← Eesti

3-02-27/12

Obsah (4)§ 5§ 7§ 8§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2007, Tallinn Haldusasja

) § 7 lõiget 2, mille kohaselt peab maksuteate väljastamise ja tasumise tähtaja vahele jääma vähemalt 30 kalendripäeva. 09.01.2003 määrusega peatas kohus kaebuse menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-749/2002 (V.M kaebus Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega nr 188-k kinnitatud maatüki maksustamishinna akti nr 31775 tühistamise nõudes). Eeltoodud haldusasjas 12.02.2004 tehtud Tallinna Halduskohtu otsusega nr 3-31/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2005 jõustunud otsusega haldusasjas nr 23/124/05 jäi Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. 2. TFIMA 22.04.2003 maksuteatega nr 73888 kohustati H.Mi tasuma maamaksu summas 118 455 krooni. H.Mile tehtud maksuteate koostamise aluseks olid Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003 korraldusega nr 104-k kinnitatud maatüki maksustamishinna aktid nr 30749 (x), 12385 (

  1. c)ja 30748 (y). 07.04.2003 esitas H.M Tallinna Halduskohtule kaebuse 28.02.2003 maksuteate nr 73888 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 26.11.2003 otsusega haldusasjas nr 3-950/03 jäeti H.Mi kaebus rahuldamata osas, millega oli vaidlustatud TFIMA 28.02.2003 maksuteade nr 73888 y ja c maatükkide maksukohustuses. Kohus jätkas menetlust sama maksuteate alusel x maatüki osas. 29.01.2004 määrusega peatas kohus kaebuse menetluse kuni haldusasjas nr 3-31/2004 (H.Mi kaebus Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003 korraldusega nr 104-k kinnitatud maatüki maksustamishinna akti nr 30749 tühistamise nõudes) kohtuotsuse jõustumiseni. Tallinna Halduskohtu 06.12.2004 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-2122/2004 jäeti H.Mi kaebus Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003 korraldusega nr 104-k kinnitatud maatüki maksustamishinna akti nr 30749 tühistamise nõudes rahuldamata. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2006 otsusega haldusasjas nr 3-03-40 jäeti Tallinna Halduskohtu otsus muutmata ja H.Mi apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. 17.04.2004 määrusega uuendas halduskohus haldusasjas nr 3-02-27 V.M kaebuses menetluse. 11.05.2006 määrusega liitis halduskohus H.Mi kaebuse (haldusasi nr 3-152/2004) haldusasjaga nr 3-02-27 (V.M kaebus) ühte menetlusse. 4. Tallinna Halduskohtu 28.09.2006 otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused V.M kaebuse rahuldamata jätmise osas olid järgmised:
  2. a)Maa maksustamishinna määramine tähendab eelotsuse tegemist maamaksukohustuse suuruse kohta. Sellise otsustuse näol on tegemist eelhaldusaktiga, sest õiguslikult siduvalt tehakse kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-03). Linnavalitsuse korraldus, millega kinnitati maa maksustamishinna aktid, on eelhaldusakt, millega määrati maa maksustamishind. Puudub vaidlus selle üle, et maksustamishinna aktid on kehtivad.
  3. b)Maksuteates puuduvad viited Y, X ja C maatükkide maksustamishinna aktide numbritele ja andmise ajale. See ei takistanud kaebuse esitajal haldusasjas nr 3-749/2002 Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega nr 188-k kinnitatud maatüki maksustamishinna akti nr 31775 vaidlustamist. Samuti on kaebuse esitaja eeltoodud haldusasjas kohtumenetluse käigus loobunud oma esialgsest väitest, mille kohaselt maatüki maksustamishinna akti kaebuse esitajale teatavaks ei tehtud. Ka käesolevas haldusasjas ei ole kaebuse esitaja kohtule väitnud, nagu oleksid maksuteate aluseks olnud maatüki maksustamishinna aktid 2

