Obsah (8)

§ 19§ 29§ 60§ 14§ 15§ 17§ 18§ 52

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-25434 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märtsil 2007. a, Jõhvis kell 14.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi D E hagi A E vastu a

§ 19lg 2 ja 3 (tl 146).

1. Kostja nõustus kohtuistungil hageja nõuetega abielulahutuse, lapsele elukoha määramise ja elatise nõudega summas 2000 krooni alates hagi esitamisest. Kostja palus vastuhagi rahuldada ja jätta rahuldamata hageja nõuded korteri lahusvaraks tunnistamise osas ja selle kohta, et kostja on kaotanud õiguse kasutada korterit oma eluruumina. VIII KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära poolte seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna hageja vastuhagile vastu ei vaielnud, leiab kohus, et see kuulub rahuldamisele. Abielulahutuse nõue
3. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid
4. aprillil 2003.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas. Nii hageja kui kostja ei soovi perekondlikke suhteid enam säilitada ning peavad omavahelise abielu taastamist võimatuks. Perekonnaseaduse (

) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas

§ 29

lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna nii hageja ja kostja on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Lapse elukoha määramise nõue

1. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et lapse elukohaks jääb vanemate lahutuse korral lapse ema elukoht, seega määrab kohus lapse elukohaks vanemate lahuselu korral hageja D E elukoha. Elatise nõue
2. Kohus tuvastas, et pooltel on ühine laps, 19.09.
3. a sündinud tütar D E , kes jääb elama koos hagejaga. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

Poolte vahel puudub vaidlus elatise summa osas 2000 krooni kuus alates hagi esitamisest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele lapse D E ülalpidamiseks elatis alates hageja poolt elatishagi esitamisest, s.o. alates 19.09.2006.a, summas 2000 krooni kuus. Korteri lahusvaraks tunnistamise nõue 5

§ 14lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud (lg 2).

§ 15

kohaselt abikaasa lahusvaraks on abikaasa omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist (lg 1) ja abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed (lg 2). 27. Toimikus sisalduvast kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et hageja kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse sisse 18.08.2003.a. ja vastav avaldus esitati 04.07.2003.a., seega poolte abielu ajal (tl 40). Riigikohus on oma 17.02.2004.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-14-04 märkinud, et kui abikaasade vaidlusalune kinnisasi on omandatud abielu kestel, siis tuleb see

§ 14

lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud üks abikaasa. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub kostja vastuväitega, et kuna hageja poolt lahusvaraks taotletav korteriomand Pisuhänna xxx Kohtla-Järve linnas on omandatud hageja ja kostja abielu kestel, siis tuleb eeldada, et tegemist on abikaasade ühisvaraga. 28. Kohtu hinnangul hageja ei tõendanud, et vaidlusalune poolte abielu kestel omandatud vara (korteriomand) oleks omandatud tingimustel, mis võimaldaks tunnistada seda hageja lahusvaraks (

§ 15lg 1).

Asjaolu, et hageja sai korteri ostmiseks raha oma emalt, ei tähenda, et selle arvel omandatud korteri puhul on tegemist kinkega. Riigikohus on oma 07.06.2006.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-46-06 märkinud, et abikaasade abielu kestel ükskõik kumma abikaasa pangaarvele raha laekumisega muutub see

§ 14lg 1 järgi poolte ühisvaraks.

Seega ka hageja ema poolt pooltele korteri ostmiseks antud raha (10000 krooni) muutus alates hageja pangaarvele kandmisest 30.06.2003.a. poolte ühisvaraks (tl 65). Järelikult toimus korteri ostmine mitte hageja lahusvara, vaid poolte ühisvara arvel, mistõttu ka korteriomandi puhul on tegemist poolte ühisvaraga. 29. Kuigi hageja tugines kohtukõnes oma nõude õigusliku alusena samuti ka

§-le 19 lg 2 (kõrvalekaldumine abikaasade osade võrdsusest ühisvara jagamisel), siis kohus ei saa sellega arvestada, kuna hageja ei esitanud nõuet poolte ühisvara jagamiseks ja ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks (

§ 19lg 2), vaid ainult nõude korteriomandi kui hageja lahusvaraks tunnistamise kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Järelikult ei saa kohus lahendada nõuet, mida pole esitatud.

1. Lisaks eeltoodule hageja ja kostja vanemate ütlustest kohtu hinnangul järeldub, et raha korteri ostmiseks ja remontimiseks andsid poolte vanemad mitte ainult hagejale või kostjale, vaid pooltele ühise kodu loomiseks. Nii hageja kui kostja ema käisid lastele ostetavat korterit välja valimas ja mõlemad andsid omapoolset rahalist toetust korteri remontimiseks. Seega, juhul kui lugeda hageja ema poolt korteri soetamiseks antud raha kinkeks, siis kohtu hinnangul tehti selline kingitus mitte ainult hagejale, vaid hagejale ja kostjale ühiselt. Asjaolu, et raha anti seejuures hageja kätte, ei oma seejuures õiguslikku tähtsust.
2. Eeltoodud põhjendustel puudub alus tunnistada korteriomand Pisuhänna tn xxx Kohtla-Järve linnas hageja lahusvaraks. Kostja õigus kasutada korterit oma elukohana 6

§ 17

lg 1 kohaselt on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada.

§ 18

lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kuna hageja ei esitanud nõuet poolte ühisvara jagamiseks ja kohus seda ei lahendanud, on korteriomandi Pisuhänna tn xxx Kohtla-Järve linnas puhul endiselt tegemist hageja ja kostja ühisvaraga, mistõttu puudub ka alus tunnistada kostja õiguse kaotanuks seda korterit oma eluruumina kasutada. Lapsega suhtlemise korraldamise nõue 33.

§ 52

lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Kuna hageja nõustus kostja vastuhagis taotletud korraga lapsega suhtlemiseks, siis kohus määrab kostjale lapsega suhtlemise korra vastavalt vastuhagis soovitud korrale. IX MENETLUSKULUD

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.
2. Kohus leiab, et antud asjas on õiglane, et kumbki pool kannab oma menetluskulusid ise. Viktor Brügel Kohtunik 7