2-05-12356 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Otsuse tegemise aeg ja koht 15. novembril 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-12356 (endine 2/256-16249/05) Tsiviilasi OÜ poolt esitatud hagiavaldus VB( VB) suhtes Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Hageja esindaja: TI Kostja: V VB esindajad Istungil osalenud isikud Hageja esindaja: TI Kostja: Kostja: V VB Sekretär: PV Tõlk: SH Kohtuistungi toimumise 30. oktoobril 2006.a. Tallinnas võlanõudes; ajad RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ poolt esitatud hagi V VB suhtes; 2. Välja mõista V VB 6617,08.- krooni OÜ kasuks. ( AS Hansapangas asuvale arvelduskontole ); 3. Välja mõista V VB’lt kohtukulud: riigilõiv 560,00.- krooni ja tasu õigusabi eest 330,85.- krooni OÜ kasuks. ( AS Hansapangas asuvale arvelduskontole ); 4. Välja mõista V VB riigituludesse postikulu 74,30.- krooni; (Menetluskuluna väljamõistetud postikulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas olevale arveldusarvele nr. 10220034800017 või Hansapangas olevale arveldusarvele nr. 221023778606, viitenumbriga 2800049777. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks). 5. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue: Hageja esitas . Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagi kostja VB( VB) vastu hageja ja kostja vahel sõlmitud Lepingust nr. tuleneva võlgnevuse 3308,54.- krooni ja viivise 3308,54.- krooni väljamõistmiseks ning ühtlasi kostjalt menetluskulude nimelt riigilõivu: 560,00.krooni ja OÜ poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 330,85.- krooni välja mõistmiseks. Kohtule esitatud hagimaterjalide kohaselt on AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja – VB( VB) vahel sõlmitud leping (edaspidi leping) , mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Üks eksemplar sõlmitud lepingust anti kostjale. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(
- te)lahutamatuks lisaks oleva AS lepingutingimistega. Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00.- krooni. AS loovutas 3308,54.- krooni suuruse võlanõude kostja vastu koos kõrvalnõudega hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni . Tegutsedes heas usus vähendas hageja viivise nõuet põhivõlasummani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist 3308,54.- krooni ulatuses. TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 230 lg 1 ja TsMS § § 4 lg 1 ja 60 lg. 1 sätetest juhindudes palub hageja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja menetluses olevas hagis OÜ kasuks kostja VB (B ) välja mõista võlgnevus koos viivistega kokku kogusummas 6617,08.- krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud: riigilõivu katteks 560,00.- krooni ja õigusabikulud 330,85.- krooni. Kostja vastus: Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hiljemalt 30 päeva pärast teate kättesaamisest. Hagimaterjalid koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega sai kostja isiklikult kätte . Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja tähtaegselt kohtule kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud ning Harju Maakohus tegi tagaseljaotsuse, rahuldades hageja poolt esitatud hagi hagiavalduses märgitud ulatuses, mõistes kostjale hageja kasuks välja 6617,08.- krooni võlakatteks 890,85.- krooni kohtukulude katteks ja 2 riigituludesse 33,50.- krooni. Tagaseljaotsuses tehti teatavaks nii kostjale kui ka hagejale, otsusesse oli märgitud ka edasikaebamise kord. esitas kostja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale käesolevas tsiviilasjas kaja menetluse taastamiseks. Selgitades kohtule, et seoses haigestumisega ei olnud temal võimalik õigeaegselt esitada kirjalikku vastust hagiavaldusele. 