(8)3-02-27 kaebuse esitajale teatavaks tegemata. Seega olukorras, kus maksuhaldur on kaebuse esitajale edastanud lisaks maksuteatele ka maatüki maksustamishinna aktid, saab maksuteadet ja maatüki maksustamishinna akte vaadelda üksteist täiendavate haldusaktidena. Maksuteates märgitu põhjal on eksimatult võimalik maksuteade seostada selle andmise aluseks olevate maatüki maksustamishinna aktidega, mille alusel on võimalik võrrelda maksuteates esitatud maksusumma vastavust maatüki maksustamishinna aktides tooduga ning kontrollida maksustamishinna aktides toodud arvutuste õigsust. Viite puudumine maatükkide maksustamishinna aktide rekvisiitidele ei saa kaasa tuua sisult õiguspärase maksuteate tühistamist. c) Maksu määramisel on juhindutud seaduses sätestatud tähtaegadest (

§ 5

). Maa maksustamishinna määramine Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega

  1. aasta eest tagasiulatuvalt ei ole vastuolus õiguse üldpõhimõtetega. Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrusega nr 179 kehtestatud „Maa maksustamishinna arvutamise korra“ § 1 kohaselt arvutab kohalik omavalitsus maatüki maksustamishinna maa hindamise seaduse § 51 lõike 4 alusel keskkonnaministri poolt kehtestatud maa korralise hindamise tulemuste põhjal. Maa korralise hindamise tulemused kehtestab keskkonnaminister määrusega hiljemalt hindamise aasta
  2. novembriks. Käesoleval juhul on keskkonnaminister 30.11.2001 määrusega nr 30 kehtestanud maa korralise hindamise tulemused. Maa maksustamishinna arvutamise kord näeb kohalikule omavalitsusele üksikasjalikult ette maa maksustamishinna arvutamise juhised ja valemid, mistõttu kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus maa maksustamishinna arvutamisel puudub. Kui kaebuse esitaja maa korralise hindamise tulemustega ei nõustunud, oli tal võimalik keskkonnaministri määrus halduskorras vaidlustada. Kuna kaebuse esitajal oli seega võimalik arvutada
  3. aasta eest tasutava maamaksu suurus, ei saa Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega nr 188-k maatüki maksustamishinna aktide kinnitamine olla vastuolus õiguse üldpõhimõtetega. Kaebuse esitaja ei ole käesolevas haldusasjas Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega nr 188-k kinnitatud maatüki maksustamishinna akte vaidlustanud, mistõttu ei saa asjakohaseks pidada ka kaebuse esitaja poolt esitatud vastavate aktide õigusvastasust puudutavaid väiteid. d)

§ 7

lg 2 kohaselt väljastab maksuamet maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 30 kalendripäeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Maksuteade nr 582653 ei ole kaebuse esitajale uusi maksukohustusi tekitav, sest sellega vähendati varasema maksuteate alusel kaebuse esitajale määratud maksusummat tulenevalt sellest, et kaebuse esitaja oli osa maksustatavast maast võõrandanud kinkelepinguga H. M. Uue maksuteate väljastamisel ei pidanud maksuhaldur lähtuma eeldusest, et kaebuse esitaja ei ole eelmise maksuteate alusel tasutavat maksusummat tasunud. Sel põhjusel ei riku maksuhalduri poolt kaebuse esitajale uue maksuteatega maamaksu tasumiseks 30-kalendripäevase tähtaja andmata jätmine kaebuse esitaja õigusi ega saa kaasa tuua maksuteate tühistamist

§ 7lg 2 järgimata jätmise tõttu.

