Obsah (4)

§ 1028§ 1032§ 65§ 69

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-32413 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruaril 2007. a, Jõhvis kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi I P hagi R V vast

) § 1027-1028 lg 1).

§ 1028

lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

§ 1032

lg 2 kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.

1. AS-ga Kohtla-Järve Soojus sõlmitud lepingust nr 3006 nähtub, et korterile nr 3 on arvestatud köetava pinnana 7,67 m², mis vastab ca 15 % -le korteri nr 3 eluruumi pindalast (51,4 x 0,15). Kohtu hinnangul tuleneb nimetatud pinna suuruse arvestus Kohtla-Järve Linnavolikogu määrustest 11.11.1998.a. nr 44 ja 22.12.2004.a. nr
2. Linnavolikogu määruse 11.11.1998.a. nr 44 punkti 11 kohaselt oli ümberehitatud kütte ja soojaveevarustusega korteri omanik kohustatud maksma hoone valdajale üldkasutatavate ruumide kütmise, korterit läbivast soojatorustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbistava soojuse eest kuni 15% keskmisest 1 m²-le arvestatud kütte maksumusest.
3. 01.07.2003.a. jõustus Kaugkütteseadus, mille § 5 kohaselt on kaugküttepiirkond üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Paragrahv 5 lg 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul õigus määrata kaugküttepiirkond oma haldusterritooriumi piires.
4. Kooskõlas Kaugkütteseaduse §-ga 5 kehtestas linnavolikogu määruse nr 44 asendanud määruse nr 88 (jõustus 27.12.2004.a.) paragrahv 2.
5. Kohtla-Järve kaugküttepiirkonnaks linna administratiivpiiridesse jääv maa-ala Järve (v.a. Käva asum) ja Ahtme linnaosa.
6. Määruse nr 88 paragrahv 9.
7. kohaselt on majasisesest võrgust eraldunud ja alternatiivküttele korteri üleviinud korteriomanik, kelle korter on varustatud soojusega kaudselt kaugkütte teel (püstikud, laed, seinad, põrandad), kohustatud maksma tarvitatud soojuse eest (üldjuhul kuni 15% hoone kütmiseks kulutatud keskmise m² hinnast, sõltumata korteri asukohast elamus). Konkreetse protsendimäära kindlaksmääramiseks on litsentseeritud firma või spetsialisti poolt tehtud ja tarbijapaigaldise omanikuga, valdaja või valitsejaga kooskõlastatud arvestused. Vastava nõude mittetäitmisel on omaniku või tarbijapaigaldise valdajal õigus nõuda kaudsete kulude tasumist 15% ulatuses. Kui tarbijapaigaldise omanik või valdaja kahtleb temale kooskõlastamiseks esitatud arvestuste õigsuses, võib tarbijapaigaldise omanik või valdaja tellida muult pädevalt isikult uued arvestused ja esitada need tarbitud soojuse koguste jaotamiseks korteriomanike vahel. 3

§ 65

kohaselt (lg 1) kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 69

lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas.

1. Hageja on tõendanud, et ta on solidaarvõlgnikuna tasunud Järveküla 67 elamu kütmise kohta soojusettevõtja poolt esitatud arved (tl 20,39). Seega on tal teiste solidaarvõlgnike suhtes tagasinõudeõigus. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. V MENETLUSKULUD
2. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud. Viktor Brügel Kohtunik 4