Obsah (4)

§ 142§ 145§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 8.veebruar 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-28366 Tsiviilasi AS ha

) § 142 ja § 145 ning § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Kostja vastuväited ja selle põhjendused

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et vastavalt sõlmitud käenduslepingule saab käenduse pöörata täitmisele kui käendatav ei asu täitma maksegraafikut. Kostja leiab, et kuna nimetatud maksegraafikut ei ole, siis hagejal puudub alus võlgnevust sisse nõuda. Kohtu põhjendused
2. Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Kostja esindaja tunnistas võlga summas 81 216,40 krooni ja vaidles viivisele vastu. Vaidlus puudub selles, et AS osutas OÜ trükiteenuseid ja tarnis trükitooteid (t lk 19-21) Vaidlus puudub selles, et OÜ sai trükitooted saatelehe alusel AS (t lk 20). Vaidlus puudub selles, et AS väljastas tähtajaks oli (t lk 21). OÜ arve summas 97 916 krooni, mille tasumise Vaidlus puudub selles, et kostja on OÜ juhatuse liige ja osanik (t lk 22). Vaidlus puudub selles, et IM võttis endale kohustuse käendada hageja ees OÜ kohustust summas 97 916,40 krooni koos kõigi kõrvalnõuetega. Kohustuse aluseks on arve nr (t lk 23). Vaidlus puudub selles, et IM võlgneb hagejale 81 216,40 krooni.
3. Vaidlus on poolte vahel selles, et tähtaegselt tasumata summalt arvestatud viivis on ülemäära suur ja koostamata on maksegraafik. Kohus leiab, et asjakohane on hageja osundamine

§ 142

ja § 145.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 142

lg 3 järgi käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses.

Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuna kostja on tunnistanud põhivõlga, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 81 216,40 krooni. 2 5. AS arvega on tõendatud, et kostja on aktsepteerinud viivist määraga 0,5% tasumata summalt päevas (t lk 21). Vastavalt

§-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on oma kohustused täitnud, küll aga on kostja viivitanud arve tasumisega. Hageja on arvestanud summalt 81 216,40 krooni eest viivist 292 379,04 krooni (t lk 43). Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja selle eest oli arves ette nähtud viivise arvestamine 0,5% päevas. Ka ei ole kostja väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta. Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ole vaidluse all.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivise sissenõudmisel ei ole aga siiski piiramatud. Üldisest hea usu põhimõttest tuleneb võlausaldajale kohustus oma õigusi mitte kuritarvitada. Kahju puudumine võib olla aluseks viivise vähendamisele, kui viivise väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kahju puudumine ei saa olla viivise alandamise aluseks siis, kui viivist sellises ulatuses õigustab viivise tagatisfunktsioon, s.t võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu, mida aga ei pea mõõtma ainuüksi tekkinud varalise kahjuga. Kostja ei ole menetluses hageja viivise arvestusele vastu vaielnud, kuid leiab, et hageja poolt arvestatud viivise määr on ülemäära suur. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Käesoleval juhul ei ületa viivis põhivõla suurust. Muu kui rahalise kohustuse rikkumise juhuks kokku lepitud viivise puhul võib võlausaldaja tõendada ka muu täitmishuvi olemasolu. Rahalise kohustuse puhul peaks see olema kohustuse olemusest tulenevalt reeglina välistatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega saab kahju tekkida mh saamata jäänud tuluna, mida oleks võinud teenida näiteks raha viivituse ajal pangas hoiustades või edasi laenates või investeerides. Lähtudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

1. juuni
2. a direktiivi nr 2000/35/EÜ äritehingutes hilinenud maksmisega võitlemise kohta art 3 lõike 1 punktidest c-ii liikmesriigid tagavad, et võlausaldajal on õigus saada hilinenud makse eest intressi, kuivõrd ta on täitnud oma lepingulised ja juriidilised kohustused ja ta ei ole saanud makstavat summat õigel ajal. Kostja ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi arve tähtaegselt tasumata jätmise kohta. Ainetu on kostja väide, et käenduse saab pöörata täitmisele kui käendatav ei asu täitma maksegraafikut kuna arvest nr A0009291 nähtuvalt pidi kostja tasuma arve hiljemalt 11.08.2004 (t lk 21, 23). Kostja leiab, et kuna nimetatud maksegraafikut ei ole, siis hagejal 3 puudub alus võlgnevust sisse nõuda. Kohus leiab, et maksegraafiku puudumine ei anna kostjale alust jätta hagejale võlg ja viivis tasumata. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 81 216,40 krooni ja viivis 80 000 krooni.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson kohtunik 4