KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-06-39515 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2007, Tallinn Tsiviilasi * hagi D.P vastu 725 00 krooni saamiseks Vaidlu

§ 377

lg 1 järgi võib kohus hagi tagada, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha ning § 378 lg 1 p 2 järgi on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris. Kohus leidis, et hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ning hagi tagamata jätmine võib teha otsuse täitmise raskeks või võimatuks. Määruskaebus D.P palub oma kaebuses kohtumääruse tühistada ning jätta hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kinnistu võõrandamine ei olnud kuidagi seotud hageja nõudega ning mitte miski ei viita sellele, et määruskaebuse esitaja oleks asunud süstemaatiliselt ja pahas usus oma vara võõrandama. Kuna määruskaebuse esitaja ei ole saanud hagimaterjale, millest nähtuks hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse põhjendused, on määruskaebuse esitaja õigused määruse vaidlustamisel piiratud. Määruskaebuse esitajale pole ka edastatud hagi menetlusse võtmise määrust, mistõttu ta ei tea, kas kohus on kontrollinud hagi menetlusse võtmise aluseid, sh hageja õigusvõimet. Kohtupraktika kohaselt jätab kohus hagi tagamata, kui hagi on ilmselgelt põhjendamatu. Määruskaebuse esitajale teadaolevalt ei ole ühelgi isikul tema vastu sellises summas nõudeid, nagu on hagi tagamise määruses välja toodud, mistõttu hagi peab olema ilmselgelt põhjendamatu. Kostja sõlmis 12.01.2007 tema nimele registreeritud 12 233 AS A aktsia, mis ei ole veel panditud, ostu-müügilepingu kohustusega kahe tööpäeva jooksul lepingu sõlmimise päevast ostjale aktsiate omand üle anda. Tehingu väärtuseks oli 200 krooni ühe aktsia eest, mis teeb kogusummaks 2 446 600 krooni. Lepingu p 5.

1. kohaselt juhul, kui kostja ei täida aktsiate omandi üleandmise kohustust tähtaegselt, on ostjal õigus nõuda leppetrahvi tasumist 1% tehinguväärtusest, s.o 24 466 krooni iga omandi üleandmisega viivitatud päeva eest. On ilmne, et kohtumenetluse jätkumisel ja hagi tagamise jõusse jäämisel tekitatakse kostjale kahju vähemalt aktsiate ostu-müügitehingu väärtusega võrdses summas. Tulenevalt eeltoodust taotleb kostja igal juhul talle tekkiva kahju hüvitamiseks hageja poolt tagatise andmist aktsiate tehinguväärtuses, s.o 2 446 600 krooni suuruses summas. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja nõue on 725 000 krooni, samas on kohus seadnud keelumärke varale, mille väärtus ületab oluliselt hagihinda. Üksnes aktsiate müügilepingu tehinguväärtuseks on 2 446 600 krooni. Määruskaebuse täienduse kohaselt sai kostja hagimaterjalid ja 15.01.2007 hagi menetlusse võtmise määruse kätte 03.02.
2. Riigikohus on määruses nr 3-2-1-124-04 rõhutanud, et hagi tagamise abinõud saab määrata üksnes hagile, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta. Erandiks on üksnes juhtum, mil hagi tagamise taotlus esitatakse enne hagiavalduse esitamist. Hagiavaldus võeti menetlusse 15.01.2007, s.o pärast hagi tagamist. Seega on hagi tagamisel oluliselt rikutud menetlusõigust ning kohtumäärus tuleb seetõttu tervikuna tühistada. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust hagi tagamise määruse tühistamiseks. Tulenevalt

§ 377

lg 1 mõttest on hagi tagamise eesmärgiks võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse viivituseta täitmise tagamine. Arvestades, et pärast hageja 17.11.2006 teatist nõude loovutamise ja kohustuse täitmise nõude kohta on kostja võõrandanud kinnisasja ja aktsiad, ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et mitte miski ei viita sellele, et kostja oleks asunud pahas usus oma vara võõrandama. Kostja pole esitanud asjaolusid ja tõendid, veenmaks kohut selles, et hagi rahuldavat kohtuotsust oleks võimalik viivituseta täita kostja muu vara arvel. Seega, arvestades eeltoodud asjaolusid ning hagi hinda, on ringkonnakohtu hinnangul hagi tagamise avalduse rahuldamine põhjendatud. Arvestades arestitud vara nimiväärtust, ei ole maakohus hagi tagamisel rikkunud

§ 378lg 4, mille kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada hagi hinda.

Kostja võõrandas aktsiad suurema hinnaga pärast hagi tagamist, mil AS E oli juba seadnud 2

§ 391lg 1 alusel hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist.

Kui kostja leiab, et käesoleval juhul kohaldatud hagi tagamise abinõu on teda liialt koormav, on tal võimalik taotleda kohtult kohaldatud hagi tagamise abinõude asendamist teistega (

§ 386

lg 1) või hagi tagamise määruse täitmise lõpetamist rahalise tagatise või pangagarantii andmisega (

§ 385

). Nagu määruskaebuses märgitud, on kostjal õigus ka taotleda talle tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks hageja poolt tagatise andmist (

§ 383). Hagi saab tagada igas protsessi staadiumis.

Seetõttu ei näe ringkonnakohus olulist rikkumist selles, et hagi tagamise kohtumäärus tehti enne määrust hagiavalduse menetlusse võtmise kohta. Tiit Kollom 3