  1. e)Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jääb V.M kanda. Halduskohus põhjendas H.Mi kaebuse rahuldamata jätmist järgmiselt:
  2. a)Maamaksu suurus X kinnistu eest tuleneb Tallinna Linnavalitsuse 22.01.2003 korraldusega nr 104-k kinnitatud maatüki maksustamishinna aktist nr 30749, mille seaduslikkust on kohtud juba teises menetluses kontrollinud, jättes eeltoodud akti tühistamata. Seega on tegemist kehtiva haldusaktiga, millele sai vastustaja maksuteadet väljastades tugineda.
  3. b)Maamaksu näol on tegemist omandil põhineva maksuga ning maksustatavaks objektiks on maatükk, sõltumata sellest, kas maatükilt teenitakse tulu või mitte ning kui suur see tulu on. Seega ei võeta maamaksu määramisel ja sissenõudmisel arvesse maksukohustuslase varanduslikku olukorda ega sissetulekuid, vaid maksustatavat maatükki iseloomustavaid andmeid. Kuna tegu on omandimaksuga, eeldatakse omandiks oleva maatüki suurusest ka isiku maksevõimet.
  4. c)Põhiseaduse (PS) §-s 10 sätestatud sotsiaalriigi põhimõte seisneb riigi kohustuses tagada kodanikele sotsiaalsed õigused ning garanteerida, et igal kodanikul oleks tagatud ek- 3

(8)3-02-27 sistentsiks vajaliku miinimumi säilimine. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses välja toonud seda, kuidas seaks maksususumma sissenõudmine ohtu tema sotsiaalsed õigused PS § 10 mõttes. Seega ei ole kaebuse esitaja viide PS §-s 10 sätestatud sotsiaalriigi põhimõtte riive kohta põhjendatud. Maksuhalduril on tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg-st 2 kohustus määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele maksusumma, samuti kontrollida selle tasumist ning nõuda sisse maksusumma.
  1. d)Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jääb H.Mi kanda. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. V. M apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada V.M kaebus järgmistel põhjustel:
  2. a)Apellandile tehti maksustamishinna akt nr 31775 teatavaks kohtumenetluse käigus 24.05.2002. Ainult maksuteate ja maksustamishinna aktide kõrvutamine ei selgita veel nende omavahelist seost. Samade kinnistute kohta käivate andmetega akte võib anda erinevatel aastatel ja sellisel juhul ei selgu, millise akti alusel on antud maksuteade. Maksuteade ei ole kooskõlas MKS § 46 lg 3 p-s 5 sätestatud nõuetega.
  3. b)Seisukohta, et maksustamishinda ei pea määrama hiljemalt maksustamisperioodi alguseks, vaid seda võib teha ka maksustamisperioodi kestel, on vastuolus PS §-st 10 tulenevate õiguskindluse ja õiguspärase ootuse nõuetega.
  4. c)Maksustamishinna aktiga nr 31775 ei saa määrata maksustamishinda 2002. aastaks, s.o tagantjärele. Samuti puudub aktides viide, milliseks perioodiks maksustamishind kehtestatakse. Maksustamishind peab olema määratud maksustamisperioodi alguseks.
  5. d)Keskkonnaministri poolt maa korralise hindamise tulemuste kinnitamise aeg ei ole oluline. Maaomanikelt ei saa eeldada, et nad mõistaksid keskkonnaministri määruse vaidlustamise vajadust (Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-33-03). Seega maksustamishinna ja maamaksu suurusest saab isik teada alles maksustamishinna määramise akti kättesaamisel. Apellant sai aktist nr 31775 teada alles 24.05.2002. 2002. aasta maksustamisperioodi alguseks ei olnud antud mitte ühtegi maksustamishinna akti.
  6. e)Maamaksukohustus ei teki vahetult seaduse alusel, vaid maksuteate esitamise alusel. Kui maksuteade tühistatakse, siis ei ole enam maksukohustust. Kui saadetakse uus teade, tuleb jälgida

§ 7lg 2 nõudeid.

