3-05-890/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-890 Haldusasi AS * kaebus Tallinna Transpordiameti 15.septembri 2006 otsuse nr 5-1/05/1320 tühistamiseks; Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks vaideid läbi vaatama; AS Falck Eesti 18.mai 2005 viivistasu otsuse nr VTO 087178 ja 30.mai 2005 viivistasu otsuse nr VTO 088703 andmise menetluse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 24.märtsi 2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS * apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 6.veebruar 2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS *, esindaja Indrek Kukner Vastustaja AS Falck Eesti, esindaja Paavo Paal Vastustaja Tallinna Rüütelmaa Linnavalitsus, esindaja Talvo RESOLUTSIOON 1. Rahuldada AS * apellatsioonkaebus osaliselt.

2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 24.märtsi 2006 otsus menetluskulude jagamise osas ja jätta uue otsusega esimese astme kohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Muuta kohtuotsuse põhjendavat osa, jättes sellest välja seisukoha, et haldusmenetlus lõppes kohtumenetluse ajal, ning täiendada otsust ringkonnakohtu põhjendustega. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3-05-890 EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse teatavakstegemisest, so 19.veebruarist 2007.

Riigikohtule 30 päeva jooksul ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja koostas 18.mail 2005 viivistasu otsuse nr VTO 087178 (kohtutoimiku II kd lk 52), mille kohaselt sõiduauto Nissan registreerimismärgiga xxx XXX parkis parkimistasu maksmata. Otsusest nähtub, et sõiduk parkis Tartu mnt 6 kell 13.13 ning tasutud parkimisaega oli ületatud 1 tund ja 28 minutit. Otsusega määrati liiklusseaduse (LS) § 502 lõigete 1 ja 6 alusel viivistasu 480 krooni.

AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja koostas 30.mail 2005 viivistasu otsuse nr VTO 088703 (II kd lk 53), mille kohaselt sõiduauto Nissan registreerimismärgiga xxx XXX parkis tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Otsusest nähtub, et sõiduk parkis Kivisilla tänaval Tartu mnt 6 vastas kell 11.39.51. Otsusega määrati LS § 502 lõigete 1 ja 6 alusel viivistasu 480 krooni.

2.24.mail 2005 sai kaebaja posti teel 18.mai 2005 viivistasu otsuse nr VTO 087178 korduvteate (I kd lk 9). 5.juulil 2005 esitas kaebaja Tallinna Linnavalitsusele vaide (I kd lk 56), milles paluti HMS § 85 punktide 2 ja 3 alusel teha ettekirjutus otsusest nr VTO 087178 tuleneva nõude täitemenetlusse pööramise uueks otsustamiseks või viivistasu nõude esitamise toimingu tagasitäitmiseks. Vaide põhjendused:

Kaebaja märkis 27.mail 2005 Tallinna Transpordiametile saadetud kirjas, et ta on saanud kinnitamata korduvteate, kuid ei ole saanud seaduses ettenähtud viivistasu otsuse kolmandat eksemplari. Kaebajale vastati 21.juuni 2005 kirjaga, et viivistasu maksmata jätmisel esitatakse nõue sundtäitmiseks kohtutäiturile. Viivistasu otsuse täitmisele pööramiseks ka selle võimaliku olemasolu korral puudub alus. Kaebajale ei ole esitatud allkirjastatud haldusakti (HMS § 55 lg 4). Talle esitatud korduvteade ei ole käsitatav otsuse kolmanda eksemplarina (LS § 502). Ka ei ole esitatud haldusakti ametlikult kinnitatud ärakirja. Kuna haldusakt hakkab kehtima adressaadile kättetoimetamise hetkest, võib väita, et jõustunud haldusakt ja seega ka alus täitemenetluse algatamiseks puudub. Ka ei võimalda haldusakti esitamata jätmine kaebajal esitada nõudeid parkimiskorra vahetule rikkujale. LS näeb ette otsuse kolmanda eksemplari esitamise viie päeva jooksul (antud juhul hiljemalt 23.mail 2005), mida pole tehtud. Hiljem seda enam teha ei saa. Korduvteates pole näidatud menetlusõiguslikku alust vastavalt MKS § 46 lõikele 6, otsuse teinud isiku volitusi sellest ei nähtu.

9.juunil 2005 sai kaebaja 30.mai 2005 viivistasu otsuse nr 088703 kolmanda eksemplari (II kd lk 9). 26.juulil 2005 esitas kaebaja Tallinna Linnavalitsusele vaide (II kd lk 5-6), milles paluti HMS § 85 punktide 2 või 3 alusel teha Tallinna Transpordiametile ja AS-le Falck Eesti ettekirjutus otsusest nr VTO 088703 tulenevast nõudest loobumiseks või esitatud nõude tagasitäitmiseks. Vaide põhjendused:

