) § 29 ja § 31 lõike 1 punkt 8; Maa riigi omandisse jätmise korra (edaspidi Kord) punkt 5 alapunkt 3 ja punkt 18 alapunkt 2 ning riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 4 lõige 2. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub kaevatava haldusakti tühistada. Kaebaja leiab, et kuna kaebaja on taotlenud maa ostueesõigusega erastamist sama maa suhtes, mis on jäetud kaevatava haldusaktiga riigi omandisse maareservina, rikub haldusakt kaebaja subjektiivseid õigusi. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (edaspidi AÕSRS) § 13 lg 3 alusel on kaebajal kui ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras.
lg 3 järgi on hoone või rajatis maareformi seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Kaebajale on seaduslikus korras väljaantud ehitusluba, mis on kehtiv. Nähtuvalt pankrotiotsusest on ehitusloa alusel ehitustegevust alustatud. Kaebajal on õigus maad ostueesõigusega erastada
Kaevatav haldusakt on ka motiveerimata, kuna sellest ei nähtu, miks jäetakse kaebuse esitaja poolt ostueesõigusega erastada soovitav maa riigi omandisse. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja välja mõista kaebajalt vastustaja kohtukulud. Kaebuse esitaja ei ole kaebusele lisanud ei ehitusluba ega ka kinnitatud ehitusprojekti, millelt nähtuks, kas ehitusluba on ka tegelikkuses olemas ja mis on selle sisuks, st mida ja millises mahus on ehitusloa alusel lubatud ehitada. Maa erastamise toimikus ei sisaldu maa erastamise seisukohast tähtsust omavaid ja nõutavaid dokumente, mida avaldaja lubas 28.12.2001 maa ostueesõigusega erastamise avalduse kohaselt lisada täiendavalt hiljem. Tallinna Maa-ameti andmetel ei ole kaebuse esitaja ühtegi kõnealust maa-ala puudutavat korraldust, mis on antud omandireformi käigus vara (hoonete ja maa) tagastamise kohta, HKMS-s sätestatud alustel ja korras vaidlustanud. Paldiski mnt 8 (end kinnistu nr 429, end pindala 491,6 m²) kohta TLV Maa-ameti andmetel maa tagastamise taotlust esitatud ei ole ja see maatükk, pindalaga 454 m², on keskkonnaministri 16.05.2005 käskkirjaga nr 644 jäetud riigi omandisse riigi maareservina. Riigi omandisse taotletavad Riigimaa 82 (Paldiski mnt 14) ja Riigimaa 81 (Paldiski mnt 14A) maatükid asuvad endistel kinnistutel 588 (end pindala 1456 m²) ja 589 (end pindala 867,2 m²), millele Tallinna Maa-ameti andmetel maa tagastamise taotlusi esitatud ei ole. Endise kinnistu nr 193 osas oli vara tagastamise taotluse esitanud Jüri Kriis, kuid kohalik komisjon jättis oma 18.12.1992 otsusega nr 35 tema taotluse rahuldamata, kuna ta ei kuulunud omandireformi aluste seaduse §-s 8 nimetatud isikute ringi, kellel oleks õigus vara tagasi saada. Seega Ühisettevõttele Amerest Hotels (tänasel päeval AS Amerest Hotels (pankrotis)) Tallinna Linna RSN TK 13.11.1989 otsuse nr 330 punktide 1.1 ja 1.2.2 alusel Tallinna linna maast hotelli ehitamise otstarbeks rendileantud Paldiski mnt 6 asuvast 1,3 ha (13 000 m²) suurusest maatükist on käesolevaks ajaks õigustatud subjektidele tagastatud Paldiski mnt 6, 10 ja 12 kinnistud, kogupindalaga 5000 m² ning Paldiski mnt 8, 14 ja 14A katastriüksused, kogupindalaga 4474 m², on jäetud riigi omandisse. 