6. H. M apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega H.Mi kaebus rahuldada järgmistel põhjustel:

  1. a)Maamaks kui omandimaks peab arvestama isiku maksevõimet. Maa on küll maksevõimelisuse indikaatoriks, kuid maks ei tohi sundida sellest maast loobuma. Esitatud maamaksu nõue on konfiskaatorliku iseloomuga, sest maksu tasumiseks peaks apellant laenu võtma või võõrandama kinnisasja. Seega ei vasta maamaksu määramine peamisele maksuõiguse põhimõttele, s.o maksevõimelisuse põhimõttele. Maksevõimelisuse põhimõte tuleneb erinevatest põhiseaduse printsiipidest: võrdse kohtlemise, perekonna kaitse, ettevõtlusvabaduse ning omandi puutumatuse ja kaitse põhimõttest. Maksevõimelisus tähendab maksude maksmise võimet enda sissetulekust. Seetõttu välistab maksevõimelisuse põhimõte eksistentsimiinimumi maksustamise, sest eksistentsiks vajalikud kulutused ei tekita isikul maksevõimet. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb, et isik peab teatud kulutused tegema.
  2. b)Esitatud maamaks ületab isiku sissetulekuid oluliselt ja sellega sunnitakse isikut omandist loobuma, sest ühtegi maksusoodustust ei ole ette nähtud. Apellandi sissetulekud ei ole viimase viie aasta jooksul olnud ühelgi kalendriaastal maamaksuga võrdsed ega suuremad. Maksevõimelisuse põhimõte tuleneb PS §-st 12. Maksuteated ja muud aktid ei tohiks minna vastuollu põhiseaduse sätetega. Haldusakt kui õigustloovate aktide rakendus- ja konkretiseerimisakt peab olema ühildatav hierarhias kõrgemalasuvate normidega. 4

(8)3-02-27 7. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjalikus vastuses H.Mi apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega ja lisab järgmist:
  1. a)Arusaamatuks jääb, miks apellant taotleb kogu vaidlustatud maksuteate nr 73888 tühistamist, kui Tallinna Halduskohtu otsuses nr 3-950/03 leiti, et maamaks Y ja c kinnistute osas on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2006 otsuse nr 303-23 kohaselt viidatud maatükkide maksustamise sisulise õiguspärasuse osas vaidlust ei olnud. Formaalse õigusvastasuse osas jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Seega oleks apellant õigustatud taotlema X osas vaid maamaksuteate nr 73888 osalist tühistamist.
  2. b)Seadusandja ei ole võimaldanud maksuhalduril kaalutlusõiguse alusel maksude määramist. Maksusoodustused ei kuulu isiku põhiõiguste hulka ning seega ei ole maksusoodustus isiku sotsiaalne põhiõigus. Seega ei ole ka PS § 10 sidumine maksevõimelisuse printsiibiga asjakohane ja põhjendatud. PS § 113 kohaselt on maksude kehtestamine Riigikogu suveräänne ja võõrandamatu õigus. Sama kehtib ka maksusoodustuste osas. Hüvesid saab pakkuda vaid ulatuses, milleks Eesti riigil vahendeid jätkub. 8. Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskuse kirjalikus vastuses V.M apellatsioonkaebusele palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
  3. a)apellandile olid kõik maksustamishinna aktid tehtud kättesaadavaks enne 16.10.2002 maksuteate saamist. Apellant sai kontrollida maksuteate vastavust maksustamishinna aktidele. Viite puudumine maksuteates maksustamishinna aktile ei muuda seda kontrollimatuks ja motiveerimatuks. Vastuolu MKS § 46 lõike 3 punktiga 5 seetõttu puudub.
  4. b)Keskkonnaminister on ettenähtud tähtajaks 30.11.2001 kehtestanud oma määrusega nr 30 maa korralise hindamise tulemused, mis on kättesaadavaks tehtud ja millega on võimalik tutvuda ja tulevaste tehingute tegemisel arvestada. Maamaksuseadus ei nõua, et maksustamishinna aktid oleksid kehtestatud enne maksustamisperioodi algust. Maamaks tuleb tasuda osadena 15. aprilliks, 15. juuliks ja 15. oktoobriks. Maksuteade esitati, nagu seaduses nõutud, vähemalt 30 päeva enne maksukohustuse tekkimist. Seetõttu ei ole maa maksustamishinna määramine vastuolus PS § 10 sätestatud õiguskindluse põhimõttega. c)

§ 8kohaselt maa omandamisel enne jooksva aasta 1.