Kaebaja märkis 13.juulil 2005 Tallinna Transpordiametile saadetud kirjas, et ta on saanud kinnitamata viivistasu otsuse kolmanda eksemplari, otsuse ärakirjas puudub otsuse teinud 2(11) 3-05-890 isiku allkiri, ärakiri on kinnitamata, kolmanda eksemplari saanuks esitada viie päeva jooksul, seega hiljemalt 4.juunil, otsuse hilisemat esitamist seadus ette ei näe. Tallinna Transpordiamet vastas kaebajale 18.juuli 2005 kirjaga, et otsuse vormistamine oli õigustatud ning seda saab vaidlustada halduskohtus. Seaduses ettenähtud otsuse kolmandat eksemplari ei ole kaebaja siiani saanud. Vaidluse all ei ole otsuse tegemise õigsus, vaid seaduses ettenähtud toimingute tegemata jätmine. Viivistasu otsuse täitmisele pööramiseks puudub alus. Vaide sellekohased põhjendused kattuvad 5.juuli 2005 vaides esitatutega. Lisaks viidatakse HMS §-le 41 ja leitakse, et viivistasu otsuse esitajal puudusid takistused haldustoimingu sooritamiseks - otsuse kolmanda eksemplari esitamiseks – tähtaegselt, antud juhul hiljemalt 4.juunil 2005.

10.augusti 2005 kirjas nr 948/1-10 (II kd lk 7) Tallinna Linnavalitsusele palus kaebaja teatada, kas ja millal on AS Falck Eesti kaudu esitatud kaks vaiet linnavalitsusele saabunud. Kirjas märgiti, et Tallinna Transpordiamet on esitanud otsuse nr VTO 087178 osas avalduse täitemenetluse algatamiseks, ning leiti, et kuna vaided käsitlevad mitte otsuse tegemise seaduslikkust, vaid transpordiameti toiminguid täitemenetluse algatamiseks, ei saa vaiete menetlejaks olla transpordiamet.

Tallinna Transpordiameti 15.septembri 2005 kirjas nr 5.-1/05/1320 „Vaiete menetlemine“ (vastus 10.augusti 2005 kirjale nr 948/1-10) teatati vastuseks kaebaja vaidele, et selle rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Vaides ei ole vaidlustatud sõiduki parkimist tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Viivistasu otsusega seonduvad asjaolud ei muuda olematuks parkimistasu maksmata jätmise fakti. Vaide esitaja on kohustatud tasuma määratud viivistasu ning selle tasumisest hoidumisel saadetakse see sissenõudmiseks kohtutäiturile.

3.AS * esitas 13.oktoobril 2005 Tallinna Halduskohtule kaebused, milles taotleti Tallinna Transpordiameti 15.septembri 2005 otsuse tühistamist, Tallinna Linnavalitsuse kohustamist kaebaja 5.juuli 2005 ja 26.juuli 2005 vaideid läbi vaatama ning otsuste nr VTO 087178 ja nr VTO 088703 andmise menetluste õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuses ja kohtumenetluses esitati järgmised põhjendused:

1)Tallinna Transpordiameti parkimiskorralduse osakonna juhataja 15.septembri 2005 otsust võib käsitada vaideotsuse või ka vaide tagastamise otsusena. Kui tegemist on vaideotsusega, siis rikuti HMS § 82 punkti 7, sest vaide arutamise aega ja kohta kaebajale ei teatatud. HMS § 86 lõike 2 kohaselt tuleb vaide rahuldamata jätmisel vaideotsust põhjendada, kuid ühelegi kaebaja argumendile ei ole otsuses vastatud. Kui otsust käsitada vaide tagastamise otsusena, ei selgu sellest vaide tagastamise võimalikud alused - milles seisnes vaide esitamise korra rikkumine või miks puudus vaide esitajal õigus vaiet esitada. Transpordiamet on saatnud kaebajale formaalse vastuse, et vabaneda vaide sisulisest läbivaatamisest. Sellega on rikutud kaebaja õigust vaidemenetlusele.

2)Kohalike maksude seaduse § 16 lg 1 järgi on maksumaksjal õigus esitada maksuhalduri maksuteate, maksuotsuse, muu haldusakti või toimingu peale vaie. Vaie esitatakse kohalike maksude maksuhaldurile või muule maksumääruses sätestatud asutusele. Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ p 9.11 kohaselt kuulub vaie esitamisele Tallinna Linnavalitsusele. Punktis 10.1 toodud linnavalitsuse ametite pädevuse loetelus vaiete menetlemine puudub. Sellist pädevust ei saa ka olla, sest parkimise korraldajaks määratud Tallinna Transpordiamet teostaks vaidemenetlust iseenda üle. Seetõttu taotleb kaebaja linnavalitsuse kohustamist vaiet läbi vaatama. Kui kaebajale arusaamatuks 3(11) 3-05-890 jäänud transpordiameti haldusakt on vaideotsus, siis on selle tühistamise aluseks lisaks eespool toodule ka pädevuse puudumine.