3 Kuna Paldiski mnt 6, 8, 10 ja 12 maa omandisse andmist ei ole kaebaja ei halduskorras ega ka HKMS-s sätestatud alustel, korras ja tähtaegadel vaidlustanud, ei ole kaebajale võimalik enam eelnimetatud Paldiski mnt 6, 8, 10 ja 12 maad ostueesõigusega erastada ning sisuliselt on ta minetanud võimaluse temale hotelli ehitamiseks Tallinna linna poolt rendileantud maatüki hoonestamiseks väidetavalt olemasoleva ehitusprojekti alusel ja kavandatud mahus. Samuti märgib vastustaja, et kuivõrd Paldiski mnt 6, 8, 10 ja 12 maa omandisse andmist teistele isikutele ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud, siis järelikult ei ole eelnimetatud maa teistele isikutele omandisse andmine rikkunud ka tema õigusi. Eeltoodust tulenevalt ei saa ka Paldiski mnt 14 ja 14A maatükkide riigi omandisse jätmine rikkuda kaebuse esitaja õigusi, sest nagu eelpool märgitud, ei saa ta hotelli, väidetavalt olemasoleva ehitusprojekti alusel ja kavandatud mahus ehitada, st seda maad rendileandmise otstarbel kasutada. Tallinna Maa-amet on 20.12.2004 õiendis nr 6-7/6749 maa tagastamistaotluste kohta teatanud, et riigi omandisse taotletava maa osas ei ole lahendamata maa tagastamise taotlusi. Tallinna Maa-amet on oma 10.01.2005 õiendites nr 1-4/91 ja 1-4/ 6459 tõendanud, et aadressidele Paldiski mnt 14 ja 14A ei ole 27.12.2004 seisuga esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotlusi. Kohalik omavalitsus õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul maa riigi omandisse jätmise osas seisukohta ei avaldanud. Tallinna Linnavolikogu 13.08.1992 otsusest “Maa munitsipaalomandisse taotlemine” nähtub, et Vabariigi Valitsuselt taotleti ühisettevõttele Amerest Hotels eraldatud Paldiski mnt 6 maa, pindala 1,3 ha, munitsipaalomandisse andmist ilma tagastamise kohustuseta maareformi õigustatud subjektidele ning luba hotelli ehituse alustamiseks enne maa munitsipaalomandisse andmist. Eeltoodust nähtub, et ühisettevõttele Amerest Hotels ei eraldatud ega antud Paldiski mnt 6 maatükki ei tähtajaliseks ega tähtajatuks kasutamiseks ENSV maakoodeksi alusel ja tähenduses ning mis oleks olnud õiguslikuks aluseks maa omandamiseks maareformi käigus, vaid Tallinna linn andis tema alluvuses oleva eelnimetatud linnamaa maatüki üksnes ühisettevõttele Amerest Hotels kasutamiseks hotelli püstitamiseks rendilepingu alusel tähtajaga kuni 31.12.2025. Seda kinnitab ka Tallinna Linnavolikogu taotlus Vabariigi Valitsusele, milles Tallinna linn taotles Paldiski mnt 6 maatüki andmist munitsipaalomandisse ilma tagastamise kohustuseta õigustatud subjektidele. Vabariigi Valitsus lubas oma 08.10.1992 korraldusega nr 388-k küll erandina välja anda ehitusloa, kuid jättis linnavolikogu maa munitsipaalomandisse andmise taotluse rahuldamata. Seega, rendilepingu alusel kasutusse antud maa jäi
alusel munitsipaalomandisse andmata ning sellest tulenevalt oli ja jäi see maa endiselt maareformi objektiks, mis kuulus eeskätt õigustatud subjektidele tagastamisele ning tagastamise taotluste puudumisel riigi omandisse jätmisele või siis muul viisil omandisse andmisele
-i alusel. AS Amerest Hotels (pankrotis) omab jätkuvalt ettevõtteregistri numbrit 01195388 ja äriühingut ei ole äriseadustikus sätestatud alustel ja korras kantud Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse äriregistrisse, mistõttu ei ole AS Amerest Hotels (pankrotis) maa erastamise õigustatud subjektiks ja tal puudub õigus maa erastamiseks
-s sätestatud alustel ja korras. AS Amerest Hotels (pankrotis) ei saa taotleda maa ostueesõigusega erastamist ka TLV-ga sõlmitud rendilepingule tuginedes
