← Eesti

3-06-2028/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2028 Otsuse kuupäev 15.03.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi X X avaldus soodustingimustel vanaduspensi

§-ga 42 on naistel soodustingimustel pensioni määramiseks nimekirja 1 alusel kuni 31.12.2006. a nõutav pensionistaaž vähemalt 15 aastat, millest 7 aastat ja 6 kuud on töötatud nimekirjas 1 loetletud töödel. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on naisel õigus pensionile kümme aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõike 1 kohaselt on vanaduspensionile õigus 63-aastasel isikul. Seega soodustingimustel vanaduspensionile tekib isikul vastavalt SVPS § 1 punktile 1 õigus 53aastaselt. X X jõudis nimetatud vanusesse 05.03.2006.

§-ga 2 määratakse soodustingimustel vanaduspension pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, kui taotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellesse vanusesse jõudmise päevast. Taotluse hilisema esitamise korral määratakse pension pensioni taotlemise päevast. Avaldaja esitas pensioniametile taotluse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks 25.10.

  1. a. Seega saab pensioni määrata nimetatud kuupäevast ja seda juhul, kui kohtus leiab tõendamist asjaolu, et X Xl on olemas pensioni määramiseks vajalik staaž. Vabariigi Valitsuse
  2. juuli
  3. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 (edaspidi loetelu nr 1) XIII peatüki (ühiskutsed) järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus: 1) Jootjal ja tinatajal, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid,
  4. või
  5. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene (koodid nr 16456, 13417); 2) Söövitajal metallide söövitamisel lahustega, mis sisaldavad
  6. või
  7. ohuklassi aineid või kantserogeene (kood nr 19182). SVPS § 1 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse
  8. juuli
  9. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 (edaspidi loetelu nr 2) VII peatüki (metalli töötlemine)
  10. osa (metallide galvaanimine) kood nr 11629 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensionile õigus galvaanijal (välja arvatud detailide riputaja ja mahavõtja, samuti kinniste automaatvannidega töötaja) 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui isikul on 25 aastat pensionistaaži, millest 12 aastat ja kuus kuud on töötatud loetelus nr 2 nimetatud ametikohal. 2 Kuni 31.12.
  11. a peab loetelu nr 2 alusel pensioni määramise korral naistel kooskõlas SPVS §-ga 42 pensionistaaži olema 20 aastat, millest vähemalt 10 aastat on töötatud loetelus nr 2 toodud ametis. X X pöördus Tartu Pensioniametisse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks
  12. aasta maikuus. Nimetatud ajal selgus, et avaldaja peab täiendavate dokumentidega tõendama enda töötamist Tartu Aparaadiehituse Tehases jootja-koostajana. Tööraamatu kannetega on tõendatud, et X X töötas ajavahemikul 12:12.
  13. a kuni 18.05.
  14. a Tartu Aparaadiehituse Tehases. Perioodil 12.12.
  15. a - 21.10.
  16. a kandis tema ametikoht nimetust mehaaniliste koostamistööde lukksepp. Viimatinimetatud töökohal töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Eelnevalt on Tartu Pensioniamet selgitanud, et soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks loetelu nr 1 alusel peab X Xl olema üldist tööstaaži vähemalt 15 aastat, millest vähemalt 7 aastat ja 6 kuud töötas ta soodustingimustel vanaduspensionile õigustandval tööalal. AS Tarkon 22.09.
  17. a tõendite nr 201 ja nr 202 kohaselt töötas X X ajavahemikul 12.09.
  18. a kuni 31.05.
  19. a terve tööpäeva ulatuses Tartu Kontrollaparatuuri Tehases söövitajana metallide söövitamisel lahustega, mis sisaldavad
  20. ja
  21. ohuklassi aineid või kantserogeene (loetelu nr 1, kood 19182) ning ajavahemikul 01.06.
  22. a kuni 29.07.