3)Parkimistasu maksuhalduriks on Tallinna Linnavalitsus. Maksuhalduri kohustuseks on tagada seaduse täitmine ja seega vastutab maksuhaldur viivistasu otsuse kolmanda eksemplari tähtaegse esitamise eest. LS-st tulenev viiepäevane otsuse esitamise tähtaeg on mõeldud sõiduki omanike huvide kaitsmiseks, sest viivistasu määramise haldusakt antakse välja menetlusosaliste arvamust ja vastuväiteid kuulamata. See on optimaalne aeg, et sõiduki omanik saaks välja selgitada asjaolud ja mõjutada asja otsustamist. Kuna kaebaja autot kasutasid mitmed isikud, on hiljem adekvaatse info saamine komplitseeritud. Seaduses ettenähtud viivistasu otsuse kolmandat eksemplari ei ole kaebajale siiani esitatud. Talle saadeti tähtaega eirates ühel juhul kinnitamata ärakiri ja teisel juhul korduvteade.

4)HMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusakti teatavakstegemisega. LS-s ettenähtud tähtajaks sõiduki omanikule haldusakti andmata jätmine on seega haldusakti andmise menetluse rikkumine. Tuvastada tuleb haldusakti andmise menetluse rikkumine. Menetluse rikkumise all peab kaebaja silmas viivistasu otsuse kolmanda eksemplari esitamata jätmist ja otsuse teatavakstegemise tähtaja rikkumist. Otsuse kättetoimetamisest sõltub haldusakti jõustumine. Antud vaidluses lõpeks haldusmenetlus allkirjastatud otsuse esitamisega, mida pole tehtud. HMS § 5 lg 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses sätestatud tähtajal. Kuna seadus näeb ette haldusakti esitamise tähtaja, siis tähtajast kinnipidamata jätmise korral haldusakti andmine aegub. Menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamise eesmärgiks on kahjunõude esitamine, kui vaidemenetluses jäetakse vaie rahuldamata.

5)Sunnivahendit ettenägev allkirjastamata haldusakt ei ole sundtäidetav ja selle täitmist ei või akti adressaadilt nõuda. Sunnivahendit ettenägeva haldusakti tühisusele viitavate tunnuste ilmnemisel peab kohus akti tühisust hindama sõltumata kaebaja taotlusest (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-71-05). Allkirjastatult ei ole kaebajale haldusakti esitatud.

6)Kaebajale esitati 21.märtsil 2006 viivistasu otsuste teise eksemplari kinnitamata ärakirjad.

LS § 502 lg 4 p 6 näeb ette otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lühikirjelduse otsusesse märkimise. Kaebajale varem esitatud kinnitamata dokumente ei saa käsitada otsuste ärakirjadena, kuna neis puudub lühikirjeldus, millest selgub parkimiskorra rikkumise tegelik põhjus. Kui seadus või määrus nõuab haldusakti kättetoimetamist, tuleb adressaadile edastada haldusakti originaal või selle ametlikult kinnitatud koopia (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-73-05).

Ametlikult kinnitamata dokumentide esitamisega ei saanud otsused jõustuda ja nende alusel rahalise nõude esitamiseks puudus alus. Adressaadi andmetega (mootorsõiduki omaniku või kasutaja nimi või nimetus ning registrikood) dokumentide originaale või ametlikult kinnitatud koopiaid ei ole esitatud. Tööandjast kaebajal on komplitseeritud nõuetele mittevastavate dokumentide alusel parkimiskorra rikkujatelt kahju sisse nõuda.

7)Kaebuse rahuldamata jätmise korral ei kuulu vastustajate kohtukulud kaebajalt väljamõistmisele, sest kohtus käsitletud küsimused pidanuksid saama vastuse vaidemenetluses.

4.Tallinna Halduskohtu 31.märtsi 2006 otsusega jäeti kaebused rahuldamata ning kaebajalt mõisteti AS Falck Eesti kasuks välja õigusabikulu 1416 krooni. Kohtu põhjendused:

1)Tallinna Transpordiameti 15.septembri 2005 otsus ei ole vaide tagastamise otsus. Sellest ei nähtu ühtegi HMS §-s 79 sätestatud alust vaide tagastamiseks. Tegemist on vaideotsusega HMS § 86 lg 1 tähenduses. Otsus sisaldab resolutsiooni – vaiete rahuldamiseks puudub seaduslik alus. HMS § 87 lg 2 kohaselt võib halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse 4(11) 3-05-890 peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebaja pole ei vaidemenetluses ega halduskohtule esitanud kaebust vaide esemetele, so viivistasu otsustele, kuigi sellekohane nõue tuleneb LS § 503 lõikest 2. Nimetatud säte näeb ette, et kui mootorsõiduki omanik või kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebuse.

2)Väär on väide, et 15.septembri 2005 otsus on tehtud selleks pädevust mitteomava isiku poolt. Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ p 10.1 kohaselt korraldab parkimist linna tasulisel parkimisalal linnavalitsus oma ametite kaudu.

Parkimisjärelevalvet, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramist ja viivistasu sissenõudmist ning parkimistasu haldamise toiminguid teostavad transpordiamet ja Tallinna Linnakantselei vastavalt oma põhimäärusele. Tallinna Linnavolikogu 9.detsembri 2004 määrusega nr 43 kinnitatud Tallinna Transpordiameti põhimääruse p 2.1.30 kohaselt kuulub transpordiameti pädevusse parkimistasu maksmise kontrollimine, viivistasu sissenõudmine ja parkimistasu haldamise toimingute teostamine. Nimetatud säte võimaldab järeldada, et viivistasu otsusega seonduvate vaiete läbivaatamine kuulub samuti Tallinna Transpordiameti pädevusse. Seda kinnitab ka ülalnimetatud määruse nr 9 p 10.4.3, mis annab parkimiskorralduse osakonna juhatajale maksuhalduri volitused.