MS § 16 lõike 11 ja 11¹ alusel, sest vastava maa erastamise taotluse esitamise tähtaeg möödus 7. detsembril 1996, rendileandmine ei toimunud avaliku enampakkumise korras ning rendilepingut ei ole ümber vormistatud hoonestusõiguse seadmise lepinguks. 4 Kaebajale ei kuulu kõnealusel maatükil ühtegi ehitist ega rajatist
mõttes. Samuti puudub ehitusluba. Vabariigi Valitsuse luba, et linnavalitsus saaks ehitusloa välja anda, pole samastatav ehitusloa väljaandmisega. Samuti ei ole kaebaja ehitise püstitamisega enam kui 10 aasta jooksul sisuliselt alustanud, kuivõrd ehitusseadus (edaspidi ES) § 25 sätestab, et ehitusluba on küll tähtajatu, kuid see kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates, kusjuures ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva ja kuivõrd ES jõustus 1.jaanuaril 2003, siis on väidetavalt “28.12.1992.a. väljastatud ehitusluba nr. 18225 hotelli ehitamiseks” kaotanud kehtivuse kõige hiljem alates 1. jaanuarist 2005, so kahe aasta möödumisel ES jõustumisest. ORAS § 4 kohaselt on teiste hulgas omandireformi õigustatud subjektiks riik, kellel on seaduse järgi õigus nõuda või taotleda vara üleandmist. Riigil peab olema ja talle peab jääma (säilima) võimalus täita temale seadusega pandud ülesandeid ja rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi, tekitamata seejuures riigile nende ülesannete ja kohustuste täitmisel põhjendamatuid ja ülemääraseid kulutusi.
Maareformi käigus seatakse ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus või seatakse seaduses sätestatud juhul rendiõigus või kasutusvaldus maale.
lõikest 1 tuleneb otseselt, et maareformi läbiviimisel eelistatakse avalikku huvi (maa jätmist riigi omandisse või maa munitsipaalomandisse andmist) erahuvile (erastamisele) ning erandi sellest sätestab mõistagi vaid
lõike 1 teine lause, mistõttu ei tulene
Riigil võib väga erinevatel põhjustel ja ka väga ootamatult tekkida vajadus jätta teatav maatükk riigi omandisse. Riik reserveerib teatud maa kasutamise võimaluse tulevikuks, so hetkeks, mil tekib otsene vajadus võtta konkreetne maa kasutusele. Riigi maareservi moodustamine on tingitud vajadusest täita seadustega riigile pandud ja rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi, tekitamata seejuures nende ülesannete ja kohustuste täitmisel põhjendamatuid ja ülemääraseid kulutusi. Vaidlustatud haldusakti põhjendustes on sõnaselgelt märgitud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, millest nähtub, et käskkirjaga nr 510 jäeti
Käskkirja lahutamatuks lisaks on selle juurde kuuluv seletuskiri. Sõnaselgelt on märgitud maa riigi omandisse jätmise alus: Maareformi seaduse § 31 lõige 1 punkt 8 ning maa riigi omandisse jätmise põhjendus: Maa jäetakse riigi omandisse seoses vajadusega arvata see riigi maareservi. Kaebuse esitaja ei ole menetlusosaliseks maa riigi omandisse jätmise menetluses. KOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine. Õigusi saab sealjuures rikkuda ka haldusakt, mille otseseks adressaadiks kaebaja ei ole. Kui kaebaja on ostueesõigusega erastamise subjektiks, siis võib maa riigi omandisse jätmine kaebaja õigusi rikkuda, kuigi erastamisavalduse esitanud isikul ei ole iseenesest alust eeldada, et tema avaldus kindlasti rahuldatakse ning riik või kohalik omavalitsus ei jäta seaduses ettenähtud alustel maad munitsipaal- või riigi omandisse.