  23. a galvaanijana (loetelu nr 2, kood 11629). Pensioniametile esitatud tööraamatu kannete alusel on X Xl täidetud üldine pensionistaaži nõue 15 aastat. X X töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigustandvatel ja loetelus nr 1 nimetatud ametikohtadel (söövitaja) moodustab AS Tarkoni tõendi alusel kokku 1 aasta 8 kuud ja 19 päeva. Vastavalt SVPS § 1 punktile 2 arvestatakse loetelu nr 2 alusel sooduspensionile õigust andva töötamise hulka ka töötamine loetelus nr 1 nimetatud tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel. Eelnimetatud põhimõtet vastupidi kohaldada ei saa, mistõttu puudub võimalus arvestada X X töötamist galvaanijana loetelu nr 1 alusel määratava sooduspensioni hulka. Avaldaja tööraamatust ei nähtu, et ta oleks Tartu Aparaadiehituse Tehases töötanud jootjakoostajana ega muul loetelus nr 1 toodud eriti tervist kahjustaval ametikohal. Eeltoodust tulenevalt ja

§-ga 42 on avaldajal soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vaja täiendavate dokumentidega tõendada, et ta töötas Tartu Aparaadiehituse Tehases jootja-koostajana vähemalt 5 aastat 8 kuud 11 päeva. Lisaks eeltoodule on vaja tõendada, et jootmine toimus joodistega, mis sisaldasid pliid,

  1. või
  2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. SVPS preambuli kohaselt arvutatakse, määratakse, arvutatakse ümber ja makstakse soodustingimustel vanaduspensione RPKS-ega vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel ning haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades SVPS-ist tulenevaid erisusi. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.
  3. a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. 3 Tartu Pensioniamet leiab, et käesoleval juhul on võimalik X X töötamist Tartu Aparaadiehituse Tehases ajavahemikul 24.03.
  4. a kuni 21.10.
  5. a jootjana tunnistajate ütluste alusel tõendada. Samas on pensioniamet seisukohal, et töötamist pliid,
  6. või
  7. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene sisaldavate joodistega, on vaja tõendada dokumentaalselt. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised ning tunnistajate ütlused leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. SVPS § 1 punkti 1 alusel on soodustingimustel vanaduspensionile õigus isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensioniõiguslik- või pensionikindlustusstaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel.

§-ga 42 on naistel soodustingimustel pensioni määramiseks nimekirja 1 alusel kuni 31.12.2006. a nõutav pensionistaaž vähemalt 15 aastat, millest 7 aastat ja 6 kuud on töötatud nimekirjas 1 loetletud töödel. Eelnimetatud tingimuste olemasolu korral on naisel õigus pensionile kümme aastat enne RPKS § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist.

§-ga 2 määratakse soodustingimustel vanaduspension pensionile õigust andvasse vanusesse jõudmise päevast, kui taotlus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates sellesse vanusesse jõudmise päevast. Taotluse hilisema esitamise korral määratakse pension pensioni taotlemise päevast. Avaldaja esitas pensioniametile taotluse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks 25.10.

  1. a. Seega saab pensioni määrata nimetatud kuupäevast ja seda juhul, kui kohtus leiab tõendamist asjaolu, et X Xl on olemas pensioni määramiseks vajalik staaž. Vabariigi Valitsuse
  2. juuli
  3. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 (edaspidi loetelu nr 1) XIII peatüki (ühiskutsed) järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus jootjal ja tinatajal, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid,
  4. või
