). Nimetatud seaduse § 29 lõike 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel. Sama sätte lõike 2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Lähtudes
§-s 2 sätestatud abielu sõlmimise eeldustest on kohus seisukohal, et abielu jätkamiseks on vajalik mõlema poole ühine soov ning vähemalt ühel poolel sellise soovi puudumisel tuleb lugeda, et selle jätkamine on võimatu ning abielu kuulub lahutamisele. Antud asjas on mõlemad pooled kindlal seisukohal, et ei soovi selle abielu jätkumist. Seega kuulub abielu lahutamisele.
lõike 1 kohaselt mõistab kohus vanemalt välja elatise lapse ülalpidamiseks, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust.
lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja seletustega on põhistatud ja esitatud dokumentaalse tõendiga tõendatud hageja varaline seisund järgmiselt: töötasu keskmiselt 2535.68 krooni omab 4 ülalpeetavat; saab riiklikku peretoetust. Kostja selgitusega on põhistatud ja esitatud dokumentaalse tõendiga tõendatud tema töötasuks keskmiselt 211 035.57 rubla . Valgevene kohtus erinõude korras seletust andes on kostja selgitanud, et tema kuutasu suuruseks on USA dollarites 50 USD (t lk 89). Vastavalt Eesti Panga ametlikule kursile vastab 1 uus rubla 0,0054916100 eesti kroonile. Seega on arvestuslikult tõendatud kostja keskmiseks töötasuks eesti kroonides 1158.93 krooni kuus. Hageja selgituste ja Eesti riigis üldiselt teadaolevate asjaolude (iga 17-aastane koolis käiv peab sööma, vajab riideid, jalatseid, koolitarbeid, elementaarset arvuti kasutamise võimalust, põeb aeg-ajalt nohu/köha jmt külmetus- ning viirushaigusi, vajab kohta, kus elada) on tõendatud igakuised vajalikud ja põhjendatud kulutused lapsele suuruses keskmiselt 4000.00 krooni kuus (t lk 29). 3
lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning lõike 6 punkti 3 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla eelpool sätestatud alammäära muuhulgas kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjuste ilmnemisel. Kostja vastusest selliste mõjuvate põhjuste, millised annaksid kohtule aluse vähendada elatusraha suurust alla alammäära, olemasolu ei ilmnenud. Eesti Vabariigis on kuupalga alammääraks kehtestatud 3000.00 krooni. Ka ei esitanud kostja tõendeid oma muu varalise olukorra kohta, lisaks töötasule, ega sellise tervisliku seisundi kohta, milline teeks võimatuks suuremate sissetulekute saamise. Kostja näol on tegemist töövõimelise meesterahvaga, kes peab olema võimeline võtma tarvitusele kõik abinõud, et kindlustada oma lapsele Eesti Vabariigi mõistes mõistlik elatustase.
lõike 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta..
lõike 2 kohaselt võib hageja nõudel mõista elatis välja isikult, kes ei täida ülalpidamiskohustust, tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna nimetatud seadusesäte kehtib alates 01.06.2005 ja hageja esitas hageja kohtu menetlusse 02.01.2006, siis on tema nõue õigustatud tagasiulatuvalt alates seadusemuudatuse kehtima hakkamisest, see on 01.06.2005. TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.