15.06.2006.a. Harju Maakohus lahendas kostja poolt esitatud kaja ja taastas käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kohtule . esitatud kajas teavitas kostja V VB, et hageja poolt kohtule esitatud dokumendid ei vasta tegelikkusele, tuues näiteks asjaolu, et leping AS’iga, milline on sõlmitud selle juurde on hageja poolt lisatud lepingu tingimused, millised on temale väidetavalt tutvustatud . . teavitas kostja – V VB, et tema ei ole vastu, kui hageja poolt esitatud hagi võetakse menetlusse, kuid OÜ poolt esitatud haginõudmisi tema ei tunnista. Kostja tunnistab seda, et sõlmis . lepingu , milline lõpetati poolte kokkuleppel. Samal päeval sõlmiti teine leping, milline lõpetati poolte kokkuleppel ja siis ei olnud mingeid varalisi nõudeid kostja vastu kuni kostja vastu kohtusse hagi esitamiseni. Oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele pöörab kostja kohtu tähelepanu sellele, et hageja poolt esitatud dokumendid nimelt: lepingu lõpetamise teade ja arved ei ole kostjale kätte antud ega saadetud kostja elukoha aadressile. Nimetatud dokumendid on tõenäoliselt koostatud kohtusse hagi esitamise ajal. Kostja märgib, et seetõttu ei saa eelpool nimetatud dokumendid tõendiks olla, kuna dokumentidel puuduvad allkirjad. Samuti pöörab kostja kohtu tähelepanu sellele, et tema – V VB’le ei tutvustatud tingimusi, mida tõendab ka asjaolu, et puudub kostja allkiri ja tutvumismärge selle kohta lepingus. Eeltoodut arvestades palub kostja jätta hageja poolt esitatud hagiavaldus rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Hageja seiskoht kostja hagiavalduse vastusele: Hageja tutvunud kostja poolt koostatud vastusega hagiavaldusele, asus seisukohale, et nemad ei saa nõustuda kostja poolt esitatud vastuväidetega, vaieldes nendele vastu järgmistel asjaoludel nimelt: kostja sõlmis AS’iga . tähtajalise mobiilsideteenuste lepingu, milline lõppes . ja kostja täitis oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. sõlmis kostja telefoninumbriga tähtajalise lepingu, valides teenusepaketiks , millise kuutasu oli 200,00.- krooni kuus. Kostja tasus vastavalt pakkumisele mobiiltelefoni soodushinna eest kokku summas 2400,00.- krooni, saades enda kasutusse kaardi ning soodustingimustel mobiiltelefoni ning asus seejärel hageja poolt kostjale pakutavaid mobiilsideteenuseid kasutama. Hageja on märkinud, et oma allkirjaga lepingul kostja kinnitas, et on teadlik, et lepingu poolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud mobiilsideteenuste kasutamise tingimustega, millised on ühtlasi lepingu lahutamatuks osaks. Hageja on oma seisukohas märkinud, et kostja tasus ettemaksu 2400,00.- krooni ulatuses ning arveid vastavalt summas 259,00.- krooni, . summas 500,00.- krooni ja 500,00.- krooni ning edaspidi katkestas kostja arvete tasumise. Käesoleval hetkel on kostjal jätnud tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku summas 2308,54.- krooni ja leppetrahv summas 1000,00.- krooni. Kostjale saadeti arved vastavalt lepingu üldtingimuste punktide 7.2 ja 12.6 kohaselt viimase lepingujärgsele aadressile: . 3 Hageja on asunud seisukohale, et vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule, võttis kostja tarbijana endale kohustuse tasuda teenuste eest, mida talle osutati tähtaegselt ning tingimustega kehtestatud arvelduskorra kohaselt ning sellest tulenevalt oli/on kostja kohustatud vastutama lepingu nõuetekohase täitmise eest. Arve mittekättesaamine ei vabastanud kostjat kohustusest tasuda teenuse eest tähtajaliselt. Teavet kättesaamata arvete kohta oleks kostja saanud, kui oleks pöördunud AS klienditeenindusse, kus kostja nõudmisel oleks väljastatud arve koopia. Kostja AS poole ei pöördunud ning seetõttu loeb hageja AS poolset käitumist lepingu nõuetele vastavaks. Hageja märgib, et nemad lõpetasid kostjaga lepingu sõlmimise ajal kehtinud mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste punk 9.2 kohaselt ühepoolselt lepingu seoses kostja poolsete kohustuste rikkumisega ja lepingu tingimuste täitmata jätmisega tulenevalt perioodi arvete tasumata jätmisega tekkinud võlgnevuselt. Hageja on selgitanud, et vastavalt kostja poolsete lepingurikkumiste tõttu oli teenuse osutajal õigus lepingu lõpetamisel nõuda kostjalt kuumakseid kuni lepingu tähtaja lõpuni. Kostja oli sõlminud lepingu tähtajaga ning poolte vahel olnud leping lõpetati enne tähtaja lõppu. Seega oli AS’il õigus nõuda kostjalt kuutasude maksmist kuni nimetatu tähtajani. Samuti juhib hageja kohtu tähelepanu sellele, et kostja ei tagastanud mobiiltelefoni ning kohustus mobiiltelefoni maksumusest täiendavalt hüvitama 1000,00.- krooni. Kui kostja sõlmis lepingu tähtajaga 12 kuud, siis müüdi temale mobiiltelefon maksumusega 2400,00.