3-06-1566 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtuasja number TARTU HALDUSKOHUS 3-06-1566 Kohtuotsuse kuupäev 24.10.2006 Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi OÜ xxxxx kaebus Maksu- ja Tolliameti I

§ 130lg 1 punktides 1-5 nimetatud täitetoiminguid.

Kohtumäärus on seadusjõus. Kaebaja leiab halduskohtule esitatud kaebuses (t.lk 2 jj), et haldusorgan on rikkunud oluliselt menetlusnorme, selgitamata asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid ning on seetõttu jõudnud väärale järelduse, pannes OÜ-le R täiendava maksusumma tasumise kohustuse summas 298 854 krooni :

1. Kaebuse kohaselt ei ole maksukohustuslasele arusaadav, milline leping ei vasta tegelikkusele. Maksuotsuse järelduste kohaselt puudus OÜ`l Rxxxxx õiguslik alus maha arvata 6300 krooni sisendkäibemaksu AS B G 30.12.2003 arve alusel. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et Maksuhaldurile esitatud leping OÜ Rxxxx poolt ei vasta tegelikkusele, sest KÜ xxxxx juhatuse liige esitas Maksuhaldurile kaks lepingut ja kirjaliku seletuse. Maksuhaldur on uurimistoiminguid teostanud poolikult, jättes välja selgitamata olulised asjaolud ning pole tõendina arvestanud A.V seletust.
2. Kaebuses kaebaja ei nõustu Maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Rxxxxx poolt on täitmata hoolsuskohustus, kuna arvel nr R/03, 17.03.2004 oli märkimata E I OÜ maksukohustuslasena registreerimise number. Kaebaja on seisukohal, et kuna E I OÜ on tagasiulatuvalt alates 10.03.2004 registreeritud käibemaksukohustuslasena, siis kaebajal on arve nr R/03, 17.03.2004 alusel õigus maha arvata sisendkäibemaksu. Kaebaja väidab, et võttes ühendust OÜ E I raamatupidajaga, selgus, et OÜ E I on oma käibedeklaratsioonides veduri remontteenuse summat kirjendanud. Kaebaja palub kaebuses Maksu- ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 06.04.2006.a maksuotsuse nr 12-55/33 tühistamist. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus, tutvunud OÜ Rxxxx kaebusega Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 06.04.2006.a maksuotsuse nr 125/33 tühistamise nõudes, leiab, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning kaebuses toodud seisukohad ja väited ei anna alust Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 06.04.2006.a maksuotsuse nr 12-5/339 ja Maksu- ja Tolliameti 29.06.2006.a vaideotsuse nr 61/137-1 tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb haldustoimiku 3-06-1566 materjalidele ja kohtuistungi protokollidele. Kaebaja on halduskohtule esitanud tühistamiskaebuse. Halduskohus on seisukohal, et kaevatav maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Maksuotsuses on arusaadavalt välja toodud maksubaasi kujunemine ning maksuotsus on motiveeritud. Kaebaja väited, et maksuhaldur on maksumenetluse käigus rikkunud menetlusnorme on alusetud ja põhjendamatud. Kaebuse esitaja OÜ Rxxxxx tehingud AS `ga B G. 2 3-06-1566 Vastustaja sai Maksu-ja Tolliameti teabeosakonnast 07.07.2005.a infot, et kaebaja on kasutanud varifirma AS B G nimelt vormistatud fiktiivseid arveid. Kriminaalasja raames paluti läbi viia kaebaja käibemaksu arvestamise õigsuse kontrollimine. Kaebuse kohaselt ei ole maksukohustuslasele arusaadav, milline leping ei vasta tegelikkusele. Maksu- ja Tolliameti 29.06.2006.a vaideotsuses nr 6-1/137-1 lk 3 on maksuhaldur OÜ`le Rxxxx selgitanud, et maksuotsuses leiti, et töid ei ole teostatud OÜ Rxxxxx ja AS B G vahel sõlmitud alltöövõtulepingu alusel (t.lk 17 jj). Järelikult tuleb jätta tähelepanuta kaebaja väited