juulit tekib omaniku maamaksukohustus sama aasta

  1. juulist. Uue omaniku maamaksukohustuse tekkimisel lõpeb eelmise omaniku maamaksukohustus. Maamaksukohustuse ümberarvestus toimus MKS § 88 lg 6 alusel ning selle tulemusel tühistati varasem maksuteade nr 110189 ning väljastati kordusteade. Kordusteatega toimus maksukohustuse vähendamine pärast tasumiseks antud viimast tähtpäeva. Maksusumma vähendamisel säilivad uuel maksuteatel kõik maksuteate 3 tasumistähtpäeva ja aasta maksusumma jaotatakse võrdsetes osades kolmele tähtpäevale, kusjuures möödunud tasumistähtpäevadel enam tasutud summa jääb enammakseks. Kordusteade asendab esialgset maksuteadet nr 110189 ning vastav märkus on trükitud uue maksuteate vabale väljale. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud maksuteade ei loonud uut maksukohustust, vaid vähendas varasemast maksuteatest tulenevat maksukohustust. Seetõttu ei riku vaidlustatud maksuteates 30-päevase tähtaja andmata jätmine maksu tasumiseks kaebuse esitaja õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Esmalt lahendab ringkonnakohus V.M apellatsioonkaebuse (I), seejärel H.Mi apellatsioonkaebuse (II). I
  3. V.M leiab, et vaidlustatud maksuteates viite tegemata jätmine maa maksustamishinna aktidele, mis on maksuteate eelhaldusaktid, toob kaasa maksuteate tühistamise vaatamata asjaolule, et apellant oli maksustamishinna aktidest enne vaidlustatud maksutea- 5

(8)3-02-27 te tegemist juba teada saanud (kaebuse kohaselt sai V. M maksustamishinna aktist nr 14372 teada 06.03.2002, aktidest nr 31774 ja 31775 24.05.2002) ning et maksustamishinna aktid olid lisatud ilma viiteta maksuteatele. Ringkonnakohus apellandi selle seisukohaga ei nõustu. Ka vastustaja tunnistas halduskohtus, et tegemist on vorminõude rikkumisega. Tegemist on, nagu apellant õigesti leiab, MKS § 46 lõike 3 punkti 5 rikkumisega, sest maksuteates tuleb osundada ka selle esitamise aluseks olevale maksustamishinna aktile, millest lähtudes maamaksu suurus on arvutatud. Siiski ei saa MKS § 46 lg 3 p 5 nõuete selline rikkumine kaasa tuua maksuteate tühistamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti tühistamist nõuda vorminõuete rikkumise korral, kui selline rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Nimetatud põhimõte on kohaldatav ka maamaksu teate tühistamisele. Vaidlust ei ole käesolevas asjas maksustamishinna aktide kehtivuse ja õiguspärasuse üle. Maksuhalduril ei olnud kaalutlusõigust, kas maksuteade teha või millist summat maksuteade peab sisaldama. Käesoleval juhul ei ole vormiviga takistanud ka kohtumenetluses maksuteadet vaidlustada. Kohtule esitatud esialgsest kaebusest nähtub selgelt, et kaebuse esitaja on aru saanud, et maksuteate andmisel lähtuti Tallinna Linnavalitsuse 23.01.2002 korraldusega nr 188-k kehtestatud maksustamishinna aktidest. 11. Vaidluse all on ka küsimus, kas kaalutlusõiguseta antud maa maksustamishinna määramine kui vaidlustatud maksuteate eelhaldusakt on antud õigeaegselt, kui see on jõustunud pärast maksustamisperioodi algust.

§ 5

lg 3 lubab kohaliku omavalitsuse volikogu poolt maamaksumäära muutmise korral esitada maamaksumäärad maksuhaldurile maksustamisaasta

