) rikkumised: Rikkumise kuupäev Rikkumine Otsuse kuupäev Jõustumine 19.10.2002
lg 2 19.10.2002 04.11.2002 14.11.2002
lg 2 14.11.2002 30.11.2002 22 10.03.2004
lg 2 10.03.2004 26.03.2004 11.08.2004
lg 1 11.08.2004 27.08.2004 11.09.2004
Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo 25.04.2005 otsusega nr 3117 peatati A. J mootorsõiduki juhtimisõigus
lg 8 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et isik on vähemalt neljandat korda pannud toime sellise
või selle alusel antud õigusakti rikkumise, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine.
2) Kaevatav otsus on ka formaalselt õigusvastane, kuna selle tegemisel on rikutud haldusakti motiveerituse nõuet.
lg 8 sõnastusest tuleneb, et selle kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada (vt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 18.02.2005 otsus haldusasjas nr 2-3/118/05 ja 25.04.2005 otsus haldusasjas nr 2-3/565/05). See tähendab, et
lg-t 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste
või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kaebuse esitajal on selliseid rikkumisi kolm - 14.11.2002, 10.03.2004 ja 01.10.2004 toimepandud rikkumised. Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks juhtimisõiguse peatamist
Seetõttu ei saa kaebuse esitaja poolt 19.10.2002 toime pandud
lg 2 rikkumise eest määratud karistust arvestada, sest selle rikkumise eest ei olnud võimalik juhtimisõigust peatada. Kuna kaebuse esitajal oli kolm sellist rikkumist, mille eest on seadusandja ette näinud juhtimisõiguse peatamise, tulnuks vastustajal kohaldada kaebuse esitaja suhtes
2) Arvestades asjaoluga, et 01.10.2005 jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse §-ga 15 on
tunnistatud kehtetuks ja kuna juhtimisõiguse peatamine on karistuseks materiaalses mõttes (vt Riigikohtu üldkogu 25.10.2004 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-10-04), siis ka karistusõiguse üldpõhimõtteid, puudub kohtul võimalus jätta kaevatav otsus jõusse osaliselt. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. ARK-i apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja tühistada uue otsusega ARK 25.04.2005 otsus nr 3117 osas, millega peatati A. J juhtimisõigus rohkem kui 6 kuuks. 2
ARK nõustub kohtuga selles, et kaebuse esitaja juhtimisõigus kuulub peatamisele
ARK ei nõustu aga kohtu väitega, et kohtul puudub õigus tühistada vaidlustatud haldusakt osaliselt. Kohus saab tuginedes HKMS § 26 lg 1 p-le 1 tühistada haldusakti osas, milles see on õigusvastane. Kohtul oli seadusest tulenev õigus tühistada ARK 25.04.2005 otsus nr 3117 osas, millega peatati kaebuse esitaja juhtimisõigus rohkem kui kuueks kuuks. 2) Kohtu viide 01.10.2005 jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadusele on alusetu, kuna kaebuse esitaja sooritas liiklusalased rikkumised enne 01.10.2005 ja 25.04.2005 tehti juhtimisõiguse peatamise otsus. 01.10.2005 jõustunud
lg 6 järgi jäetakse isiku juhtimisõigus peatamata, kui seda ei ole enne 01.10.2005 kehtinud
Kaebuse esitaja juhtimisõigus on peatatud ja otsus tehtud enne 01.10.2005 kehtinud
7. A. J vastuses paluti jätta halduskohtu otsus muutmata. 1)
lg 4 alusel saanuks juhtimisõiguse peatada siis, kui isikul on kolm kehtivat karistusotsust
Kaebuse esitajal oli kaevatava otsuse tegemise ajal küll kolm sellist
lg 2 rikkumist, mille eest oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kuid karistatud oli teda
Seaduse range tõlgenduse kohaselt puudus ARK-l võimalus juhtimisõiguse peatamiseks
lg 4 alusel, kuna see nägi ette juhtimisõiguse peatamise vaid kolmandat korda karistamise korral. Sunnivahendi kohaldamine ka tollal kehtinud
alusel pidi toimuma üksnes ranges vastavuses seadusega ning seadust tuli tõlgendada isiku kasuks. Seega puudus halduskohtul alus kaevatava otsuse osaliseks tühistamiseks. 2) Kohus sai kaebuse esitaja õiguste rikkumise kõrvaldada üksnes otsuse täies ulatuses tühistamisega. Kaevatav otsus oleks pärast selle osalist tühistamist osutunud sisemiselt vastuoluliseks, ega oleks olnud selge ja üheselt mõistetav, kuna juhtimisõiguse peatamise tähtajaks jääks 6 kuud, selle õiguslikuks aluseks aga
Seega oleks otsus ka pärast osalist tühistamist jäänud õigusvastaseks. 3) Samuti oleks kohtuotsus olnud vastuolus 01.10.2005 jõustunud
lg-ga 6, millest tulenevalt pärast 01.10.2005 ei saa enam juhtimisõigust peatada. 4)
oli halduskohtu otsuse tegemise ajal leebem ja nägi lisakaristusena ette juhtimisõiguse äravõtmise mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Kui ringkonnakohus siiski leiab, et halduskohus pidanuks tühistama vaidlustatud otsuse osaliselt, oleks tulenevalt põhiseaduse § 23 lg-st 2 tulnud peatada A. J juhtimisõigus mitte rohkemaks kui kolmeks kuus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjenduste ja järeldusega selles, et kuna kaebuse esitajal oli kolm sellist rikkumist, mille eest on seadusandja ette näinud juhtimisõiguse peatamise, tulnuks vastustajal kohaldada kaebuse esitaja suhtes
Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud eeltoodud halduskohtu järeldust ja põhjendusi, kuidas kohus sellisele järeldusele jõudis, vaid on nõustutud halduskohtu järeldusega. Kuigi kaebuse esitaja halduskohtu järeldusega ei nõustu, ei ole ta esitanud apellatsioonkaebust halduskohtu otsuse peale. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel küsimusel pikemalt peatuda. Vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsuses oli Põhja Politseiprefektuuri 01.10.2004 väärteootsuse numbriks 2373,04,003615 asemel märgitud 2373,05,003615. Ringkonnakohtu 3
ebaõige kohaldamise tuvastamisel) on ringkonnakohus lugenud põhjendatuks juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamist vaid osaliselt (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.02.2005 otsus nr 2-3/94/2005; 18.02.2005 otsus nr 2-3/118/2005; 10.10.2005 otsus nr 2-3/397/2005; 10.10.2005 otsus nr 2-3/782/2005; 14.10.2005 otsus nr 23/96/2005; 28.10.2005 otsus nr 2-3/686/2005; 28.12.2005 otsus nr 2-3/356/2005; 28.12.2005 otsus nr 2-3/697/2005; 25.01.2006 otsus nr 3-04-285; 06.02.2006 otsus nr 3-04-371 ja 31.03.2006 otsus nr 3-04-433). 10. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et osaline tühistamine muudab juhtimisõiguse peatamise otsuse vastuoluliseks ja ebaselgeks. Kui kaebuse esitaja mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise otsus on kohtuotsusega tühistatud osas, milles see on õigusvastane, jääb jõusse juhtimisõiguse peatamise otsuse õiguspärane osa. Nagu juba eespool märgitud, on vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus õiguspärane osas, millega nähti ette kaebuse esitaja mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine kuueks kuuks ja seda kohtuotsuse järgi
Õigusselguse tagavad kohtuotsused.
alusel, sest nende suhtes loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. Kuigi vaidlustatud otsuse kohaselt peatati kaebuse esitaja mootorsõiduki juhtimisõigus 24 kuuks, on otsus õiguspärane üksnes juhtimisõiguse kuueks kuuks peatamise osas. Seega on kaebuse esitaja suhtes kohaldatav väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse § 773 lg 3, mis näeb ette järgmist: „Isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud
Kuna kaebuse esitaja mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud
alusel õiguspäraselt lühemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks, ei mõjuta mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise regulatsiooni muutumine vaidlustatud otsust. ARK märkis õigesti, et 01.10.2005 jõustunud
lg 6, mille kohaselt jäetakse isiku juhtimisõigus peatamata, kui seda ei ole enne 01.10.2005 kehtinud
lg 10 kohaselt peatatud, ei ole kaebuse esitaja suhtes kohaldatav, sest kaebuse esitaja juhtimisõigus on peatatud 25.04.2005 otsusega enne 01.10.2005 kehtinud
²² lg 2 rikkumist) samastatavad kehtiva
²² lg 4 kohaldamise eeldustega (üks
Seega ei ole kaebuse esitajal alust nõuda, et rakendataks ühesugust õiguslikku tagajärge. Kaebuse esitaja seisukoht, et alates 01.10.2005 kehtiv seaduse redaktsioon kergendab tema olukorda, ei ole põhjendatud. Seadust ei saa lugeda väärteo toime pannud isiku olukorda kergendavaks vaatamata sellele, et praegune säte näeb ette kohaldajale kaalutlusõiguse lisakaristuse kohaldamiseks. Ringkonnakohus viitab siinkohal Riigikohtu 28.04.2004 määrusele 3-3-1-69-03, milles leiti, et väärtegude puhul ei pea karistusseaduse leebem muudatus olema alati tagasiulatuva jõuga. Riigikohus leidis, et riive isiku õigustele on juhtimisõiguse peatamise korral leebem kui muude karistusliikide puhul ning sellist riivet saab õigustada asjaoludega, et äravõetud juhtimisõiguse massiline ennetähtaegne taastamine annaks ühiskonnale õiguspoliitiliselt väära ja eksitava signaali, et riik on uues seaduses asunud liiklusrikkumistesse tegelikkusest märksa leebemalt suhtuma. Riigikohus märkis: „Liiklussüüteod kujutavad endast olulist ühiskondlikku probleemi, mistõttu üldkogu leiab, et iseäranis liiklussüütegude puhul oli põhjendatud seadusandja ettevaatlikkus varasemate karistuste ümbervaatamisel.“ Samuti leidis Riigikohus, et iseseisev väärtus on sellisel juhul ka õiguskindlusel ja õigusrahu tagamisel, mis „nõuab piiri tõmbamist, pärast mida ei saa enam vaidluse esemeks olnud küsimusi tõstatada.“ (vt viidatud Riigikohtu määruse p-d 28-34). 13. Neil põhjustel tuleb ARK apellatsioonkaebus rahuldada, tühistada halduskohtu otsus HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel ja teha uus otsus. Rahuldada A. J kaebus osaliselt ja tühistada HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel ARK Tallinna büroo 25.04.2005 otsus nr 3117 osas, millega nähti ette A. J mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine rohkem kui kuueks kuuks. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.