3)Tallinna Transpordiamet ei ole järginud HMS § 82 punktist 7 tulenevat nõuet teha vaide esitanud isikule teatavaks asja arutamise aeg ja koht. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Kaebaja ei ole vaiet viivistasu otsusele esitanud.

Vaietes on kirjeldatud tegemata toiminguid: kaebajale pole esitatud allkirjastatud viivistasu otsuseid ning otsuse kolmas eksemplar oleks tulnud esitada viie päeva jooksul otsuse tegemisest. Vaietes leiti, et nende toimingute tegemata jätmise tõttu puudub vastustajal alus viivistasu otsuste täitmisele pööramiseks. Kohtu hinnangul ei mõjutanud ülalnimetatud rikkumised käesoleval juhul asja otsustamist. Kohus nõustub transpordiameti 15.septembri 2005 otsuses märgituga, et viivistasu otsusega seonduvad asjaolud ei muuda parkimistasu maksmata jätmise fakti olematuks. Kaebaja ei esitanud vaidemenetluses taotlust talle viivistasu otsuste kinnitatud ärakirjade väljastamiseks. Kohtumenetluse käigus esitas AS Falck Eesti kõnealuste viivistasu otsuste allkirjastatud originaalid. LS § 502 lg 7 kohaselt märgitakse mootorsõiduki omanikule või kasutajale kättetoimetatavasse viivistasu otsusesse lisaks sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetele veel ka mootorsõiduki omaniku või kasutaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood ning elu- või asukoha aadress ja viivistasu maksmise tähtaeg.

Kuna viimatinimetatud andmete kindlakstegemine toimub ajaliselt hiljem, ei saagi mootorsõiduki omanikule või kasutajale saadetav viivistasu otsuse kolmas eksemplar olla identne otsuse esimese või teise eksemplariga. Kaebajale saadetud otsuse nr VTO 088703 kolmas eksemplar ja otsuse nr 087178 korduvteade sisaldavad kõiki LS § 502 lõigetes 4 ja 7 märgitud andmeid. Kuna kohtule esitati ka otsuste allkirjastatud originaalid, siis ei ole kaebajale saadetud kolmas eksemplar ja korduvteade tühised. Kuna allkirjastatud viivistasu otsused olid vaide menetlejal olemas ning kaebaja nende esitamist ja tühistamist ei taotlenud, siis ei saanud vaideotsuse sisu mõjutada asjaolu, et kolmas eksemplar saadeti kaebajale hilinemisega. Taotlus transpordiameti 15.septembri 2005 otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest kaebajale vaide arutamise aja ja koha teatamata jätmine ei ole selline menetlusnormi rikkumine, millega oleks kaasnenud teistsugune otsus.

4)Kaebaja taotleb viivistasu otsuste andmise menetluse õigusvastasuse tuvastamist võimaliku kahjunõude esitamiseks. Kaebaja väitel lõppeks HMS § 43 lõikest 1 tulenevalt haldusmenetlus antud vaidluses allkirjastatud otsuse esitamisega, mida käesoleva ajani ei ole tehtud. Kohus 5(11) 3-05-890 kaebajaga ei nõustu. Allkirjastatud viivistasu otsuse originaalid esitati kaebajale 24.märtsi 2006 kohtuistungil ja pärast 17.märtsil 2006 toimunud kohtuistungit esitas vastustaja ärakirjad allkirjastatud viivistasu otsustest ka vahetult kaebajale. Seega on haldusmenetlus antud vaidluses lõppenud ja seetõttu puudub kohtul vajadus tuvastada kõnealuste otsuste andmise menetluse õigusvastasust. Isegi kui kohus viivistasu andmise menetluse õigusvastasuse tuvastaks, ei järgneks sellest kaebajale mingeid õiguslikke tagajärgi. Läbi vaidemenetluse esitatud taotluste ei ole kaebajal võimalik saavutada oma eesmärki – vabaneda otsustega määratud viivistasust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. AS * apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja kaebused rahuldada.

Apellandi põhjendused:

1)Kohus leidis, et vaidlustatud otsus on vaideotsus ning et transpordiametile maksuhalduri volituste andmisega kaasneb ühtlasi vaidemenetluse õigus. Kohtuotsuses osutatud määruses ei käsitleta vaiete menetlemist. Kuna Tallinna Linnavolikogu 30.jaanuari 2003 määruse nr 9 p 9.11 kohaselt võib kohustatud isik pöörduda vaidega Tallinna Linnavalitsusse, tuleb vaideotsused teha linnavalitsuse nimel. Tallinna Linnavalitsuse vastuse kohaselt vaatab vaided läbi Tallinna Transpordiameti viivistasudele esitatud märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise ja lahendamise komisjon, kuid 15.septembri 2005 otsuse on teinud Tallinna Transpordiameti parkimiskorralduse osakonna juhataja. Vaide lahendamine ebapädeva organi poolt toob kaasa vaideotsuse tühisuse HMS § 63 lg 2 p 3 alusel.