  5. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene (koodid nr 16456, 13417). Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse Soodustingimustel vanaduspensioni rakendamise kohta p 5 kohaselt SVPS § 1 p 2 alusel arvatakse pensionile õigust andva staaži hulka ka töötamine tervisele eriti kahjulike ja eriti raskete töötingimustega tööde või kahjulikes ja rasketes tingimustes enne nimetatud seaduse jõustumist. Toimikus olevate tõendite alusel jootja töö joodistega, mis sisaldavad pliid ja teisi
  6. ohuklassi kuuluvaid aineid, on tervist kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr
  7. Avaldaja on esitanud avalduse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks jootjana töötamise staaži tuvastamiseks perioodil 24.03.1978 – 21.10.1985 Tartu Aparaaditehase montaažitsehhis. 4 Selleks, et saada soodustingimustel vanaduspensioni ülalmärgitud perioodi eest, on avaldajal vaja tõendada, et ta töötas jootjana ning jootmine toimus joodistega, mis sisaldasid pliid,
  8. või
  9. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene ja see töö kestis kogu tööpäeva. Avaldaja X.X tööraamatu sissekande nr 11-12 kohaselt töötas ta montaažitsehhis I ja II järgu mehhaaniliste koostamistööde lukksepa erialal ja ametikohal (tl 3). Avaldaja seletuste kohaselt (tl 57) oli montaažitsehhis kaks konveierit ja igal konveieril oli kaks jootekohta, kus kogu päeva jooksul tehti jootmistööd, kuid kõik jootjad olid vormistatud lukkseppkoostajateks. Töötajad valmistasid (koostasid) surveregulaatoreid ja mikrolüliteid, milleks läbiti palju operatsioone (ühel konveieril umbes 18 inimest) ja avaldaja töölõik (operatsioon) seisnes selles, et ta jootis juhtmeid surveregulaatori korpuse sees. Ta jootis palju juhtmeid ühe aparaadi külge elektrikolviga – 220 volti. Tema töökohal oli tõmbeventilatsioon, mille kaudu suits väljus. Päevas jootis ta üle 300 aparaadi. Töö toimus nii, et jooteaparaat oli laual, kasutati happelist jootevedelikku, oli tina ja seatinajoodis, mistõttu pidi ta pinnad piiritusega puhastama ja seejärel pani peale kattevärvi. Avaldaja tegi ainult seda tööd 8 tundi iga päev ja päevast päeva. Teised surveregulaatori valmistajad ei teinud sellist tööd ja jootmistööd tegid ainult jootjad. Avaldaja kruvikeerajat ei kasutanud, ta kasutas pintslit, kolbi, tina, seatinajoodist ja elektrikolbi. Teistel konveieri töölistel neid vahendeid ei olnud (tl 57-58). Teised 16 töölist konveieril tegid lukksepa koostamistööd, jootmist nad ei teinud. Alates 01.01.1987 omistati montaažitsehhis lukksepp-koostajatele, kes tegid jootja tööd, jootja eriala, kuid nad tegid sama tööd, mis tegi avaldaja ja nemad said soodustingimustel pensioni (tl 100), sest töölised hakkasid esitama pretensioone, et tervistkahjustav töö vormistataks, aparaaditehase administratsioon ise selle peale ei tulnud (tl 126). Administratsioon ei vaielnud (K) vastu, et neli inimest konveieril olid jootjad. Nende töö oli identne avaldaja tööga (tl 127). Kui kedagi ei olnud tööl haigestumise tõttu, siis teised töölised tegid erakorraliselt lisatööd lõuna vaheajal ja teisel vaheajal ning said selle eest lisatasu, kuid see oli peale oma põhitöö tegemist (tl 154) ja seega ei vähendanud 8 tundi jootmistööd. X.X seletuse kohaselt kinnitavad kõik tunnistajad, peale L.L ja G.G avaldaja ütlusi. L.L tunnistas esmalt, et ei mäleta seda, kus ta töötas ning istungil hakkas avaldajat laimama ( tl 155). Kohtutoimiku lk 81 asuval skeemil on märgistatud aparaadi jootmiskohad 1, 3 ja 2, millistel kohtadel avaldaja juhtmeid jootis (tl 134). Toimiku lk 153 on avaldaja poolt joonistatud skeem, mis kajastab tema töökohta. Avaldaja X.X seletus selle kohta, et ta töötas jootjana on leidnud kinnitust 21.11.2006 arhiiviteatisega nr 5613-2/TS-5613-3 ja 05.12.2006 arhiiviteatistega nr 18-7-5.11/ TS-56133, mis on väljastatud Tartu Aparaadiehituse Tehase arhiivi alusel, tehase 1979 – 1986 