- krooni, millist oli võimalik saada üksnes paketiga liitudes. Hageja märgib, et kostja kinnitas ka sõlmitud lepingul oma allkirjaga, et on teadlik selles, et tema kasutusse antud mobiiltelefon on poolt subsideeritud ja seotud tähtajalise lepinguga ning, et kõne all olev mobiiltelefon jääb omandiks seni kuni klient (antud juhul kostja) on teenuseid kasutanud ühe aasta jooksul ja on maksnud lepingust tulenevad tasud 12 kuu jooksul. Samuti kinnitas kostja seda, et on teadlik sellest, et 1 aasta möödudes lepingu sõlmimisest läheb mobiiltelefoni omandiõigus üle temale. Juhul kui tähtajaline leping lõpetatakse enne 1 aasta möödumist selle sõlmimisest, peab klient mobiiltelefoni AS tagastama või tasuma selle väärtuse lõpparve alusel. Lisaks juhib hageja kohtu tähelepanu sellele, et kostjal on lisaks põhivõlgnevusele tekkinud hageja ees ka viivisvõlgnevus ja seda seoses mobiilsideteenuste eest tähtaegse mittetasumisega tekkinud võlgnevusega. Hageja märgib, et vastavalt kostjaga kokkulepitud üldtingimuste punktile 7.4 kohaselt oli viimasel kohustus tasuda teenuste kasutamise eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast alates. Kostja oli/on kohustatud tähtajaks tasumata summadelt tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00.- krooni. Seetõttu on hageja arvestanud viiviseid alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni. Vaatamata sellele, et lepingu sõlmimise perioodil kehtinud üldtingimuste kohaselt oli viivise määraks 0,5 % arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0,15 % päev. Seetõttu leiab hageja, et kostja suhtes esitatud viivise nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna viimane on jätnud pika perioodi vältel võlgnetava summa hagejale alusetult tasumata. Lähtudes eeltoodule ja tuginedes kohtule esitatud tõenditele jääb hageja esitatud hagiavalduse juurde ja leiab et on kostja suhtes esitatud võlanõue on põhjendatud ja tõendatud. Menetlus Harju Maakohtus ja kohtuistung Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas: toimus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas eel ja kohtuistung OÜ poolt esitatud hagis VB( VB) suhtes 6617,08.- krooni suuruse võlanõude ja kohtukulude väljamõistmise nõudes. 4 Kohtuistungile oli kostjana kutsutud V VB (kohtukutse kätte saadud .) ja hageja esindajana AS (kohtukutse kätte saadud ). Hageja ja kostja olid kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlikud. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud eel – ja kohtuistungile ilmus nii kostja V VB kui ka hageja esindaja AS volitatud esindaja TI. Toimunud eel ja kohtuistungil selgitas kostja V VB, et tema ei ole mitte mingisuguse kompromissi sõlmimisega nõus, kuna hageja osutas talle – V VB’le ebakvaliteetset teenust ning seetõttu lõpetas ta AS’iga ka lepingu 1999.a. Summa, mille suhtes hagi on esitatud on tema – V VB poolt tasutud juba vist . Nimelt tasusu tema ära oma võlgnevuse summas 1000,00.- krooni. Lepingu lõpetamise kohta ta mingit paberit ei saanud. Leping tol korral sai sõlmitud üksnes seetõttu, et siis sai ta telefonid soodushinnaga. Kui tema . hagejaga lepingu sõlmis, siis mingite lepingutingimustega ta ei tutvunud, neid nägi ta alles , kui kohus saatis talle dokumendid. Seetõttu asub tema seisukohale, et, kui hageja väidab, et tema – V VB on tingimustega tutvunud, siis peab ta seda ka tõendama. Lepingu tingimustega, aga tema tutuvunud ei ole, tingimustel tema allkirja tutvumise kohta all ei ole. Samuti soovib tema märkida seda, et lepingu tingimused anti välja , kuid, lepingu sõlmis ta , mille juures mingeid lisasid ja tingimusi ei olnud. Seetõttu tema – V VB hagi ei tunnista ja vaidleb kõigele vastu, paludes jätta kogu hagi täies ulatuses rahuldamata. Põhivõlale on ta vastu sellepärast, arveldas ta hagejaga ära kõik võlad ning 6 aasta jooksul ei esitatud tema vastu ühtegi nõuet. Peale kuud ei saanud ta AS’ilt enam ühtegi arvet. Tema nende teenust ei kasutanud ja, kuidas kõnesid tehti, seda ta ei tea. (tl. 59-61) Toimunud eel – ja kohtuistungil selgitas hageja volitatud esindaja TI kohtule, et vastavalt lepingule, mis kostjaga sõlmiti, andis kostja allkirja selle kohta, et tema on tutvunud lepingu tingimuste ja nende lisadega. Punk 7.2 kohaselt saadeti kostja arved lepingus märgitud aadressile ja nende mittekättesaamine ei vabastanud teda tasuma arved hagejale. Kostjaga oli sõlmitud tähtajaline mobiilsideteenuste leping, kostja oli teadlik, et tema on kohustatud tasuma kuutasusid ja muude telefoniteenuste kasutamise eest, seega on kosjta kaudselt saanud kätte kõik arved ning samuti oli ta teadlik endale võetud kohustusest. Soovi korral võib hageja sõlmida kostjaga kompromissilepingu, millises põhiosa suhtes möödnusi teha ei saa, kui võimalik on vähendada viiviseid. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja võla moodustab tasumata kuumaksud ja tasumata kõneteenuste maksud. Samuti märkis hageja esindaja eelistungil, et toimikus nähtub kostja nõusolek selle kohta, et viimane kohustub tasuma makseid aasta jooksul ja lepingu lõpetamise korral välja maksma telefoni. Samuti selgitas hageja esindaja seda, et kostja sõlmis hagejaga algselt lepingu ., seejärel tuli ta sooduskampaaniaga ostma mobiiltelefoni ja sõlmima uut lepingut. Kostja ei ole tõendanud seda, et ta oleks AS’iga lepingu lõpetanud. Kui leping oleks lõpetatud, oleks ta lepingu lõpetamise kohta saanud sellekohase dokumendi. Eeltoodule tuginedes palus hageja kostja – V VB suhtes esitatud hagiavaldus rahuldada hagiavalduses näidatud summade osas ja ulatuses, riigilõiv, hageja poolt tehtud kulutused õigusabi teenuste osas, milliste summad on kirjas hagiavalduses ja muud menetluskulud välja mõista kostjalt. (59-61) Kohtu põhjendused: 5 Kohus, kuulanud toimunud kohtuistungil ära hageja esindaja seisukoha, arvestanud kostja V VB (B ) poolt esitatud kirjalike vastuväiteid tema suhtes esitatud võlanõude osas ning tutvunud menetluse käigus kogutud - toimikus olevate kõikide materjalidega asub seisukohale, et hageja poolt esitatud hagiavaldus kostja suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1 juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 1 juulist 2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse seni kehtinud seadust. Kohus on tuvastanud, et Tallinnas sõlmisid kostja VB (B ) ja hageja AS ( AS õigusjärglane) omavahel lepingu . millises valis kostja teenuse paketiks sõlmiti kostja uus tähtajaline leping, lepingu numbriks jäi 1 , kostja valis teenuse paketiks . (tl.. 11, 14) Sõlmitud lepingute kohaselt kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et on tutvunud ja kohustuvad täitma lepingu(
- te)lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. (tl. 11, 14) lepingu sõlmimise osas poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja ja hageja vahel on tekkinud vaidlus võlanõude olemasolu ja lepingu lõpetamise üle. Kuigi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud eel – ja kohtuistungil kostja V VB väitis, et tema lõpetas hagejaga sõlmitud lepingu ära ning tasus siis ära ka hagejale võla summas 1000,00.krooni ei ole ta esitanud kohtule ühtegi sellekohast tõendit. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kuigi kostja lõpetas ühe lepingu sõlmis ta samal päeval tähtajalise lepingu (tähtajaks oli 1 aasta) valides paketiks ning saades enda kasutusse lisaks veel soodushinnaga mobiiltelefoni . (tl. 14, 16, 17). Eelpool märgitud lepingu sõlmimisel andis kostja lepingu allkirjastamisel omakäelise allkirja selle kohta, et on tutvunud ja kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid lepingu üldtingimusi. Samuti andis kostja lepingut sõlmides allkirja selle kohta, et tähtajalise lepingu lõpetamisel enne 1 aasta möödumist kohustub ta tagastama subsideeritava mobiiltelefoni ja tasuma kuumaksed lepinguperioodi lõpuni. Käesoleval hetkel ei ole kostja suutnud tõendada seda, et tema ei ole hagejaga sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevate lepingutingimustega tutvunud. (tl. 14) Seetõttu peab kohus kostja poolseid väiteid lepingu lahutamatuks osaks olevate eelpool märgitud üldtingimuste mittetutvumise kohta paljasõnaliseks ja põhjendamatuks. Seetõttu asub kohus hagejaga samale seisukohale, et kostja oma allkirjaga lepingul kinnitas, et on tutvunud ning teadlik ja kohustub täitma sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks olevate mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustest tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi omapoolset tõendit selle kohta, kuidas toimus tema väidete kohaselt sõlmitud, lepingu lõpetamine. Hageja aga on esitanud kohtule tõendi selle kohta, et saateti kostja nimele, tema lepingujärgsele elukoha aadressile teatis lepingu ühepoolse lõpetamise kohta juhul, kui kostja ei likvideeri 25 päeva jooksul arvates märgitud teate koostamisest oma võlgnevust hageja ees. (tl. 21) 6 Hageja on esitanud kohtule tõendid - arved selle kohta, millistest nähtub, et kostja võlgnevus hageja ees seisneb kostja poolt tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kokku summas 2308,54.