2)Kohus märkis, et kaebaja ei ole vaidemenetluses ega kohtule esitanud kaebust vaide esemetele, kuigi sellekohane nõue tuleneb liiklusseadusest. Haldusakti tühistamine eeldab haldusakti või selle kinnitatud ärakirja üleandmist kohustatud isikule. Kuni seda pole tehtud, ei ole haldusakti tühistamise nõue ainsaks kaitsevahendiks. Kaebaja arvates tema suhtes tehtud viivistasu otsused ei jõustunud, sest talle ei esitatud otsuseid ega nende kinnitatud ärakirju.

Haldusmenetlus lõpeb haldusakti esitamisega ning kohus luges haldusmenetluse lõppenuks 24.märtsil 2006 kohtuistungil toimunud dokumentide üleandmisega. Haldusmenetlusega üheaegselt ei saa samas asjas toimuda nõude- ega täitemenetlust, mistõttu palutigi vaides ettekirjutuse tegemist. Kohtu väide, et kaebaja ei nõudnud vaidemenetluses välja haldusaktide kinnitatud ärakirju, on otsitud. Vaides kaebaja osundas, et talle ei ole saadetud allkirjastatud haldusakti kolmandat eksemplari. Vaidest nähtuvalt teatas kaebaja koheselt allkirjastamata dokumentide saamisest. Vaiet läbivaatav haldusorgan pidi haldusakti kohta käivad dokumendid välja nõudma ning vähemalt vaide läbivaatamise päevaks pidanuks kaebajale avanema võimalus haldusaktidega tutvuda. Parkimistasuga seonduv ei omanud kohtusse pöördumise ajal tähtsust, sest puudus rikkumise fakti kinnitav haldusakt. Alles asja arutamisel kohtus selgus, et kaebajale esitati vaid otsuste väljavõtted, milles puudus rikkumise kirjeldus.

Adressaadile tuleb aga kättetoimetamise nõude korral edastada haldusakti originaal või selle ametlikult kinnitatud koopia. Kaebajal on õigus nõuda vaidemenetluse teostamist HKMS § 4 lg 2 ja HMS § 87 lg 2 alusel.

3)Kohus leidis, et kaebajale esitati allkirjastatud otsuste originaalid 24.märtsi 2006 kohtuistungil ning sellega on haldusmenetlus lõppenud. Haldusakti adressaadi andmetega originaaldokument puudub. Seetõttu ei olnud kohtul alust haldusakti adressaadi tuvastamiseks, sest kaebajat kohustavaks haldusaktiks saab olla viivistasu otsus, kuhu peavad olema kantud kohustatud isiku andmed. Adressaadita haldusakt on HMS § 63 lg 2 p 2 kohaselt tühine. Seega pole ka käesolevaks ajaks haldusmenetlus lõppenud, sest viivistasu otsuseid või nende kinnitatud koopiaid ei ole esitatud. Kohus pidanuks tuvastama viivistasu otsuste tühisuse 6(11) 3-05-890 sõltumata kaebaja taotlusest. Kui ringkonnakohus tuvastab viivistasu otsuste tühisuse, siis kaebaja loobub vaide läbivaatamiseks kohustamise taotlusest.

4)Kohus leidis, et viivistasu otsuste andmise menetluse õigusvastasuse tuvastamisest iseenesest ei järgneks kaebajale mingeid õiguslikke tagajärgi eesmärgi suhtes vabaneda määratud viivistasust. Kaebuse esitamise eesmärgiks oli see, et vastustajad saaksid aru, et haldusakti või kinnitatud ärakirja esitamata jätmine ja esitamise tähtaja rikkumine on olulised õigusrikkumised, mis ei võimalda kaebajal probleemitult esitada nõudeid parkimiskorra rikkuja vastu. Kaebaja nõustub, et vaietes toodud taotlustega ei ole võimalik eesmärke saavutada - kaebuses vaidlustatud otsuse tegemise ajaks olid vaides esitatud taotlused kaotanud tähenduse, sest kaebaja oli selleks ajaks kõik kulud kandnud. Samas ei saa vaidemenetluse korra oluline rikkumine võtta kaebajalt õigust vaidemenetlusele, tal on jätkuvalt õigus vaidele ja ka vaide eseme muutmisele.

5)Viiepäevase otsuste esitamise tähtaja järgimata jätmine on oluline õigusrikkumine, millele kohus hinnangut ei andnud. HMS § 5 lg 4 keelab haldusakti ettenähtud tähtajast hilisema esitamise ja seetõttu pole HMS § 58 kohaldatav. LS § 502 lg 6 järgi kohaldatakse viivistasu määramise aegumisele maksukorralduse seaduse § 98 lõikes 2 sätestatut, mille kohaselt maksusumma määramise aegumistähtajaks on üks aasta ja aegumistähtaeg algab maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1.jaanuarist. Kaebaja hinnangul ei reguleeri LS § 502 lõikes 6 toodud viide MKS sättele mitte viivistasu määramise, vaid viiepäevase tähtaja jooksul teatavakstehtud otsuse aegumist. Kui sätet tuleb mõista aga nii, et viivistasu saab määrata MKS-s sätestatud aegumistähtaja jooksul, on LS § 502 lg 6 viimane lause ebaproportsionaalsuse tõttu põhiseadusevastane.