lg 1 sätestab, et erastamisele kuulub vaid maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Eeltoodust tuleneb, et maa erastamine ei ole muude viiside ees prioriteetne. Antud juhul on riik kasutanud seadusest tulenevat õigust ning jätnud maa asukohaga Tallinn Paldiski mnt 14 ja 14A
5 Kaebaja on vaidlustanud keskkonnaministri käskkirja, kuna kaebajale kui maa ostueesõigusega erastamise subjektile tulenevalt
lg-st 1 ei ole haldusakti motiveerimatuse tõttu arusaadav, miks jäetakse kaebuse esitaja poolt ostueesõigusega erastada soovitav maa riigi omandisse. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Nimetatud normi kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 03.09.1996 määrusega nr 226 kinnitatud Maa riigi omandisse jätmise korra p 5 ap-st 3 on maa riigi omandisse jätmise otsustajaks keskkonnaminister, kui maa jäetakse riigi omandisse
Vastavalt Korra p-le 6, 7 ja 8 koostab taotleja või tema poolt volitatud isik maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks toimiku, millesse kogutakse maa riigi omandisse jätmise taotlus, milles näidatakse maa riigi omandisse jätmise alus, riigi omandisse jäetava maa ligikaudne pindala, taotletav sihtotstarve ning asjaolud, mis võivad olla teiste isikute taotluste riigi omandisse jäetava maa omandamiseks tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras, rahuldamata jätmise põhjuseks, ning põhjendatakse maa riigi omandisse jätmise vajadust; dokumendid riigi omandisse jäetaval maal asuvate ehitiste omandi kohta; dokumendid riigi omandisse jäetava maa senise kasutusõiguse kohta; õiend teiste isikute taotluste kohta riigi omandisse jäetava maa omandamiseks tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras; maa asendiplaan või katastriüksuse plaan, mis esitatakse maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele tutvumiseks. Antud asjas on Tallinna Maa-amet 10.01.2005 õiendites nr 1-4/91 ja 1-4/ 6459 (tlk 115-116) kinnitanud, et aadressidele Paldiski mnt 14 ja 14A ei ole seisuga 27.12.2004 esitatud maa ostueesõigusega erastamise taotlusi. Samas on kohtule esitatud AS Amerest Hotels (pankrotis) 18.12.1997 maa ostueesõigusega erastamise avaldus (tlk 47-49) maa asukohaga Paldiski mnt 6, sihtotstarve ärimaa, suurus 1,3 h erastamiseks. Avalduses on maa kasutamise alusena märgitud 10.03.1992 maa looduses eraldamise akt nr 14 ja otsus nr
-s sätestatud alustel ja korras. Ehitisealune maa ei kuulu teistele isikutele tagastamisele, erastamisele, munitsipaalomandisse andmisele ega riigi omandisse jätmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt
lõikele 1 kuulub erastamisele maa, mida
alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Kaebaja leiab, et tal on tulenevalt
lg-st 1 õigus ostueesõigusega erastada avalduses märgitud Tallinnas Paldiski mnt 6 asuv maatükk.
lg 1 sätestab, et ostueesõigusega saavad maad erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt seadusele, arvestades paragrahvis 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu-, korteri-, garaaži-, suvila või aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat maad. Seega on ostueesõiguse olemasolu üheks aluseks omandiõigus ehitisele. Kaebaja leiab, et tal on õigus ostueesõigusega erastada maad ehitise omanikuna eeltoodud normi kohaselt.