seoses OÜ Rxxxxx ja KÜ xxxxx vahel sõlmitud lepingute osas. Kaebaja heidab vastustajale ette asjaolu, et Maksuhaldur on uurimistoiminguid teostanud poolikult jättes välja selgitamata olulised asjaolud ning pole tõendina arvestanud A.V`i seletust. Halduskohus nõustub vastustaja Maksuhalduri järeldustega, et AS B G ei teostanud katuse renoveerimistöid korterelamule asukohaga Kivi 24a, Jõhvis ning maksuotsuse väited rajanevad asjas kogutud tõendite kogumile, eeskätt AS B G juhatuse liikme V.Z, korteriühistu xxxxx juhatuse liikme R.R, tööde teostamisel ehitaja esindaja A.M, AS B G raamatupidaja A.V`u seletustele ning korteriühistu xxxxx juhatuse liikme R.R esitatud lepingutele. Katuse renoveerimistöid teostasid OÜ Rederius töötajad järgmistest asjaoludest lähtuvalt: A.M seletuse kohaselt pöördus ta korteriühistu katuse paigaldamise küsimuses OÜ Rxxxxx poole, kuna oli teadlik, et OÜ Rxxxxx osutab katuse paigaldamise teenust. OÜ Rxxxxx kommertsdirektor D.G tutvustas M`le kolme töötajat firmast OÜ Rxxxxx. Kui ehitajad ei oleks olnud OÜ`st Rxxxxx, siis puudub loogiline seos, miks oleks neid pidanud M`le tutvustama OÜ Rxxxxx kommertsdirektor. On ebamõistlik seada kahtluse alla, et Mirošnikov, töötades kuu aega koos ehitajatega, olles nende esindaja ja kontaktisik, ei tea, millisest firmast töötajad palgatud on. Ebamõistlik on kahelda, et KÜ xxxxx juhatuse liige R.R ei olnud teadlik tegelikust teenuse osutajast, kuivõrd esialgse KÜ xxxxx ja OÜ Rxxxxx vahel sõlmitud lepingu (mis R.R sõnul kehtis tööde teostamise ajal) kohaselt oli OÜ Rxxxxx esindajaks lepingu kohaselt A.M, kelle ütluste kohaselt töötasid objektil OÜ Rxxxxx töölised. AS B G juhatuse liige V.Z, kellega OÜ Rxxxxx oli väidetavalt sõlminud alltöövõtulepingu, on Maksuhaldurile 02.02.2006.a saatnud kirjaliku kinnituse selle kohta, et AS B G ei ole ise teostanud töid objektil Kivi 24a, Jõhvi ning et äriühing ei ole teistelt firmadelt sellel objektil tööde teostamise osas teenuseid ostnud. V.Z kirjalik seletus kinnitab maksuhalduri seisukohta tööde teostamise kohta OÜ Rxxxxx töötajate poolt objektil Kivi 24a, Jõhvi. V.Z on enda sõnul vaid koostanud AS B G nimel dokumente OÜ`ga Rxxxxx tehingute toimumise kohta, saades selle eest 15% sularahas endale. V.Z sellesisulisest maksuhaldurile antud selgitusest ja kolmandate isikute selgitustest lähtuvalt ei saa lugeda tõeseks V.Z allkirjastatud kassa sissetuleku orderitel olevat kinnitust OÜ`lt Rxxxxx sularaha saamise kohta objektil Kivi 24a, Jõhvi teostatud tööde eest. V.Z`lt 11.10.2005.a võetud suuliste selgituste kohaselt teostas katuse panemise töid kolmanda firma meeskond, kelle värbas tööle AS B G. Kuivõrd V.Z ei esitanud väiteid kinnitavaid ja tõendavaid dokumente, jäävad V.Z ütlused AS B.G poolt kolmanda firma tööle värbamise kohta paljasõnalisteks, milles on seda enam alust kahelda kuna tema hilisema, 02.02.2006.a saadetud kirjaliku kinnituse kohaselt pole AS B.G ise teostanud töid objektil Kivi 24a, Jõhvi ega ka teistelt firmadelt sellel objektil tööde teostamise osas teenuseid ostnud. (vt t. lk 98 jj). Eelnevast tulenevalt on halduskohus vastustajaga ühel seisukohal, et maksumenetluse käigus OÜ Rxxxxx poolt esitatud leping, arve ja akt ei tõenda tehingu tegelikku toimumist AS`ga B.G, kuna Maksuhaldur on kolmandatelt isikutelt kogutud tõendeid hinnates tuvastanud, et AS B.G ei ole OÜ`le Rxxxxx teenust osutanud. Kaebuse esitaja OÜ Rxxxxx tehingud OÜ-ga E I Kaebuses kaebaja ei nõustu Maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Rxxxxx poolt on täitmata