lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Kohus teatas hagi läbivaatamisest lihtmenetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja on kohut teavitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud ning enda ärakuulamist ei soovinud. Kostjale on hagi läbivaatamisest lihtmenetluses teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel sõlmitud Liitumisleping . Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvestusest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 1761.35 krooni ja viivise 843 päeva eest summas 2218.87 krooni, kuid lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest, on hageja huvitatud viivisest põhivõla ulatuses, so summas 1761.35 krooni.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja nõue viiviste saamiseks 1761.35 krooni ulatuses ei ole tõendatud. Lepingu lahutamatuks osaks olevad teenuste kasutamise üldtingimused, millel väidetavalt viivise nõue põhineb, kehtestati alates ., samas kui leping kostjaga sõlmiti . Samuti puudub mistahes kinnitus, et nimetatud tingimused oleksid kostjale teatavaks tehtud või kostja nendega nõustunud. Arvestades eeltoodut jätab kohus väidetava viivise arvestuse aluseks olnud alates kehtivad teenuste kasutamise üldtingimused tähelepanuta. Kohus leiab, et viivis kuulub kostajalt väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioodele kohaldatav viimane intressimäär (so võlgnevuse arvestuse perioodil 6 kuu EURIBOR – 0,026 %, millele lisandub 7 % aastas). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 641.13 krooni ulatuses (põhivõlgnevus 1761.35 krooni x EURIBOR 0,026 % x 7 % x 2 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasus välja mõista põhivõlg summas 1761.35 krooni ja viivis 641.13 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude 2
lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 280.00 krooni ja kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kohtumaterjalide kättetoimetamise tasu 200.00 krooni.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 10.00 krooni. Mare Kõlvart Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.