kollektiivlepingute lisadest, kus on kirjas kutsealade ja tööde loetelu, milliseid tasustatakse kuumadel ja rasketel töödel tervistkahjustavates tingimustes tööde tariifimäärade järgi. Sellesse loetellu on kantud järgmised montaažitsehhi kutsealad: mehhaaniliste koostamistööde (koostetöö) lukksepad, kes kasutavad liime ja hermeetikuid, mis sisaldavad epoksüüd- ja fenoolvaike ning mille lahustamiseks kasutatakse bensoole ning toluooli (tolesooli), erüülatsetaati ja teisikahjulikke lahusteid ning samuti on nimekirjas kiviplasti jootjad ning jootjad, kes kasutasid seatina (pliid). 1978.a kollektiivlepingus on märgitud, et administratsioon kohustub montaažitsehhis seatina (plii) ja tsingi aurudega õhu saastamise vähendamiseks juurutama mehhaniseeritud seadmeid kõva ja pehme joodisega jootmiseks ning varustama töökohad ventilatsiooniseadmetega, et montaažitsehhis saaks kasutada hermeetikuid. 5 Samuti on nimetatud kollektiivlepingus sätestatud, et töötamine montaažitsehhis lukkseppkoostajana tervistkahjustavate lahustitega, annab õiguse kuue päevasele lisapuhkusele aastas ning jootjana töötamine tervistkahjustavate lahustitega annab õiguse lisapuhkusele kaksteist päeva aastas (tl 53). Analoogne tõend on käesoleva toimiku lk
  10. Nagu ülalmainitud, töötas avaldaja X.X tööraamatu kande järgi Tartu Aparaadiehituse tehases montaažitsehhis mehhaaniliste koostamistööde lukksepa erialal 24.03.1978 – 21.10.
  11. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 (edaspidi: loetelu nr 1). Nimetatud määruse XIII peatüki (ühiskutsed) järgi on soodustingimustel vanaduspensionile õigus: 1) jootjal ja tinatajal, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid,
  12. või
  13. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene (koodid nr 16456, 13417). Ülalmainitud arhiiviteatistes on märgitud, et montaažitsehhis mehhaaniliste koostamistööde (koostetöö) lukksepad kasutasid liime ja hermeetikuid, mis sisaldavad epoksüüd- ja fenoolvaike ning mille lahustamiseks kasutatakse bensoole ning toluooli (tolesooli), erüülatsetaati ja teisikahjulikke lahusteid ning samuti on nimekirjas kiviplastijootjad ja jootjad, kes kasutasid seatina (pliid). Kui avaldaja ütlusi jootjana töötamise kohta lugeda tõendatuks, siis ta töötas jootjana, kes kasutas seatina (ehk pliid) ning on tal õigus soodustingimustel vanaduspensionile Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 1 alusel XIII peatükis nimetatud „jootjal, kes joodab tooteid joodisega, mis sisaldab pliid“. Kohus leiab, et vaidlust ei ole selle üle, et Tartu Aparaadiehituse Tehase montaažitsehhis töötasid aastatel 1978 – 1985 jootjad, kes jootsid tooteid joodisega, mis sisaldas pliid ning see eriala kuulub tervistkahjustavate erialade loetellu nr 1, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr
  14. Nimetatud asjaolu on tõendatud arhiivitõenditega, ehk dokumentaalselt. Käesoleva asja lahendamiseks on vaja tuvastada, kas X.X töötas jootjana terve tööpäeva vältel perioodil 24.03.1978 – 21.10.
  15. Esmalt tuleb tuvastada, kas ülalmainitud perioodil oli montaažitsehhis jootja töö konveieris, kus töötas X.X. Kohtutoimiku lk 81 on väljavõte konveieri koostaja töölõigu (operatsiooni) kaardist. Töölõigu (operatsiooni) nimetus – mikrolüliti jootmine ja paneeli kinnitus. Töö sisu on kirjeldatud järgmiselt: 1) paigutada mikrolüliti juhtmete otsad eskiisi järgi paneeltippude avaustesse ja tinutada joodisega ПOC – 61 ja rähistiga (flussainega). Rähisti jäägid puhastada atsetooniga; 2) katta eskiisil märgitud kohad liimiga БФ – 2 või ФПKC– 4 ja asetada eskiisi kohaselt korpusesse; 3) paigaldada korpus sputnikule. Märgitud on, et jootmine koostatakse tehnilise instruktsiooni 25201 : 00097 järgi. Töölõigu kirjeldus koostatud 14.06.1976 ning kontrollitud 11.03.
