lg 1 p 1 ja 3 ning § 145 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista 54 628,33 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, asja arutamisest oli teadlik, sisulisi vastuväiteid hagile ei ole esitanud. Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 tulenevalt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Kohtule esitatud AS kirjast RN nähtub, et põhivõlgnik on jätnud täitmata kapitalirendilepinguga võetud kohustused, millest tulenevalt on leping hageja poolt lõpetatud ennetähtaegselt. Lepingu lõpetamist ei ole vaidlustatud.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise või leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Tuginedes käenduslepingule palus hageja oma kirjas kostjal OÜ võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Kostja käenduslepingust tulenevat kohustust ei täitnud. Hageja on esitanud kohtule õiendi vara müügi ja nõude arvestuse kohta. Kostja ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud, millest võib järeldada, et kostja nõustub haginõudega. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsK § 173 lg 1,
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv summas 3 750 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.