) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas
lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja palub abielu lahutada, kostja vastuväiteid sellele ei esitanud ja nõustub abielu lahutamisega Kohus leiab, et kuna hageja soovib abielu lahutada ning kostja vastuväiteid sellele ei esitanud, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Laste elukoha kindlaksmääramine Hageja esitas kohtule laste elukoha kindlaksmääramise nõude, milles palub määrata laste elukohaks tema elukoht.
kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. /---/. Eestkoste asutuse seisukoha kohaselt tuleb laste elukohaks määrata ema elukoht. Kostja vastuväiteid laste elukoha kindlaksmääramise osas ei esitanud ning on nõus, et laste elukohaks määratakse hageja elukoht. Kohus leiab, et kuna kostja vastuväiteid laste elukoha kindlaksmääramise nõudes ei esita, tuleb määrata laste elukohaks ema elukoht. Elatise väljamõistmise nõue Kohus tuvastas, et poolte abielust on X sündinud poeg M. S. ning 23.08.1999 poeg J.S. Hageja ülalpidamisel on kaks last ning ta uuesti abiellunud ei ole. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps ning ta uuest abiellunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimumsummas alates 01.07.2005. Perekonnaseaduse (
) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690) ei võinud väljamõistetav elatise suuruus olla väiksem kui 1 345 krooni. 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Lähtuvalt käesoleva aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse 5 kehtestatud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 800 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et
lg 1 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kostja on nõustunud lastele maksma 1500 krooni kuus alates abielulahutusest, kuna ta on maksnud lastele 1000 krooni kuus ja kuna kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes jääks halvemasse seisukorda, kui hagejaga koos elavad lapsed. Käesolevaga hindab kohus poolte varalist olukorda: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 4 ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmeid ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kota, /---/: lg 3 kohaselt /---/ lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel/---/. Kohus tegi järelpäringu E-Maksuametile. Maksuameti andmetel töötab Ž.S. OÜ X ning V. S. töötab OÜ X. Hageja ütluste kohaselt saab ta miinimumpalka. Hageja sellekohaseid dokumente kohtule esitanud ei ole. Kuna kostja ei ole ka vastupidist tõestanud, siis eeldatakse, et hageja saab miinimumpalka, milleks alates 01.01.2007 on 3 600 krooni. Kostja esitas kohtule tõendi, mille kohaselt moodustab tema 6 kuu keskmine töötasu 45 238,20 krooni, seega ühe kuu keskmine tasu moodustab keskmiselt 7 539 krooni. Kostja ülalpidamisel on veel üks tema laps, kellele kostja maksab 500 krooni kuus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on: 7539/4= 1 884 krooni. Hageja ülalpidamisvõime on: 3 600/3= 1 200 krooni. Kostja palub välja mõista elatis alla seadusega kehtestatud miinimummäära.
lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva seaduse paragrahvi lg 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatis nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus arvestades kostja ülalpidamisvõimet, leiab, et elatise vähendamiseks käesoleval hetkel alus puudub. Kohus selgitab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa laste vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Seega leiab kohus, et hagi 6 elatise nõude osas on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis vastavalt seadusega kehtestatud miinimummäärale. Kostja poolt esitatud tõendid /tl. 52, 53/, mis näitavad, et kostja on tasunud lapse koolilaagri eest ning lasteaiamaksu, jätab kohus tähelepanuta, kuna lapsevanema kohusteks ongi oma lapsi ülal pidada ning antud maksud ei ole pidevad. Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt 01. juulist 2005. Kostja on nõus elatist maksma alates abielu lahutamisest. Vastavalt
lg 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus ei tuvastanud, et esineksid
Kostja poolt tasutud elatiseks iga kuu 1 000 krooni tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Kohus leiab et, laste vajadustest lähtudes põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise laste ülalpidamiseks väljamõistmise igakuise elatusrahana alates 01.07.2005 seadusega kehtestatud miinimummääras Ühisvara jagamise nõue Pooled sõlmisid ühisvara jagamise nõude osas kompromissi, mille kohaselt korteriomand jääb hagejale, kes kohustub tasuma kostjale hüvitist summas 62 500 krooni 48 kuu jooksul. Seega kohus lõpetab antud nõude osas menetluse, kuna pooled jõudsid kokkuleppele. Menetluskulud TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 18.08.2005. Kuni 01.01.2006 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 6 abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2 600 krooni. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt abielulahutuse hagi avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 300 krooni. Hagejas on tasunud hagiavalduse esitamise 3 960 krooni. Seega on hageja ekslikult tasunud 60 krooni enam, mille kohus vastavalt 01.01.2007 kehtima hakanud RLS § 15 lg 1 p 1 kohaselt tagastab. Hageja palub poole riigilõivu tagastamist, mis on makstud ühisvara jagamise nõudelt, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Vastavalt 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadistiku (TsMS) § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel. Seega kuulub pool riigilõivust 2 600 kroonist hagejale tagastamisele, s.o. 1 300 krooni. Hageja palub teise poole riigilõivust, mis on ühisvara jagamise nõudelt tasutud välja mõista kostjalt ning samuti kostjalt välja mõista riigilõiv, mis on tasutud abielulahutamise nõudelt (300 krooni). 7 Vastavalt 01.01.2006 kehtima hakanud TsMS § 164 lg 4 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jääb abielu lahutamise nõudelt tasutud riigilõiv hageja enda kanda. Vastavalt TsMS § 168 lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kostja on nõus tasuma menetluskuludest 950 krooni, hageja peale selle nõusoleku vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv ühisvara jagamise nõudelt 950 krooni hageja kasuks. 01.01.2007 kehtima hakanud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt on pooled elatise nõude hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS §§ 434-436 § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi elatise väljamõistmise nõudes, abielu lahutamise nõudes ja laste elukoha määramise nõudes. Kohus lõpetab menetluse ühisvara jagamise nõude osas, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.