  16. Kohus leiab, et nimetatud dokumendiga on tõendatud, et Tartu Aparaadiehituse tehase montaažitsehhis (nr 3, osakond 33) teostati jootmistöid jootekolbiga joodisega ja seejärel 6 jootmiskoht töödeldi vastava ainega. Ülalnimetatud jootmistöö kirjeldus vastab I ja II järgu jootja tööle (tl 76). See asjaolu kinnitab ka fakti, et M M ja Z Z, kes töötasid montaažitsehhis koostamistööde lukkseppadena (tl 107-108 ja 111-112) aastatel 1976 – 1988 ja 1970 – 1987, olid viidud üle
  17. järgu jootjateks koostetsehhis (tl 108 ja 112). Aparaaditehase 28.12.1989 kohaselt ei vasta M M ja Z Z
  18. järgu koostaja-lukksepa kutsed faktiliselt tehtavale tööle, sest 100 % tööajast teevad nad jootmistööd, kasutades ПOC-61 ning seoses sellega nende kutse muudeti ümber
  19. järgu jootjaks (tl 147). Tartu Aparaaditehase 28.01.1994 tõendi nr 420/15 alusel (tl 105) töötas Z Z jootjana 01.03.1986 – 27.01.1994 ning ta tegi kogu tööpäeva jooksul tööd joodistega, mis sisaldasid pliid ja teisi
  20. ohuklassi kuuluvaid aineid, ta omab õigust soodustingimustel pensionile loetelu nr
  21. järgi (kood 13417). Analoogne tõend on väljastatud ka M Mile (tl 116). Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et avaldaja töötas kogu tööpäeva jootjana ja tööprotsessi käigus kasutas ta joodist, mis sisaldas pliid. Tunnistaja M.M seletas kohtuistungil (tl 131), et 1970 – 1994 töötas ta aparaaditehases, samas tsehhis, kus töötas X.X, ainult et teisel konveieril. Ta tegi sama operatsiooni, mida X.X. Kohtuistungil seletab M.M järgmist: „Võtsin aparaadi, jootsin kolm kohta, värvisin rodamiiniga ning panin konveierile tagasi“. 1985-1994 töötas M.M samas tsehhis, tegi sama jootmistööd. „Võtsin konveierilt aparaadi, jootsin 3 joodet, rodamiiniga värvisin, panin konveierile tagasi“. X.X tegi täpselt sama tööd teisel konveieril. Sain soodustust, ja ainult niipalju anti, et 7,5 a kokku tuleks, mis oli vajalik soodustingimustel pensioni saamise jaoks. Kolm aastati puhkust anti tagantjärgi. Samapalju, so 7,5 aastat soodustust sai ka Z.Z, kuid tema töötas kauem. Mul oli kergem tõestada alates taotlusest lähemat, mitte kaugemat perioodi sooduspensioni saamiseks. Perioodil 1978-1985 X.X 3-4 aastat tegi kindlasti sama tööd, kui mitte rohkem. Kui mina olin 2 aastat jootmistöölt kõrval, tegi X.X jootmistööd. X.X tegi jootmistööd järjest 7,5 aastat. Ma ei mäleta täpselt, kas just sellist jootmistööd, aga Kui R.R mäletab, siis ta tegi seda järjest. Ühe operatsiooni tegemine võttis aega umbes 30 sekundit, 20-25 sekundit sellest oli jootmine, ülejäänud värvimine. Asutuses oli pahandus sellest, et kohe ei peetud seda tervistkahjustavaks tööks. Üks töötaja V.V, kes töötas jootjana, on pensionil, ta sai hingamisteede kahjustusega invaliidsuse. Ma ei tea aga, kas ta taotles soodustingimustel pensioni. Tunnistaja R R tunneb X.Xt alates 1987 aastast. Tema töö operatsioon oli jootja kõrval ja ta töötas samal konveieril, kus X.X. Kõik aparaadid olid surveregulaatorid erineva modifikatsiooniga ja X.X jootis juhtmed hargu juurde ja pidi neid värvima igal aparaadil. Seal, kus tegeleti lülititega, istusid V.V ja S, pärast X.X äraminekut, töötas sellel kohal Z.Z, kes tegi sama tööd samal kohal edasi, mida tegi seal enne X.X, vaja