2-06-25071/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-25071 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi KÜ Maleva 39 hagi H H vastu 10043 krooni nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
3. november
4. a Menetlusosalised Hageja: KÜ Maleva 39 ( RK xzxx, asukoht: xxx) Hageja esindaja: A B (juhatuse liige) Kostja: H H (IK xxx; elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
5. Hagi rahuldada osaliselt.
6. Välja mõista H H KÜ Maleva 39 kasuks 8098 (kaheksa tuhat üheksakümmend kaheksa) krooni 83 senti. Menetluskulude jaotus Menetluses kantud hageja menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Edasikaebe kord 1 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. on I Hagiavalduse sisu
7. Hageja poolt Viru Maakohtule
8. septembril 2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja erastatud eluruumi Maleva 39 - x Kohtla-Järve omanik alates 19.06.2006.a. Elamus Maleva 39 on moodustatud korteriühistu ja kostja on alates eluruumi omandamisest korteriühistu liige. Korteriühistu 02.06.2002.a. otsuse alusel on korteriühistu liikmed kohustatud maksma kommunaalteenustasu elamut teenindavate ettevõtete pangaarvetele ja iga korteriühistu liige kannab isiklikku vastutust arvete tasumata jätmise ja tekkinud võlgnevuste eest. Vaatamata korduvatele hoiatustele ei ole kostja pika aja jooksul täitnud korteriühistu otsust majandamiskulude tasumise kohta ning tema võlg korteriühistu ees seisuga 01.09.2006.a. on 10043,00 krooni, millest sooja vee ja keskkütte võlgnevus on 6265,92 krooni ja vee ning kanalisatsiooni võlgnevus 3777,39 krooni. Kostja on elamispinnalt lahkunud ja jätnud eluruumi kommunaalmaksud tasumata. Sellise tegevusega kostja takistab elamu korrapärast majandamist. Hageja palub välja mõista kostjalt kommunaalteenustasu võlgnevuse summas 10043,00 krooni, riigilõivu summas 1050 krooni ja hagiavalduse vormistamise kulud summas 450 krooni. II Kostja vastus
9. Kohtule 09.10.2006.a. esitatud vastuses ( t lk 38) kostja hagi ei tunnistanud ja väitis, et hageja on sel aastal samal põhjusel esitanud hagi Viru Maakohtule ning tsiviilasjas 2-1299/05/IM on kohtuotsusega jäetud hagi rahuldamata, mistõttu on alust jätta hagi läbi vaatamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. III Kohtuistung 07.11.
10. a.
11. Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ja selgitas, et kohtuistungi päevaks on kostja tarbitud soojuse ja vee eest võlgu 10043 krooni ja see on kasvanud juba 10430,39 kroonini. Hageja palus hagi rahuldada ja välja mõista kohtukulud.
12. Kostja tunnistas kohtuistungil oma võlgnevust hageja ees osaliselt, sealhulgas täielikult sooja vee ja keskkütte eest summas 6265,92 krooni, samuti ja vee ning kanalisatsiooni eest, välja arvatud 2821 krooni kuni perioodi eest kuni novembrini 2004, mil ta asus korterisse faktiliselt elama. Kostja seletas, et kuigi ta on korteriomanik alates märtsist 2003.a., oli korter kuni 2004.a. novembrini tühi ja keegi seal ei elanud. Korteriühistu lülitas korteris elektri välja ja seal elamine oli võimatu. Enne Maleva tn korterisse asumist elas kostja Estonia pst-l. Kostja selgitas, et ei suuda oma võlgnevust rohkem vähendada kui 300 krooni kuus. IV Kohtuotsuse põhjendused 2
13. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjale kuulub korter asukohaga Maleva 39-x Kohtla-Järve linnas ja et kostja on korteriomanikuna alates 19.06.2003.a. korteriühistu Maleva 39 liige. Kostja on 11.03.2003.a. esitatud kinnistamisavalduse alusel kantud korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud 19.06.2003.a. (t lk 6).
15. Poolte vahel ei ole samuti vaidlust selles, et kostja peab hagejale tarbitud sooja vee ja keskkütte ning vee ja kanalisatsiooni eest tasuma ning et kostja võlgneb hagejale tarbitud sooja vee ja keskkütte eest summas 6265,92 krooni ja vee ning kanalisatsiooni eest alates detsembrist 2004.a. summas 956,39 krooni (3777,39-2821), so kokku summas 7222,31 krooni. Vaidlus poolte vahel on selles, et kuigi hageja on arvestanud kostja võlgnevust vee ja kanalisatsiooni eest alates märtsist 2003.a., siis kostja väidete kohaselt kuni novembrini
16. a. ta korteris ei elanud ja vett ei tarbinud, seega summas 2821 krooni on hagi alusetu.
