← Eesti

2-06-24327/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2006. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-06-24327 Tsiviilasi A K hagi A K vastu elatise

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 11. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 lg 1 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. 12.

§ 61

lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Alates

  1. maist
  2. a on elatise miinimumsumma pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on alates 01.01.
  3. a 1500 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused.
  4. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. 14.

§ 61

lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja maksmata, selle suurust alla miiniumsuuruse vähendada või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 15.

§ 70

lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

  1. Kostja on põhjendanud oma soovi maksta elatist mitte alates hagi esitamisest, vaid alates detsembrist 2006.a., rahapuudusega. Kohtu hinnangul ei ole selle argumendiga võimalik arvestada. Kuigi kosja esitatud tõenditest nähtub, et ta on 50 % ulatuses töövõimetu, võimaldab see siiski tal autojuhina töötada ja regulaarselt töötasu saada. Koos invaliidsuspensioniga ja töötasuga on kostja igakuine sissetulek minimaalselt 4600 krooni kuus, samal ajal kui hageja keskmine sissetulek on isegi väiksem ( t lk 8), kuid seni ta on suutnud last üksinda ülal pidada. Samas tuleb arvesse võtta, et poolte ühine laps on lapsinvaliid, kelle vajadused on tavalapsest suuremad.
  2. Eeltoodud põhjustel kuulub elatis väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (11.09.2006). Viktor Brügel Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.