oli igat aparaati joota. M.M tegi täpselt sama tööd teisel konveieril. Kahel konveieril valmistati 500 – 900 aparaati päevas. X.X tegi seda tööd 8 tundi päevas igal tööpäeval. Kuna tegemist oli koostamistsehhiga, siis vormistati tööle lukksepp-koostajatena. X.X ei koostanud, ta ainult jootis. Teised koostajad komplekteerisid aparaate. Enne koostamist oli vaja joota ja pärast seda toimusid koostamisoperatsioonid. X.X ainult jootis, kinnitust paneelile tegi järgmine. X.X ei saanud ainult tund või paar joota, ta tegi seda kogu aeg. Ei olnud võimalik, et konveieri igal kohal võis keegi joota. R.R ütleb kohtule, et kui tunnistaja K viimast väidab, siis on ta kohtule andnud tõele mittevastavaid ütlusi. Konveieril toimus jootmine alati ühel ja samal kohal, ilma selleta ei saanud tööd teha ja jätkata. Kummalgi konveieril oli 2 7 jootmiskohta, teistel kohtadel ei joodetud. R. R ütleb kohtule, et ei vasta tõele tunnistaja V.K ütlus, et X.X ei jootnud päevas 8 tundi. Z.Z ja X.X tegid täpselt sama tööd. Tunnistaja V.K töötas kaadriosakonnas ja ei teadnud, millist tööd keegi tegi, ta käis väga harva tsehhis, tundub, et ei käinudki. Mõnikord, kuid harva, käis normeerija G.G. Ei ole õige, et töötaja tegi pool jootja tööd ja pool koostaja tööd, jootmisõmbluse puhastamine kuulub jootja töö juurde. X pani juhtmed jootmiskohta, kolb oli valmis, reaktiivid olid kõrval, jootmisprotsess oli kogu aeg teostatav. R.R oli brigadir sellel konveieril, kus töötas X.X (tl 129). Tunnistaja J.J seletas kohtule (tl 133), et ta töötas aparaaditehases lukksepp-koostajana montaažitsehhi konveieril. Alates 01.03.1988 viidi ta üle jootjaks koostetsehhis, kuid töö oli sama. Ümber vormistas jurist, tagantjärgi märgiti, et sissekanne 11 ja 12 tuleb lugeda ebaõigeks, nendes oli märgitud koostelukksepp ja see nimetati ümber jootjaks. J.J oli kuni 1993 aastani jootja ja tegi surveregulaatoreid, X.X jootis surveregulaatori korpuses juhtmeid, J.J aga jootis mikrolüliti juhtmeid. Ta terve päeva jootis juhtmeid ja värvis ka. X.X tegi samasugust tööd teisel konveieril, ta tegi samasugust tööd nagu M.M. J.J tegi samasugust jootmistööd mida V.V. Nad taotlesid pidevalt, et see on soodustingimustel töö ning kui ametisse asus uus jurist, vormistati nad tagantjärgi jootjateks. Töö oli jätkuvalt faktiliselt samasugune nagu varem. X.X ei saanud taotleda soodustingimustel staaži pensioni jaoks, sest ta oli selleks ajaks tsehhist töölt lahkunud. Jurist ütles, et tema saab tagantjärgi vormistada ainult perioodi kohta, mil ta ise on selles tehases töötanud. Tunnistaja V.K ütluste kohaselt (tl 60) töötas ta alates 1977 kuni seniajani kaadriosakonnas. X.X töötas montaažitsehhis lukksepp-koostajana, valmistades surveregulaatoreid. Konveieril olid operatsioonid jagatud. V.K ei oska öelda, kas avaldaja tegi pidevalt ühte ja sedasama tööd. X.X võis teha ka jootja tööd, sest koostaja-lukksepa töö hulka kuulub ka jootmine. Seda ta täpselt ei tea, mida avaldaja täpselt tegi, kuna tehase dokumentidest seda ei näe, töökäsud ei säili niikaua. V.K käis tehases pisteliselt ja teab, et avaldaja jootis mingil määral, kuid mitte terve päeva. Kohus märgib siinkohal, et tunnistaja V.K ütlused selles osas on ümber lükatud tunnistajate M.M, V.M ja