  1. veebruariks. Maamaksumäärade hilisemal esitamisel arvutatakse maamaks eelmise aasta maamaksumäärade alusel. Sättest ei nähtu, millal tuleb maa maksustamishinna akt teatavaks teha maksukohustuslasele. Sellekohaseid nõudeid ei ole kehtestatud ka teiste seadustega. Maksustamishinna aktis selgituse mitteesitamine selle kohta, kas sellest lähtudes arvutatakse maamaksu suurus
  2. või järgmiste aastate kohta, millele apellant osutab, ei saa kaasa tuua maksuteate õigusvastasust. Maamaksuseadus ei sea maksusummat sõltuvusse asjaolust, millal on maksukohustuslasele maksustamishinna akt teatavaks tehtud. Oluline on maamaksumäärade esitamise aeg maksuhaldurile. Maa maksustamishinna aktiga kindlaks määratud asjaolud, millest lähtudes on võimalik maamaksu suurus välja arvutada, on kindlaks määratud lähtudes keskkonnaministri määrusega kinnitatud maa korralise hindamise tulemustest. Nimetatud määrusega on siduvalt kindlaks määratud maa maksustamishinna aktis näidatud andmete arvutamise aluseks olevad asjaolud. Nimetatud määrus avaldati enne maksustamisperioodi algust Riigi Teataja Lisas. Riigikohtu halduskolleegium leidis 19.05.2003 otsuses nr 3-3-1-41-03 järgmist: „Riigikohtu halduskolleegium leiab, et selline haldusakti algandmete avalik teatavakstegemine ei asenda maatüki maksustamishinda määrava haldusakti andmist ja teatavakstegemist. Isiku jaoks on ebamõistlikult koormav arvutada algandmete põhjal välja maatüki maksustamishind, et otsustada, kas see rikub tema õigusi või mitte. Pealegi on tõenäoline, et niisugune teatavakstegemine toob kaasa algandmete vääritimõistmist. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et ainus seadusest tulenev (MHS § 51 lg-st 2) võimalus maa hindamise tulemuste avalikust väljapanekust teadasaamiseks on valla- või linnavalitsuse poolt avaldatav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seetõttu oleks vaja maatüki maksustamishinda määrav haldusakt anda ja isikule teatavaks teha.“ Sellest seisukohast ei tulene siiski, et maksustamishinna akt tuleb teatavaks teha maksukohustuslasele enne maksustamisperioodi algust. Maamaksu suurust käsitlevate haldusaktide teatavakstegemine on oluline maksukohustuse suuruse selgitamiseks. Isiku usalduse kaitse seisukohast ei ole olulist vahet, kas maksustamishinna akt tehakse teatavaks maksukohustuslasele enne maksustamisperioodi algust või maksustamisperioodi ajal, kuid enne maksusumma tasumise tähtaega. Maamaksu objektiks oleva vara võõrandamine või maksukohustuslase elukorraldu- 6

(8)3-02-27 ses muudatuste tegemine ei toimu tavapäraselt lühikese ajavahemiku jooksul, mis võimaldaks maamaksukohustust täielikult või osaliselt vähendada. Maksustamisperioodile eelneva aasta lõpus maksustamishinna akti teatavakstegemisel on kinnisasja väiksemat likviidsust arvestades isiku võimalus maamaksu tasumisest vabaneda vähene. Arvestada tuleb ka seda, et vara võõrandamisel enne jooksva aasta
  1. juulit jääb maamaksu tasumise kohustus isikule, kes vara võõrandas, kuni sama aasta
  2. juulini. Asjaolu, et maa hindamise tulemusel muutunud maamaksu määr on kohaldatav tagasiulatuvalt maa maksustamishinna akti teatavakstegemise suhtes, on õigustatud maamaksu suuruse õigsuse tagamise huviga. Maamaksu suurus peab võimalikult suurel määral vastama maa tegelikule väärtusele. Maa hindamise tulemusel selliste andmete muutumisel tuleb andmeid kasutada maamaksu suuruse kindlaksmääramisel võimalikult varakult. Arvestades isiku võimalust maa hindamise tulemustest enne maksustamisperioodi algust teada saada ning sellest lähtudes maamaksu suurus välja arvutada, samuti maa võõrandamiseks tavapäraselt kuluva suhteliselt pika ajavahemikuga, ei ole seetõttu maa maksustamishinna akti teatavakstegemisel maksustamisperioodi aastal maksuteates selle akti andmetest lähtumine ringkonnakohtu arvates vastuolus põhiseaduse §-ga
  4. Ebaõige on ka apellandi seisukoht, et maksuteate esitamisel pärast
  5. oktoobrit ei saa maksu tasumise tähtaega esitada maksuteates tagasiulatuvalt. Selline seisukoht on vastuolus

§ 7lõikega 1.