hoolsuskohustus, kuna arvel nr R/03, 17.03.2004 oli märkimata E I OÜ maksukohustuslasena 3 3-06-1566 registreerimise number. Kaebaja on seisukohal, et kuna E I OÜ on tagasiulatuvalt alates 10.03.2004 registreeritud käibemaksukohustuslasena siis kaebajal on arve nr R/03 17.03.2004 alusel õigus maha arvata sisendkäibemaksu. Kaebaja väidab, et võttes ühendust OÜ E I raamatupidajaga, selgus, et OÜ E I on oma käibedeklaratsioonides veduri remontteenuse summat kirjendanud. Vastustaja juhib aga kohtu tähelepanu asjaolule, et OÜ E I on maksuhaldurit teavitanud, et OÜ E I on 2005.a käibedeklaratsioonis veduri remontteenuse kirje annulleerinud (vt t. lk 113). Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 20 lõigete 1 ja 2 ning lõike 3 punkt 1 alusel registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Arvestatud käibemaks on registreeritud maksukohustuslase maksustatava käibe maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. Sisendkäibemaks on registreeritud maksukohustuslase poolt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 22 lg 1 kohaselt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS § 28 lõike 1 nõuete kohase arve originaaleksemplari alusel. Teenuse importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha mitteresidendilt saadud arve alusel ning kauba importimise korral impordi kaubadeklaratsiooni ja käibemaksu tasumist tõendava dokumendi alusel. KMS § 28 lg 1 p1 kohaselt registreeritud maksukohustuslane peab esitama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral ostjale arve, millele tuleb märkida: müüja nimi, aadress, registri- või isikukood ja maksukohustuslasena registreerimise number. Tavaolukorras tehingute tegeliku toimumise korral kaebaja OÜ`l Rxxxxx puuduks õiguslik alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks selle ajani, kuni ta kõrvaldab olulise puuduse s.o esitaks parandatud arve. Kuid antud juhul on maksuhaldur õigesti arvestanud käibemaksu juurde põhjusel, et OÜ E I ei ole osutanud 17.03.2004.a arve nr R/03 alusel OÜ`le Rxxxxx soojusveduri TGM 7 (1988.a tehasenumber 0234) remonditeenust st, et tehinguid poolte vahel ei ole tegelikkuses aset leidnud. Maksumenetluse käigus esitati Maksuhaldurile väidetavalt 09.02.2004.a OÜ E I ja OÜ Rxxxxx vahel soojusveduri TGM 7 (tehasenumber 0234) kapitaalremondi teostamiseks sõlmitud alltöövõtulepingu nr 9/02 punktist 3.3 tuleneb, et “Tellija esindaja annab Tööettevõtjale soojusveduri üle vastuvõtu-üleandmisakti alusel soojusveduri saabumise päeval tööde teostamise kohta”. Sama lepingu punkti 3.1 kohaselt “Kõik tööd teostab Tööettevõtja kooskõlas spetsiaalselt tema poolt väljatöötatud ja Tellijaga kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooniga”. OÜ E I poolt esitatud soojusveduri TEM-7 nr 0234 vaeguste akti koopial puudus koostamise kuupäev, samuti ei selgu selle väljaandja ning on koostajate poolt allkirjastamata. Sellisel kujul esitatud vaeguste akti ei saa maksumenetluses arvestada dokumentaalse tõendina (vt ka t.lk 116 jj). Kaebuse esitaja ei ole maksumenetluse ja halduskohtumenetluse käigus esitanud kohtule tõendeid tehnilise dokumentatsiooni kooskõlastamise ega ka soojusveduri üleandmise kohta OÜ`le E I. Seetõttu halduskohus leiab, et OÜ E I ja OÜ Rxxxxx vahelise rekvisiitideta üleandmis-vastuvõtu akti ja väidetavalt sõlmitud lepingu alusel soojusveduri remontteenuse teostamine ei ole tõendatud, mida kinnitab ka A.K seletus, mille kohaselt veduri kapitaalremonti teostati Venemaal. OÜ Rxxxxx esindaja D.G väidab, et ainult OÜ E I võib selgitada, kes teostas soojusveduri kapitaalremonti. Kuivõrd OÜ E I esindaja väidete kohaselt oli äriühing kõnealuses tehingus vaid vahendaja ning kuna OÜ E I ei ole maksuhaldurile edastanud täiendavat infot ega dokumente teiste võimalike tehingupartnerite kohta kui OÜ M E G, kellega sõlmitud leping aga annulleeriti, ei saanud OÜ E I teostada veduri kapitaalremonti Venemaal. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebaja selgitused 24.03.2004.a sõlmitud soojusveduri üleandmis-vastuvõtu akti kohta usutavad, jäädes paljasõnaliseks ja tõendamatuks (vt t.lk 102). Kaebaja möönab, et veduri kapitaalremonti teostati Venemaal. Venemaal käisid veduri seisukorda üle vaatamas OÜ 4 3-06-1566 Rxxxxx ja AS M R esindajad. Kaebaja ei ole esitanud maksu- ja kohtumenetluses tõendatud dokumente kolmanda isikuga alltöövõtulepingu sõlmimise kohta veduri remontimiseks, seega on halduskohus jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ei ole ostnud soojusveduri TEM-7 nr 0234 remontteenust OÜ`lt E I. Antud väidet kinnitab ka OÜ Rxxxxx ja Axxxxx ŽD vahel 09.02.2004.a Moskvas sõlmitud leping, mille punkti 4.1 kohaselt annab müüja ostjale üle tehnilises töökorras veduri. Eelnevast järeldub, et firma Axxxxx ŽD müüs töökorras veduri OÜ`le Rxxxxx ning teostas eelnevalt soojusveduri remonti vastavalt vaeguste aktis sätestatule (vt t. lk 151). Halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et käeolevas maksumenetluses ei oma tähendust kolmandate isikute OÜ E I ja OÜ M E G juhatuse liikmete ja töötajate antud selgitused. Maksukorralduse seaduse § 59 kohaselt otsustab maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Maksumenetluse käigus on eelnimetatud äriühingute isikud andnud maksuhaldurile olulist informatsiooni uuritava tehingu tegeliku majandusliku sisu kindlaksmääramisel, mistõttu on kõnealused kolmandate isikute selgitused antud asjas olulised tõendid. Nimetatud tõendite kohaselt on maksumenetluse käigus tuvastatud, et OÜ E I äriregistri B-kaardile kantud juhatuse endine ainuliige O.B on koostanud, väljastanud ja allkirjastanud teenuse müügidokumente OÜ E I nimelt OÜ`le Rxxxxx. OÜ E I juhatuse endine liige O.B ei olnud Maksuhaldurile seletuste võtmiseks kättesaadav. OÜ E I raamatupidamise andmetel ei ole OÜ E I teostanud soojusveduri TEM-7 kapitaalremonti. OÜ M E G juhatuse liikme M.S seletused ja OÜ M E G raamatupidamise dokumendid ei kinnita remonditeenuse osutamist OÜ`le E I. Halduskohus on seisukohal, et OÜ Rxxxxx ei ole ostnud soojusveduri remonditeenust OÜ`lt E I 17.03.2004.a arve nr R/03 alusel, millest tulenevalt ei saanud OÜ Rxxxxx ka 24.03.2004.a vastu võtta OÜ`lt E I kapitaalremondi läbinud vedurit. Veduri vastuvõtmise mittetoimumist kinnitab ka fakt, mille kohaselt OÜ Rxxxxx andis veduri juba 23.03.2004.a üle AS`le M R. Kaebuses esitatud seisukohad ja põhjendused ei anna alust vaidlustatud osas maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja menetluskulu jääb kaebaja kanda. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Halduskohtu 22.09.2006 kohtumäärus, millega peatati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 06.04.2006.a maksuotsuse nr 12-5/33 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et Maksuhalduril on lubatud maksuotsuse

§ 130lg 1 punktides 1-5 nimetatud täitetoiminguid.

Menetluskulu HKMS § 92 lg 1 sätestab menetluskulude jaotuse. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 83 sätestab menetluskulude koosseisu ja arvestuse:

§ 130lg 1 punktides 1-5 nimetatud täitetoiminguid.