6)Kohtukulude kaebajalt väljamõistmine oli ebamõistlik ja ebaõiglane. Kohus tuvastas, et haldusmenetlus lõpetati alles kohtuistungil ning sellega leidis AS Falck Eesti õigusrikkumine kinnitust.

6.Vastustaja Tallinna Linnavalitsuse vastuses leiti, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks pole alust. Viivistasu otsus on kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja parkimistasu maksmata jätmise fakti ei ole kaebaja vaidlustanud. Vaie on läbi vaadatud, kuid jäetud rahuldamata.

Vaide uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõude esitamise võimalust seadus ette ei näe.

Vaideotsuse kehtivus ei mõjuta kaebaja õigusi.

7.Vastustaja AS Falck Eesti vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja väited viivistasu otsuse kolmanda eksemplari edastamata jätmise kohta on põhjendamatud.

Viivistasu otsuse kolmanda eksemplari allkirjastamist LS ei nõua. Kolmanda eksemplari allkirjastamine ei olegi võimalik, sest sellele tuleb pärast algse otsuse koostamist kanda täiendavalt andmeid. Pealegi on viivistasu otsuse esimese eksemplari kättetoimetamise kaudu allkirjastatud eksemplari kättetoimetamine juba aset leidnud. Vastustaja on kohtuasja menetlemise käigus esitanud allkirjastatud originaalid. Kaebaja pole suutnud näidata, kuidas mõjutaks otsuse kolmanda eksemplari edastamata jätmine varem määratud viivistasu õiguspärasust. Viivistasu määramise õiguspärasust ei ole ta kordagi vaidlustanud. Viivistasu otsus ei ole tühine. Kaebaja vaie on ettenähtud korras läbi vaadatud. Põhjendatud huvi vaideotsuse eraldi vaidlustamiseks ei ole kaebaja esile toonud. Välise õigusabi kasutamine ja õigusabikulu väljamõistmine oli põhjendatud, sest vaidluse maht ja käsitletud probleemide keerukus väljuvad igapäevase parkimise korraldamise problemaatika raamest.

7(11) 3-05-890 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna lõppjäreldustes õige kohtuotsuse tühistamiseks alust muus kui kohtukulude jagamise osas. Halduskohtule esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning selle rahuldamiseks pole alust.

9.LS § 502 lg 3 näeb ette, et viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ametiisikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas edastatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või vastutavale kasutajale. Viivistasu otsuse kättetoimetamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse 4. peatükis sätestatut.

MKS § 52 lg 1 sätestab, et dokumendid, sh haldusaktid antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes.

Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Viivistasu otsuse osas seadus kohustuslikku kättetoimetamise viisi ei sätesta, millest tuleneb, et vastustajal on õigus teostada viivistasu otsuse kättetoimetamine posti teel. MKS § 54 lõike 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule dokument registrisse kantud aadressil lihtkirjaga ning sama paragrahvi lõike 6 järgi loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires.

LS § 502 lg 4 kohaselt märgitakse viivistasu otsuses otsuse koostanud ametiisiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus (p 1); selle asutuse nimetus, kelle nimel otsus tehakse, ja kontaktandmed (p 2); eraõigusliku juriidilise isiku nimi ja kontaktandmed, kui otsuse on teinud tema (p 3); otsuse tegemise koht, kuupäev ning kellaaeg (p 4); mootorsõiduki tüüp, mark ja registreerimisnumber (p 5); otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus (p

6); otsuse tegemise õiguslik alus (p 7); määratud viivistasu (p 8); teade selle kohta, et otsus toimetatakse kätte mootorsõiduki omaniku või kasutaja aadressil (p 9); sundtäitmise algatamise hoiatus otsuse täitmata jätmise korral (p 10); otsuse vaidlustamise võimalus, tähtaeg ja kord (p 11). Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt märgitakse mootorsõiduki omanikule või kasutajale kättetoimetatavasse viivistasu otsusesse lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele mootorsõiduki omaniku või kasutaja nimi või nimetus, isiku- või registrikood ning elu- või asukoha aadress (p 1); viivistasu maksmise tähtaeg (p 2).

LS § 502 lg 6 kolmas lause näeb ette, et viivistasu määramise aegumisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse § 98 lõikes 2 sätestatut. MKS § 98 lg 2 näeb ette, et maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta. Aegumistähtaeg algab maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1.jaanuarist.