lg 3 sätestab, et hoone või rajatis
tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Kaebaja leiab, et tal on olemas seaduslikus korras väljaantud ja kehtiv ehitusluba.
lg-s 1 sätestatud erastamisõigus on kitsendatud
§-s 21 toodud tingimustega.
lg 4 (alates 07.06.1996 kehtivas redaktsioonis) kohaselt Eesti eraõiguslik juriidiline isik võib maad erastada, kui ta on kantud Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse. Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja on kantud Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse ning kas kaebajale on väljastatud seaduslikus korras ehitusluba. Kohus nõustub vastustajaga, et kontrollida tuleb ka seda, kas ehitusluba ei ole kehtivust kaotanud. Pooltel ei ole vaidlust faktilise asjaolu üle, et AS Amerest Hotels (pankrotis) ei ole kantud äriregistrisse. Märgitud asjaolu selgitas välja ka vastustaja haldusmenetluses. Kaebaja leiab, et eeltoodule vaatamata on tal õigus maa ostueesõigusega erastamisele, kuna äriregistrisse kandmine jäi ära äriühingu suhtes algatatud pankrotimenetluse tõttu, vastasel juhul oleks kaebaja kindlasti äriregistris registreeritud. Kohus leiab, et kaebaja eelmärgitud põhjendus ei ole asjakohane. Kaebajat ei saa pidada ostueesõigusega erastamise subjektiks, kuna MKS § 21 lg-st 4 tuleneva kitsenduse kohaselt saab maad ostueesõigusega erastada vaid Eesti äriregistri pidaja poolt peetavas registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. Põhjendusi, miks äriregistrisse kandmine jäi tegemata seadusandja poolt kehtestatud normi kohaselt arvestama ei pea. Seega, kuna kaebaja ei ole ostueesõigusega erastamise subjektiks, ei saa kaevatav haldusakt puudutada kaebaja subjektiivseid õigusi (puudub kaebeõigus), mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata ainuüksi sellel põhjusel. Kohus peab vajalikuks käsitleda ka menetlusosaliste teisi olulisemaid väiteid. Kohus leiab, et õiendiga (tlk 9) saab lugeda tõendatuks, et kaebajale on 28.12.1992 väljastatud ehitusluba nr 18225 hotelli ehitamiseks Paldiski mnt 6 asuvale ehituskrundile. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et märgitud ehitusloa saaks lugeda kehtivaks. Tulenevalt ES § 25 lg-st 1 on ehitusluba tähtajatu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. ES § 25 lg 2 kohaselt ehitusluba kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Kohus leiab, et märgitud säte kohaldub ka enne ES kehtima hakkamist välja antud ehituslubadele, kuna puudub vastupidist sedastav rakendussäte. 7 Kohus leiab, et antud asjas ei ole kaebaja tõendanud, et ehitusprojekti kohase hotellihoone ehitamist on alustatud. Riikliku ehitusregistri avalikus andmebaasis puudub vastava numbriga ehitusluba. Seega ei saanud ehitusluba kaevatava haldusakti ajal enam kehtida ning kaebajal puudub ka teine alus, mis on erastamisõiguse eelduseks.
alusel saab isik erastada talle kuuluva ehitise alust ja selle teenindamiseks vajalikku maad. Isegi kui eeldada, et ehitusluba on kehtiv, ei ole kaebajal võimalik erastada maad vastavalt esitatud ostueesõigusega erastamise avaldusele (1,3 ha) ega realiseerida ehitusprojekti (kui see leitakse), kuna suur osa hotellihoone ehitamiseks eraldatud maast on omandireformi käigus tagastatud kolmandatele isikutele, mida kaebaja ei vaidlusta. Samuti möönis kaebaja esindaja kohtuistungil (tlk 127), et ei ole ühtegi kõnealust maatükki puudutavat omandireformi käigus vara tagastamiseks antud haldusakti vaidlustanud. Seega ei oleks saavutatav
eesmärk tagada praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvi ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Seadusandja ei ole maa ostueesõigusega erastamiseks aluse kehtestamisel kindlasti silmas pidanud äriregistris registreerimata äriühingu huvi pankrotivara suurendamiseks. Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebajal ei oleks alust maa ostueesõigusega erastamiseks ka tulenevalt sõlmitud rendilepingust ja Maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse (edaspidi
MS) § 16 lg-st 11 ja 11¹ , kuna vastava maa erastamise taotluse esitamise tähtaeg möödus 07.12.1996 ning rendilepingut ei ole ümber vormistatud hoonestusõiguse seadmise lepinguks.
