1.19 alusel on otsustatud välja anda seoses uue haruapteegi avamisega üldapteegi tegevusluba nr. 249 OÜ-le Y.A.´le. Kaebuse esitaja leiab, et seoses uue haruapteegi avamisega ja sellele tegevusloa andmisega on rikutud kaebaja õigusi. Kaebaja selgituste kohaselt on Haapsalu linnas 5 üldapteeki ja 2 haruapteeki. Samal ajal elab Haapsalu linnas 01.01.2006 seisuga 12027 elanikku. Seega on hetkel Haapsalus ühe apteegi kohta 1718 inimest, mistõttu on uue haruapteegi rajamine vastuolus
Vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja põhiseaduse § 31 tagatud õigusi, kuna vähendab kaebuse esitajal apteegi poolt teenindamiseks määratud elanike arvu, mistõttu taotleb kaebuse esitaja kaevatava haldusakti tühistamist.
,1 lg 1 kohaselt on igale üldapteegile ning selle haruapteegile võimaldatud teenindada 3000 elanikku ehk potensiaalset klienti. Vaidlustatud haldusakt vähendab kaebuse esitajale garanteeritud potensiaalsete klientide arvu ning piirab seeläbi ettevõtlusvabadust. Samas rikub Ravimiamet ka kaebaja suhtes õiguskindluse printsiipi, kuna kaebaja ei ole arvestanud sellega, et võidakse luua uus haruapteek, mille loomine võib edaspidi mõjuda tema majandustegevusele. Kaebaja toob välja kaebuse täienduses veel asjaolu, et haldusakt ei vasta HMS § 54 ja 56 lg 1 nõuetele, haldusakt on motiveerimata ning seega ei ole kontrollitav, puudub haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kohtuistungil esitab kaebaja esindaja kohtukulude nimekirja õigusabikulude väljamõistmiseks summas kr. 26.136,95 . Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja seisukohalt kuulub
,1 lg 1 kohaldamisele nende tegevuslubade taotlejate suhtes, kes esitasid tegevusloa taotluse Ravimiametile pärast
OÜ Y.A. on esitanud taotluse
reguleerib seadus ravimite käitlemist, väljakirjutamist, müügilubade väljastamist, kliinilisi uuringuid ja reklaami ning ravialast järelevalvet.
reguleerib apteegiteenuse osutamist,
lõige 2 kohaselt on apteegiteenuse osutamine lubatud ainult sellekohase tegevusloaga apteegis ja selle struktuuriüksuses ning arvestades eri liiki apteekidele kehtestatud piiranguid. Tulenevalt
lg 1 annab tegevusloa välja ja uuendab ning pikendab selle kehtivusaega Ravimiamet. Asja materjalide kohaselt on OÜ Y.A. esitanud taotluse haruapteegi avamiseks 27.12.2005, mil Ravimiamet on hakanud taotlust menetlema. Taotlust on menetletud ilma 01.01.2006 jõustunud
IN-1-3/06/28, mille p. 1.19 alusel seoses uue haruapteegi avamisega on antud tegevusluba Nr. 249 OÜ Y.A.´le alates 01.02.2006 kuni 01.05.2010. Arvates 01.01.2006 on jõustunud
,1 „Üldapteegi tegevusloa väljaandmise ja muutmise piirangud“ , mille lg 1 kohaselt „Üldapteegi tegevusloa väljaandmise korral üldapteegile, üldapteegi tegevusloa muutmisel seoses uue struktuuriüksuse loomisega tegutsemiskohaga linnas või üldapteegi või selle struktuuriüksuse tegutsemiskoha muutmisega linnas kehtib piirang, et vastavas linnas tegutsemiseks ei anta välja uusi üldapteegi tegevuslubasid ega saa luua uusi üldapteegi struktuuriüksusi ega muuta üldapteegi, sealhulgas üldapteegi struktuuriüksuse tegutsemiskohta, kui Ravimiameti ja Statistikaameti andmetel on selles linnas ühe üldapteegi kohta, kaasa arvatud üldapteegi struktuuriüksus, vähem kui 3000 elanikku“. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohaldamisele kuulub nimetatud säte, kuna haldusakt on välja antud nimetatud sätte kehtivuse ajal ja on seega õigusvastane, kuna
,1 lg 1 keelab üldapteeki struktuuriüksusele tegevusloa andmise, kui linnas ühe üldapteegi või selle struktuuriüksuse kohta on vähem kuni 3000 elanikku. Haldusakt on õigusvastane HMS § 54 mõistes selle andmisel
Kohus nõustub vastustaja seisukohaga selles osas , et kohaldatud on HMS § 5 sätteid, mille lõige 5 kohaselt , kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Antud juhul on
,1 säte menetlusnorm ning kuna menetlusega on alustatud enne 01.01.2006, seega ei kuulu rakendamisele 01.01.2006 jõustunud uus
Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda põhjusel, et kohtuliku kontrolli käigus on selgunud, et kaevatava haldusaktiga ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Riigikohus on olulise asjana välja toonud põhimõtte, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid õigusi – põhiõigusi ja –vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi ning kaebaja õiguste väidetavat rikkumist saab kontrollida üksnes haldusasja sisulisel läbivaatamisel. Kui kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt või toiming ei riku kaebuse esitaja õigusi , siis jätab kohus pärast asja kohtuistungil läbivaatamist oma otsusega kaebuse rahuldamata ning ei anna ka hinnangut haldusakti seadusele vastavuse üle, seega jätab kohus hindamata, kas haldusakt antud juhul vastab HMS § 54 ja 56 lg 1 nõuetele. Antud juhul on kaebaja õiguste rikkumisena sisuliselt välja toonud konkurentsiprobleem, et kuna on loodud uus haruapteek , võib see võtta ära kaebajalt osa ostjaskonnast, mistõttu võib kaebaja majandustegevus halveneda. Nimetatud asjaolu ei saa käsitleda subjektiivsete õiguste rikkumisena ega kaebaja põhiõiguste riivena väidetava ettevõtluse piiramisena ja õiguskindluse printsiibi rikkumisena. Kokkuvõttes ei ole vaidlustatud haldusaktiga kaebajal puutumust, kuna seoses uue haruapteegi avamisega ei ole kaebajal ära võetud tegevusluba , mis piiraks õigust tegeleda ettevõtlusega või rikuks õiguskindluse printsiipi . Õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikukult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtuvalt HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 sätetest. Kohtukulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.