R.R ütlustega. Alljärgnevad tunnistaja V.K ütlused ei vasta toimikus olevatele tõenditele. Tunnistaja V.K seletas, et kui töötaja läbis kvalifikatsioonieksami, siis vormistati ta tööraamatusse jootjana ja kui X.X ei olnud vormistatud jootjana, siis ta ei olnud jootja. Kui töötaja tegi rohkem lukksepa tööd, siis omistati talle lukksepa ametikoht. Vormistatud eriala vastas tööle. Kas M.M oli jootja, V.K ei tea. Vormistamist jälgiti väga täpselt, kõik sissekanded vastasid tehtavale tööle. Kohus leiab, et tunnistaja V.K ütlused, et jootja vormistamiseks oli vaja läbida kvalifikatsioonieksam, on ümber lükatud M.M ja Z.Z tööraamatu sissekannetega (tl 108, sissekanne 01.03.1988 ja tl 112, sissekanne 01.03.1988), samuti 28.12.1989 käskkirjaga nr 121 (tl 147), mille alusel tehti ülalmärgitud tööraamatutesse sissekanded. Jootja kutse nimetused olid omistatud mitte jootja kvalifikatsioonieksami sooritamisega seoses, vaid töökoha ümberatesteerimise tõttu (so sama töö ümber nimetamise tõttu – varem oli nimetuseks koostaja-lukksepp, mis nimetati ümber jootjaks). Seega ei vasta tõele ja faktilistele asjaoludele tunnistaja V.K ütlused, et tehases vastasid kõik töökohad täpselt tööraamatu sissekannetele. Seda enam, et tunnistaja V.K, kui kaadriosakonna juhataja kirjutas ise alla tõenditele nr 420/64 (tl 116) ja nr 420/16 (tl 105) töökoha koostaja-lukksepp ümbernimetamise kohta jootjaks. 8 Tunnistaja A.A (tl 64) seletas kohtus, et ta töötas samas tsehhis kus X.X. Tema tegi jootmistööd siis, kui keegi oli haige. X.X tegi jootja tööd, ta jootis surveregulaatori külmseadmete jaoks lüliti juhtmeid. Plaan tsehhis oli valmistada kuus 20 000 – 40 000 detaili ja kõik jootmistööd tegi X.X. Z.Z tegi sama tööd, mida X.X, kuid tema sai soodustingimustel vanaduspensioni. A.A töötas tsehhis brigadirina ja teab, mis tsehhis toimus. Tunnistaja V.Kt ei ole ta tsehhis näinud. Tunnistaja G.G (tl 85) teatas kohtule, et tema töötas ühe aasta (1977 – 1978) koostamistsehhis normeerijana ja ei mäleta, kus kes töötas. Ei mäleta ka täpselt ja ei oska öelda, millist tööd tegi X.X. Konveieril oli kaks kohta, mis olid seotud jootmisega. Selleks, et saada soodustingimustel vanaduspensioni, peab olema 100 % jootjatöö. Lukksepp-koostaja töökohal olid esmalt koostaja ülesanded, seejärel jootmine ja lõpuks puhastamine, seetõttu ei teinud nad rohkem kui 50 % jootjatööd, muidu oleks selle töökoha nimetus jootja. Tol ajal kontrolliti dokumentide vormistamise õigsust. 1988 aastal vormistati lukksepp-koostaja töölõik ümber ja Z.Z võis saada jootja nimetuse, kui ta hakkas tegema täiendavat jootjatööd. A.A ei tea, kas M.M ja G.G said täiendavalt jootmistööd, sest ta ei töötanud siis enam seal. Kohus leiab, et G.G ütlused jootjatöö mahu kohta ja koostaja-lukksepa töö ümbernimetamise põhjuste kohta jootjaks ei vasta teiste tunnistajate ütlustele. Sellel ajal kui toimus töökoha ümbernimetamine jootjaks, G.G ei töötanud enam tehases. Kohtus rääkis ta vaid oma arvamust ja järeldusi asjast ja rõhutas ise, et ei tea täpselt midagi, sest ei töötanud seal enam. Samuti seab G.G ütlused kahtluse alla asjaolu, et ta töötas tehase koostamistsehhis 7 kuud, so 03.10.1977 – 12.04.1978, kuid X.X taotleb tuvastamiseks perioodi alates 24.03.