- krooni ja leppetrahvis summas 1000,00.- krooni. (tl. 45-50). Hageja leiab, et nemad on hagi tõendanud hagiavaldusele lisatud tõenditega ning arvetega, millistest nähtub kostja võlgnevus hageja ees. Samuti nähtub nimetatud arvete ärakirjadest, et need on saadetud kostjale tema poolt kinnitatud ja lepingus märgitud elukoha aadressile: (tl. 45-50) Kohtuistungil kostja selgitas, et elas nii märgitud aadressil kui ka tänaval, kuid arveid tema AS’ilt ei saanud. (tl. 60) Kohus juhib tähelepanu sellele, et vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevate mobiilsideteenuste kasutamise tingimuste punkt 4.1.10 kohaselt oli kostja kohustatud viivitamatult hagejale kirjalikult teatama oma nime, aadressi või pangarekvisiitide muutumisest ja teistest olulistest muudatustest. (tl. 19). Seetõttu asub kohus seisukohale, et antud asjaolu ja kostjapoolne väide, et tema ei saanud hageja poolt saadetud arveid kätte ei vabastanud/vabasta teda täitmast lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Samuti loeb kohus kostja poolset väidet, et hageja koostas dokumendid alles kohtusse hagi esitamise ajal paljasõnaliseks. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega, kui kostja jääb kindlaks, et hageja poolt esitatud dokumendid on koostatud hilisemal ajal, oleks ta pidanud kohtule esitama vastavad asjakohased tõendid. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles osas, et kui kostja ei saanud hageja poolt saadetud arveid kätte, oleks ta ise pidanud pöörduma teenuse osutaja poole teabe saamiseks kättesaamata arvete kohta. Kuid antud asjas ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kostja seda teinud oleks. Kohus asub seisukohale, et vastavalt kehtinud TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustusi täita, mis tulenevad lepingust nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Kehtinud TsK § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest. Kohtule esitatud ja kohtu poolt tõendite analüüsimise tulemusel selgub, et kostja seda teinud ei ole. Kostja on jätnud kokkulepitud tähtajaks hagejale võlgnevuse likvideerimata, mis on otseselt vastuolus nii seaduse kui ka hageja ja kostja vahel sõlmitud lepinguga. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja käitumine hageja suhtes seoses võlgnevuse mittetasumisel on olnud õigusvastane ning olnud seega ühtlasi vastuolus tsiviilkoodeksiga. Kostja võlg hageja ees moodustub tasumata kõneteenuste ja kuumaksete eest kogusummas 2308,54.krooni ja leppetrahvis summas 1000,00. – krooni. Kuigi kostja on eelistungil väitnud, et tema tasus võlgnevuse summas 1000,00.- krooni hagejale ära ei ole ta kohtule esitanud ühtegi sellekohast tõendit (näiteks kviitungit võla tasumise kohta). Seega peab kohus ka seda kostja poolset väidet tõendamatuks ja paljasõnaliseks. Kohus märgib ja nõustub hagejaga, et kostja sõlmis tähtajalise lepingu (tähtajaks oli 12) ning sai enda kasutusse subsideeritud hinnaga mobiiltelefoni . Kostja poolt allkirjastatud lepingus on kirjas, et tähtajalise lepingu lõpetamisel enne 1 aasta möödumist, kohustub ta tagastama subisdeeritava mobiiltelefoni ja tasuma kuumaksed lepinguperiooodi lõpuni., kuid kostja seda ei teinud. (tl. 14-15, 17) Vastavalt Q GSM lepingu lahutamatuks lisaks olevate tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul arvates nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid 7 mitte vähem kui 60,00.- krooni. Hageja arvestas viivist alates lepingu lõpetamisest kuni hagiavalduse esitamiseni Käesoleval hetkel nõuab hageja kostjalt viiviste tasumist summas 3308,54.- krooni. (tl. 5) Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et krediitori õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist tuleneb TsK § 191 lg 1; § 192 ja 231 lg 1. Kohtukulud: Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt tasutud riigilõiv 560,00.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 330,85.- krooni. Samuti kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele postikulu 74,30.- krooni riigituludesse. Piret Liivo Kohtunik 8