest (t.l. 59) nähtub, et linnavalitsus pöördus ise kasutusloa taotluse mitteesitanud korteriomanike poole, saatis neile tähtkirjad, andis vastamiseks 15 päeva, kuid kirjad jäid üle andmata ja tagastati saatjale. Ehitusseaduse § 1 lg. 3 kohustab selles seaduses ettenähtud haldusmenetlustes kohaldama haldusmenetluse seaduse sätteid. Nimetatud seaduse § 26 lg. 3 ja § 30 kohaselt tuleb sellisel viisil saadetud dokument menetlusosalisele postiasutuse poolt allkirja vastu üle anda. Üle andmata dokument loetakse kättetoimetatuks vaid juhul, kui menetlusosaline keeldub seda vastu võtmast ja keeldumine on ettenähtud korra kohaselt vormistatud. Narva Linnavalitsuse esindaja poolt kohtuistungil esitatud kinnituste (t.l. 59) järgi pole Tallinna mnt. 42 asuva korteri nr. 166 omanik X küll talle saadetud kirja kätte saanud, kuid ta pole selle vastuvõtmisest ka keeldunud. Seda, et selle korteri omanik pole andnud allkirja kasutusloa taotlusele, kinnitas kohtuistungil ka korteriühistu esindaja Jelena Matušs (t.l. 60). Ehitusseaduse § 34 lg. 1 p. 4 kohaselt tuleb kasutusloa väljastamisest keelduda, kui kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele. Taotlus, mille esitamisega pole vähemalt üks korteriomanikest nõus olnud, ei vasta kehtestatud nõuetele ega saa olla kasutusloa väljastamise aluseks. Kuigi kasutusloa andmine on kaalutlusõiguse alusel antav otsus, ei saa kohalik omavalitsus selle langetamisel lähtuda vaid vormilisest küljest ning peab ka tegelikult kontrollima, kas ehitamisel on järgitud kõiki nõudeid, sealhulgas ka neid, millede eesmärgiks on inimeste tervise kaitse. Kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest (t.l. 43-46, 48-49) ning menetlusosaliste kirjalikest ja suulistest seletatust (t.l. 2, 29, 31-32 ja 58-60) nähtuvalt on nii kaebaja kui ka temaga samas korteris elav Vladimir Leontjev korduvalt väitnud, et katlamaja töö põhjustab nende korteris müra. Müra olemasolu on mitmel korral ka mõõdetud või muul viisil kontrollitud (t.l. 8-11, 13-16, 30, 41), Virumaa Tervisekaitsetalitus on leidnud, et müra on olemas, selle tase ületab lubatud normatiive (t.l. 12, 42) ja teinud selle kohta korteriühistu esimehele ettekirjutuse (t.l. 50). Vaidlustatud korralduses (t.l. 5) on korteri nr. 166 omaniku poolt katlamaja töö kohta esitatud kaebused samuti ära märgitud. 2 Kaalutlusõigusele viidates on otsustatud katlamajale kasutusluba siiski anda ning seejuures on tehtud viide ainult Vladimir Leontjevi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse mitterahuldamisele ja katlamaja ehitusloa vaidlustamiseks esitatud kohtuasjas tehtud veel jõustumata kohtuotsusele (t.l. 58). Haldusmenetluse seaduse § 56 lg. 1, 2 ja 3 sätestatu nõuab, et kaalutlusõiguse alusel antud kirjalik haldusakt oleks põhjendatud ning sisaldaks nii selle andmise faktilise ja õigusliku aluse kui ka kõik kaalutlused, millest haldusorgan lähtus. Narva Linnavalitsuse korraldus nr. 978-k ei sisalda faktilisi andmeid ning põhjendusi ja kaalutlusi selle kohta, miks pole Tallinna mnt. 42 korteri nr. 166 omaniku X väited korteris oleva müra kohta takistuseks katlamajale kasutusloa andmisel. Eeltoodud põhjendustel tuleb X kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 1 alusel täies ulatuses rahuldada ja vaidlustatud haldusakt tühistada. X tasus kaebuse esitamisel 10 krooni suuruse riigilõivu ja 12 krooni suuruse teenustasu (t.l. 4), tema esindaja sõidukulu suuruseks on 26 krooni (t.l. 56). Seega tuleb Narva Linnavalitsusel hüvitada kaebajale halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt kokku 48 krooni suurune kohtukulu. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on Jõhvi kohtumaja kulutanud kokku 128,55 krooni (t.l. 63), tõlgi teenus maksis 300 krooni (t.l. 62). Halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 3 kohaselt hüvitab nimetatud summad Eesti Vabariigile samuti Narva Linnavalitsus. Raili Randlane Kohtunik 3