17. Kohus, hinnates poolte poolt oma väidete tõendamist, leiab, et hageja nõue kostja poolt enne detsembrit 2004.a. tarbitud vee ja kanalisatsiooni eest summas 2821,98 krooni ei ole osaliselt, so summas 1945, 18 krooni tõendatud, samuti ei ole tõendatud kostja väide, et ta kuni selle perioodini vett ja kanalisatsiooni üldse ei tarbinud. Hagiavaldusele lisatud kostja arvete väljavõtte kohaselt august 2004 - august 2006 (t lk 13-14) on fikseeritud kostja võlgnevus seisuga 03.12.2004.a. summas 2821,98 krooni, seega samas summas, mida kostja eitab. Kohtuistungil esitas hageja teatised kostjale esitatud arvete kohta perioodi osas 11.03.2003.a. kuni 01.11.2004.a. (t lk 56-62), mille kohaselt kostjale arvestati veetarbimist alates 11.03.2003.a. arvestusega 7,5 m³ normkogust ühe inimese kohta, mille tulemusena kasvas kostja võlgnevus kuni 01.11.2004.a. summani 2552.80 (t lk 62). Hageja ja Viru Vesi AS vahel sõlmiti veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse müügileping nr 2631 01.03.2004.a. (t lk 10) Nimetatud lepingu lisaks olev veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse jaotuskokkulepe (t lk 11) sõlmiti samuti 01.03.2004.a. Nimetatud jaotuskokkuleppe p
18. kohaselt müüja jaotab ostja osutatud teenuse ostja korterite vahel ning fikseerib korteriühistu liikmete isikukontole laekuvad summad iga korteri kohta eraldi. Punkt 4.
19. kohaselt veearvestitega korterites arvestatakse tarbitud vee kogus veearvestitega, millele lisandub punkti 4.
20. kohaselt arvestatud vee hulk. Punkt 4.
21. kohaselt veearvestita korterites jaotatakse peaveearvesti ja korterite veearvestite summa vahe veearvestita korterites elavate elanike arvu kohta, kuid mitte rohkem kui 7, 5 m³ kuus iga elaniku kohta, millele lisandub punkti 4.
22. kohaselt arvestatud vee hulk. Punkt 4.
23. kohaselt juhul kui korterelamu peaarvesti näit on suurem kui punkti 4.
24. ja 4.
25. kohaselt arvutatud vee koguse summa, jaotatakse ülejäänud vee hulk kõikide korterite vahel korterite elanike arvu kohta. Seega andis müügileping ja selle lisaks olev jaotuskokkulepe hagejale õiguse nõuda korteriomanikelt vee ja kanalisatsiooniteenuse eest tasumist alates 01.03.2004.a. Eelneva perioodi eest ei ole hagejale analoogilist lepingut kohtule esitanud. Seetõttu kohus leiab, et hageja on tõendanud veearvete tasumise kohustust mitte varem kui alates 01.03.2004.a., mistõttu kohus saab lugeda esimeseks tasumisele kuulunud arveks 01.04.2004.a. nr 8415 summas 118.50 ja viimaseks arveks 01.08.2004.a. nr 8911, milles on ekslikult näidatud tasumisele kuuluvaks summaks 218,20 krooni, kuigi arvestatud on 7,5 m³ tariifiga 16,30 ühe elaniku kohta, seega õigeks summaks peaks olema 122,25 (7,5 x 16,30) krooni. Seega kuulub kostja poolt nimetatud perioodi eest tasumisele 607, 35 krooni (118,5 + 122,2 + 122,2 + 122,2 + 122,25), millele lisandub arve nr V-1120043918 03.12.2004.a. järgi 2004.a. novembri eest 269,17 krooni (253,5 + 15,67), so kokku 876,52 krooni, kuna kostja tunnistas, et asus korterisse elama alates 2004.a. novembrist. Võttes arvesse kostja omaksvõttu vee ja kanalisatsiooniteenuste eest 956,39 krooni, on tõendatud kostja võlgnevus vee ja kanalisatsiooniteenuste eest kogusummas 1832,91 (956,39 + 876, 52) krooni. Hageja nõue vee ja 3 kanalisatsiooniteenuste eest ülejäänud osas, so summas 1944,48 krooni ( 3777,39-1832,91), tuleb jätta tõendamatuse motiivil rahuldamata.
26. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Viidatud sätte alusel peab korteriomanik tasuma osutatud teenuste eest.
27. Korteriühistuseaduse ( KÜS) § 15¹ sätestab liikme kohustused majapidamiskulude tasumisel. KÜS § § 15¹ lg 1 kuni 22.10.2006.a. kehtinud redaktsiooni kohaselt on majapidamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.
28. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja esitas kohtusse hagi kostjalt kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmiseks, kuna kostja on jätnud oma kohustuse täitmata. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 8098, 83 krooni.
29. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõudel on seaduslik alus, kuid see kuulub rahuldamisele osaliselt. V Menetluskulude jaotus
30. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 1050 krooni. Hagiavalduse vormistamise kulude sissenõudmisest 450 krooni hageja loobus.
31. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Viktor Brügel Kohtunik 4