10.Asjast nähtub, et kaebajale ei saadetud viivistasu määramisel koostatud viivistasu otsuse kolmandat eksemplari, selle koopiat ega ka ärakirja. Kaebajale saadeti viivistasu otsuse andmetega ametlikult kinnitamata väljatrükk, mis ei sisalda kõiki viivistasu määramisel koostatud viivistasu otsuse originaalis kajastatud andmeid ja sisaldavad algse otsusega 8(11) 3-05-890 võrreldes täiendavalt LS § 502 lõikes 7 nõutavaid andmeid. Väljatrükid sisaldavad originaalotsusega kattuvaid LS § 502 lg 4 punktides 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 10 ja 11 nõutud andmeid, puudub otsuse tegemise õiguslik alus (p 7) ning asjaolude lühikirjeldus (p 6) on ühel juhul erinev ja mõlemal juhul vähem informatsiooni sisaldav. Kaebajale saadetud väljatrükkidel puudub otsustega võrreldes viide LS § 502 lõigetele 1 ja 6. Viivistasu otsuse nr VTO 087178 andmeid kajastaval väljatrükil on rikkumise lühikirjeldusena märgitud: „Parkimine tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata“; otsusel on lühikirjeldusena märgitud: „Tasutud parkimisaja ületamine 1 tundi ja 28 min. P.piletid AA1259551 18.05.2005 k. 10.15, AA1259555 18.05.2005 k. 10.15, AA1259556 18.05.2005 k. 10.15“. Viivistasu otsuse nr VTO 088703 andmeid kajastaval väljatrükil on rikkumise lühikirjeldusena märgitud: „Parkimine tasulisel parkimiskohal parkimistasu maksmata“, otsusel on lühikirjeldusena märgitud: “Parkimine tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. P/kell „10.35“, tunniseier „10“ ja „11“ vahel, minutiseier „7“ peal, p/pilet on tagurpidi keeratud“.

11.Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et viivistasu otsused on tühised. Asjast nähtub, et AS Falck Eesti on saatnud kohtule 21.märtsi 2006 kaaskirjaga (tl 51) kõnealused viivistasu otsused, kohtutoimikus on nende koopiad ning koopiatel on kohtunik oma allkirjaga 24.märtsil 2006 kinnitanud ärakirjade õigsuse (tl 52, 53). Koopiatest nähtub, et viivistasu otsustel on otsused koostanud AS Falck Eesti linnatranspordi teenindajate allkirjad.

12.HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt võib HKMS-s sätestatud korras esitada halduskohtule kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.

Kuna käesolevas asjas ei riku vaideotsus kaebaja õigusi iseseisvalt, ei pea kohus vaideotsust ja vaidemenetlusega seonduvaid kaebaja väiteid hindama. Vaided esitas kaebaja viivistasu otsuste täitmisest hoidumiseks või sundtäitmiseks esitamise toimingu tagasitäitmiseks.

Kaebaja leidis, et viivistasu otsused ei ole täidetavad, sest need ei ole hakanud kaebajale viivistasu allkirjastatud otsuse või ametlikult kinnitatud ärakirja kätte toimetamata jätmise tõttu kehtima. Samuti leidis kaebaja, et pärast viivistasu otsuse koostamisest viie päeva möödumist ei tohi neid enam adressaadile edastada ja ka seetõttu ei ole viivistasu otsused täidetavad. Seega olid vaide esemeks haldusorgani toimingud haldusakti täitmisel. Samad väited on kaebaja esitanud kohtule põhjendamaks kahjunõuet ettevalmistavat tuvastamistaotlust, mille ta on formuleerinud viivistasu otsuste andmise menetluse õigusvastasuse tuvastamise taotlusena. Ringkonnakohus mõistab kaebaja taotlust haldusakti kättetoimetamise ja haldusakti sundtäitmisele pööramise toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotlusena. Seega hõlmab kohtumenetluse ese vaidemenetluse eseme.

Tuvastamistaotluse suhtes kohtuotsuse jõustumisel ei saaks haldusorgan vaiet menetleda (HMS § 79 lg 1 p 4). Isegi kui kaebaja väited tema õiguste rikkumisest vaidemenetluses ning vaide lahendamisest ebapädeva organi poolt on õiged, ei ole kohtul alust kohustada vaiet uuesti läbi vaatama. Pealegi, nagu nähtub kaebaja selgitustest, olid viivistasu otsused kohtusse pöördumise ajaks täidetud ning haldusorgani toimingute uus arutamine vaidemenetluses oleks kasutu.

13.Kaebajale toimetati pärast viivistasu otsuse koostamist MKS 4. peatükis sätestatud nõudeid järgides kätte viivistasu otsuse andmetega ametlikult kinnitamata väljatrükid.

Käesoleva vaidluse lahendamisel on määrava tähtsusega seisukoha võtmine selles, kas viivistasu otsused hakkasid kaebajale nende väljatrükkide kättetoimetamisega kehtima, kas sellise dokumendi saamisel tekkis kaebajal viivistasu otsuse vaidlustamise võimalus, 9(11) 3-05-890 viivistasu maksmise kohustus ning samuti selles, kas viivistasu maksmata jätmisel oli kohalikul omavalitsusel õigus esitada viivistasu nõue sundtäitmiseks.

Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist (HMS § 61 lg 1). LS § 502 lg 3 nõuab lisaks viivistasu otsuse mootorsõiduki juhile esitamisele või mootorsõiduki külge kinnitamisele ka otsuse kättetoimetamist mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Viivistasu maksmise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 päeva mootorsõiduki omanikule või kasutajale viivistasu otsuse kättetoimetamisest arvates (LS § 502 lg 8). Viivistasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral võib kohalik omavalitsus esitada viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras (LS § 503 lg 3).

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et mootorsõiduki omanikule või kasutajale tuleb kätte toimetada üks kolmest viivistasu määramisel koostatud otsuse originaalist, millele on täiendavalt kantud mootorsõiduki omaniku või kasutaja andmed ja viivistasu maksmise tähtaeg või sellise otsuse ametlikult kinnitatud ärakiri. Samas saab kohtu hinnangul nõuetekohaseks viivistasu otsuse kättetoimetamiseks pidada ka väljatrüki edastamist, mis sisaldab kõiki viivistasu määramisel koostatud otsuse andmeid ja hiljem lisatud LS § 502 lõikes 7 sätestatud andmeid ning on ametlikult kinnitatud. Käesoleval juhul kaebajale saadetud väljatrükk on ametlikult kinnitamata, ning kuivõrd see ei sisalda kõiki algse otsuse andmeid, on tegemist otsuse väljavõttega. Eelnevast ei saa aga antud juhul järeldada, et kõnealuste väljatrükkide kaebajale kättetoimetamisega ei hakanud viivistasu otsused kehtima ning kaebajal tasu maksmise kohustust ja kohalikul omavalitsusel sundtäitmiseks esitamise õigust ei tekkinud. Haldusakt hakkab kehtima ka siis, kui adressaadile on saadetud haldusakti kinnitamata ärakiri või kui akti väljavõtte ei erine oluliselt tervikteksti mahust. Haldusakti mootorsõiduki omanikule või kasutajale täiendava kättetoimetamise nõude eesmärk on anda omanikule või kasutajale, kes ei pruugi olla mootorsõiduki juht, võimalus soovi korral viivistasu otsus vaidlustada või tasuda viivistasu vabatahtlikult ja vältida sellega sundtäitmisega kaasnevaid kulusid. Vaadeldavates väljatrükkides sisalduvate andmete maht erineb algsetes otsustes toodust sedavõrd vähesel määral, et ei saanud takistada kaebajal soovi korral viivistasu otsuseid vaidlustamast või viivistasu vabatahtlikult tasumast. Kuna kaebaja viivistasu määramise õiguspärasust ei vaidlustanud, viivistasu otsuste kehtetuks tunnistamist ei taotlenud ning viivistasu vabatahtlikult ei maksnud, puudus vastustajal alus jätta viivistasu nõuded sundtäitmiseks esitamata. Haldusakti kättetoimetamise eespool tuvastatud ebakorrektsus ei vaja käesolevas asjas otsuse resolutsioonis konstateerimist, sest kuna see ei takistanud kaebaja õiguste realiseerimist, on ilme, et kahjunõuet ei saa tal olla.

14.LS § 502 lg 3 kohaselt edastatakse viivistasu otsus viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Ringkonnakohus mõistab nõuet nii, et otsus tuleb postiga kättetoimetamise korral viie päeva jooksul viivistasu määramise otsuse koostamisest postitada.

18.mail 2005 koostatud otsuse andmetega väljatrükk kannab 23.mai kuupäeva ja kaebaja on selle vaidest nähtuvalt kätte saanud 24.mail 2005. Sellest järeldub, et väljatrükk on postitatud 23.mail 2005, seega seaduses sätestatud viie päeva jooksul. 30.mail 2005 koostatud otsuse andmetega väljatrükk kannab 6.juuni kuupäeva ja kaebaja on selle vaidest nähtuvalt kätte saanud 9.juunil 2006. Seega on väljatrükk postitatud paaripäevase hilinemisega. Viivistasu otsuse edastamisega paaripäevane hilinemine ei saanud kaebaja õiguste realiseerimist takistada. Kaebaja seisukohad otsuse aegumisest on alusetud. Väited LS § 502 lg 6 kolmanda lause ebaproportsionaalsusest pole käesolevas asjas kohased.

10(11) 3-05-890 15. Ringkonnakohus leiab, et kohtukulude jagamist vaidlustavas osas on apellatsioonkaebus põhjendatud. AS * kaebus jääb küll rahuldamata, kuid vastustaja kulude kaebajalt väljamõistmist ei saa põhjendatuks pidada olukorras, kus kohtuvaidluse tekkimist oleks saanud viivistasu otsuste korrektse kättetoimetamisega tõenäoliselt vältida. Seetõttu tühistab ringkonnakohus esimese astme otsuse kohtukulude jagamise osas. AS Falck Eesti õigusabikulud jäävad HKMS § 87 lg 2 (kuni 1.septembrini 2006 kehtinud redaktsioonis) ja HKMS § 92 lg 10 (kehtivas redaktsioonis) alusel kaebajalt välja mõistmata ning AS Falck Eesti enda kanda.

Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Virkus 11(11)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.