  22. Seega tunnistaja G.G ja avaldaja X.X töötasid koos ühes tsehhis 19 päeva (tl 84). Tunnistaja V.V ütluste (tl 90) kohaselt töötas X.X alates 1978 jootmisel, ta jootis põhiosa detailid juurde ning jootis need kinni. V.V tegi X.Xga võrdselt jootmistööd. Ventilatsioonikarbid olid vaid V.V ja X.X töökoha juures, neil oli konveieril oma kindel koht. Tunnistaja L.L teatas (tl 94), et ta töötas montaažitsehhis 1976 – 1981 ning oli jootmistöödel, oli kaks konveierit, V.V tegi jootmistööd, teisel konveieril tegi jootmistööd M.M ja veel keegi. 1976 – 1980 tegid teisel konveieril jootmistöid tema ja V.V. X.Xt ta sel ajal jootmistööl ei mäleta. Ta ei tea, mis toimus tsehhis aastatel 1981 – 1985, sest siis töötas ta mujal. X.Xga töötasid nad tsehhis koos 1976 – 1980, kuid ta ei mäleta, millal X.X jootis. Seoses jootmisega oli konveieril kaks kohta. Mikrolülitite valmistamisel oli jootmistööd rohkem, sest siis tuli juhtmed sisse panna, joota ja isoleerida. Z.Z töötas jootmisel pärast teda ja tegi täpselt samasugust tööd. Ka M.M tegi samasugust tööd. Nemad käisid taotlemas sooduspensioni. L.L tegi jootmistööd ja tema vastas tegi jootmistööd V.V ning sellel perioodil X.X jootmistööd ei teinud. Kohus leiab, et aastatel 1981 – 1985 võis X.X töötada L.L töökohal jootjana pärast L.L lahkumist (mida kinnitas ka tunnistaja E.E). Juba see asjaolu annab X.Xle vähemalt 4,5 aastat tööstaaži jootjana. Tunnistaja E.E teatas kohtule (tl 99), et ta töötas montaažitsehhis 1970 – 1994, kõik töölised olid siis lukksepp-koostajad, mõned neist jootsid, selleks oli konveieril kaks kohta. Jootmistööd tegid sel ajal X.X ja L.L. Nad ei olnud samaaegselt ühel konveieril. L.L töötas ühel konveieril koos V.Vga. X.X töötas teisel konveieril kellegi teisega, kellega, ei mäleta. 9 X.X jäi vist tööle pärast L.L lahkumist. X.X, L.L ja V.V töötasid tsehhis enam-vähem samal ajal, aastaid aga ei mäleta. Kohus leiab, et tunnistaja L.L ütlused on vastuolus kõigi teiste tunnistajate ütlustega, kohus võtab otsustuse aluseks tunnistajate ütlused, mis omavahel vastuolus ei ole ning mis on dokumentaalselt kinnitust leidnud. Tunnistajate ütluste kohaselt ühel ja samal ajal alates 1970 kuni 1994, so 24 aasta jooksul tegid montaažitsehhi kahel konveieril korraga jootmistööd neli inimest ning tunnistajad võivad vabandatavalt eksida, sest töötamise lõpetamisest on möödunud rohkem kui 20 aastat. Kohus, analüüsinud tunnistajate ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid, leiab tõendeid kogumis hinnates, et saab lugeda tõendatuks, et X X töötas perioodil 24.03.1978 – 21.10.1985 Tartu Aparaadiehituse tehases jootjana ja tegi kogu tööpäeva jooksul tööd joodistega, mis sisaldavad pliid ja seetõttu on X.Xl õigus soodustingimustel vanaduspensionile loetelu nr 1 järgi. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kuulub X.X avaldus rahuldamisele. Tamara Hristoforova Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.