Vaidlustatud maksuteatest nähtub, et maksuteade nr 110189 on tühistatud ning ümberarvestuse tulemusena maksusumma vähenes 55815 kr. MKS § 88 lg 6 kohaselt kui maksuteadet muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks maksukohustust vähendava asjaolu tõttu, väljastab maksuhaldur uue maksuteate või teeb otsuse maksuteate kehtetuks tunnistamise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei saanud maksuhaldur sellest sättest tulenevalt tunnistada varasemat maksuteadet kehtetuks tagasiulatuvalt, vaid üksnes edasiulatuvalt. Edasiulatuval maksuteate kehtetuks tunnistamisel ei muutunud õigusvastaseks varasema maksuteate alusel maamaksu nõudmine. Vaidlustatud maksuteatega seetõttu täiendavalt maamaksu ei määratud, vaid vähendati varasema maksuteatega nõutavat maksusummat. Seetõttu ei ole HMS § 63 lg 2 p 5 alusel võimalik lugeda seda maksuteadet tühiseks või tühistada seda vastuolu tõttu

§ 7lõikega 2.

  1. Nendel kaalutlustel tuleb V.M apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellandi kohtukulud jäävad HKMS § 92 lõike 1 alusel tema enda kanda. II
  2. Ringkonnakohus leiab, et ka H.Mi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  3. Apellandi kaebus taotlusega tühistada TFIMA maksuteade nr 73888 jäeti osaliselt rahuldamata Tallinna Halduskohtu 26.11.2003 otsusega haldusasjas nr 3-950/
  4. Apellatsioonkaebuses ei taotleta nimetatud otsuse tühistamist, küll aga maksuteate nr 73888 tühistamist. Ringkonnakohus leiab, et maksuteate tühistamine ei ole tervikuna apellatsioonimenetluses võimalik juba seetõttu, et halduskohtu 26.11.2003 otsus (osaotsus), millega kaebus jäeti osaliselt rahuldamata, on jõustunud. Seega on osaotsusega lahendatud taotluse osas jõustunud kohtulahend.
  5. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et linnavalitsuse poolt antud maatüki maksustamishinna akt, mille alusel maamaksuteade esitati, on kehtiv ja õiguspärane. Vaidlust ei ole seega enam selles, et X maksustamishind oli määratud õiges suuruses. Maamaksuseadusega ei ole maksuhaldurile antud kaalutlusõigust maamaksu määramisel. Maamaks tuleb määrata.

§ 11sätestab maksusoodustused. Apellant ei vaid- 7

(8)3-02-27 lusta, et nimetatud sättest temale maksusoodustust ei tulene. Vaidlustatud maksuteade on X puudutavas osas kooskõlas maamaksuseadusega. 17. Apellant leiab, et tuginedes põhiseadusest tulenevale maksevõimelisuse põhimõttele, tuleb vaidlustatud haldusakt siiski kehtetuks tunnistada. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maamaksu tasumise kohustus ei ole seotud isiku maksevõimelisusega. Maamaksu kui omandimaksu tasumisel ei ole isiku maksevõimelisus oluline, välja arvatud juhul, kui maksustatava maa võõrandamise ja maamaksu tasumise järel ei võimaldaks isiku varaline seisund tema piisavat äraelamist. Apellant ei ole osundanud, et maa müügi korral ei ole talle tagatud minimaalsed tingimused inimväärseks eluks. Maamaksu sätestamise eesmärk on maa kui piiratud ressursi sihtotstarbelise kasutamise tagamine. Kui maa omanik või kasutaja ei teeni sellelt piisavat tulu, et tasuda maamaksu, on avalikes huvides maksustamise kaudu tuua kaasa omaniku poolt kasu teenimine või uue

§-s 3 sätestatud maksustamise subjekti leidmine. Ringkonnakohus leiab, et selline omandiõiguse kitsendus ei ole vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ega isiku sotsiaalsete põhiõigustega. 18. Kuna H.Mi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad tema menetluskulud HKMS § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.