MS § 16 lg 11 kohaselt enne
MS-i jõustumist, so enne 07.06.1996 sõlmitud rendi-, hoonestusõiguse või tasuta kasutamise lepingu alusel riigimaa kasutajatel on kuue kuu jooksul, arvates
MS-i jõustumisest, õigus taotleda lepingu alusel kasutatava maa ostueesõigusega erastamist, arvestades
§-s 21 sätestatud kitsendusi. Alates 16.11.1999 kehtiva
MS-i § 16 lg 11¹ järgi, enne 1997.aasta 30.novembrit sõlmitud hoonestusõiguse lepingute alusel riigimaale seatud hoonestusõiguse omanikel on õigus taotleda hoonestusõigusega koormatud kinnistu ostueesõigusega erastamist, arvestades
§-s 21 sätestatud kitsendusi. Ostueesõigusega erastamise õigus on ka enne 1997. aasta 30.novembrit ehitiste püstitamiseks sõlmitud rendilepingute ümbervormistamiseks sõlmitud lepingute alusel seatud hoonestusõiguse omanikel, sõltumata ümbervormistamise lepingute sõlmimise ajast, samuti isikutel, kes on võitnud maa rendileandmise avaliku enampakkumise, kui enampakkumise tingimuste kohaselt anti maa rendile alalise ehitise püstitamiseks ja enampakkumine toimus enne 1996.aasta 7.juunit, sõltumata hoonestusõiguse lepingu sõlmimise ajast. Asjaolu, et kaebaja ei vasta
Kuna kohus leidis eelnevalt ka seda, et kaebajal puudub kaebeõigus, siis ei saa haldusaktis kaebaja ostueesõigusega erastamisavalduse käsitlemata jätmine mõjutada kuidagi haldusakti õiguspärasust. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja taotleb kaebajalt õigusabikulu väljamõistmist summas 12 480 krooni. Kohtukulu kandmine on tõendatud esitatud kuludokumentidega. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse välja kantud kohtukulud poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti. HKMS § 83 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, asja läbivaatamise kulud ja kautsjon. Asja läbivaatamise kuluks on HKMS § 85 p 3 kohaselt õigusabikulu. HKMS § 87 lg 1 sätestab, et õigusabikuluks on asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. HKMS § 87 lg 2 alusel võib kohus asjast esindajana osa võtnud 8 advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kohus leiab, et HKMS § 87 lg 2 alusel saab kohus jätta kohtukulud ka täielikult välja mõistmata. Kaebuse esitaja on pankrotis äriühing, mistõttu oleks kaebajalt vastustaja õigusabikulu väljamõistmine ebaproportsionaalne ja vastuolus põhiseaduse § 15 lg-ga 1 tagatud kaebeõigusega. Samuti on Riigikohus korduvalt oma lahendites rõhutanud, et halduskohtumenetluses peab haldusorgan olema võimeline üldjuhul enda poolt välja antud haldusakti kaitsma ilma välist õigusabi kasutamata, mida kohtu hinnangul oleks antud juhul tulnud teha arvestades kaebuse esitaja maksejõuetust. Eeltoodud põhjendustel jääb vastustaja taotlus kaebajalt õigusabikulude väljamõistmiseks rahuldamata. Kristina Maimann Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.