Kohtumäärus on seadusjõus. Kaebaja leiab halduskohtule esitatud kaebuses (t.lk 2 jj), et haldusorgan on rikkunud oluliselt menetlusnorme, selgitamata asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid ning on seetõttu jõudnud väärale järelduse, pannes OÜ-le R täiendava maksusumma tasumise kohustuse summas 298 854 krooni :

1. Kaebuse kohaselt ei ole maksukohustuslasele arusaadav, milline leping ei vasta tegelikkusele. Maksuotsuse järelduste kohaselt puudus OÜ`l Rxxxxx õiguslik alus maha arvata 6300 krooni sisendkäibemaksu AS B G 30.12.2003 arve alusel. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et Maksuhaldurile esitatud leping OÜ Rxxxx poolt ei vasta tegelikkusele, sest KÜ xxxxx juhatuse liige esitas Maksuhaldurile kaks lepingut ja kirjaliku seletuse. Maksuhaldur on uurimistoiminguid teostanud poolikult, jättes välja selgitamata olulised asjaolud ning pole tõendina arvestanud A.V seletust.
2. Kaebuses kaebaja ei nõustu Maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Rxxxxx poolt on täitmata hoolsuskohustus, kuna arvel nr R/03, 17.03.2004 oli märkimata E I OÜ maksukohustuslasena registreerimise number. Kaebaja on seisukohal, et kuna E I OÜ on tagasiulatuvalt alates 10.03.2004 registreeritud käibemaksukohustuslasena, siis kaebajal on arve nr R/03, 17.03.2004 alusel õigus maha arvata sisendkäibemaksu. Kaebaja väidab, et võttes ühendust OÜ E I raamatupidajaga, selgus, et OÜ E I on oma käibedeklaratsioonides veduri remontteenuse summat kirjendanud. Kaebaja palub kaebuses Maksu- ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 06.04.2006.a maksuotsuse nr 12-55/33 tühistamist. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus, tutvunud OÜ Rxxxx kaebusega Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 06.04.2006.a maksuotsuse nr 125/33 tühistamise nõudes, leiab, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning kaebuses toodud seisukohad ja väited ei anna alust Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 06.04.2006.a maksuotsuse nr 12-5/339 ja Maksu- ja Tolliameti 29.06.2006.a vaideotsuse nr 61/137-1 tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb haldustoimiku 3-06-1566 materjalidele ja kohtuistungi protokollidele. Kaebaja on halduskohtule esitanud tühistamiskaebuse. Halduskohus on seisukohal, et kaevatav maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Maksuotsuses on arusaadavalt välja toodud maksubaasi kujunemine ning maksuotsus on motiveeritud. Kaebaja väited, et maksuhaldur on maksumenetluse käigus rikkunud menetlusnorme on alusetud ja põhjendamatud. Kaebuse esitaja OÜ Rxxxxx tehingud AS `ga B G. 2 3-06-1566 Vastustaja sai Maksu-ja Tolliameti teabeosakonnast 07.07.2005.a infot, et kaebaja on kasutanud varifirma AS B G nimelt vormistatud fiktiivseid arveid. Kriminaalasja raames paluti läbi viia kaebaja käibemaksu arvestamise õigsuse kontrollimine. Kaebuse kohaselt ei ole maksukohustuslasele arusaadav, milline leping ei vasta tegelikkusele. Maksu- ja Tolliameti 29.06.2006.a vaideotsuses nr 6-1/137-1 lk 3 on maksuhaldur OÜ`le Rxxxx selgitanud, et maksuotsuses leiti, et töid ei ole teostatud OÜ Rxxxxx ja AS B G vahel sõlmitud alltöövõtulepingu alusel (t.lk 17 jj). Järelikult tuleb jätta tähelepanuta kaebaja väited seoses OÜ Rxxxxx ja KÜ xxxxx vahel sõlmitud lepingute osas. Kaebaja heidab vastustajale ette asjaolu, et Maksuhaldur on uurimistoiminguid teostanud poolikult jättes välja selgitamata olulised asjaolud ning pole tõendina arvestanud A.V`i seletust. Halduskohus nõustub vastustaja Maksuhalduri järeldustega, et AS B G ei teostanud katuse renoveerimistöid korterelamule asukohaga Kivi 24a, Jõhvis ning maksuotsuse väited rajanevad asjas kogutud tõendite kogumile, eeskätt AS B G juhatuse liikme V.Z, korteriühistu xxxxx juhatuse liikme R.R, tööde teostamisel ehitaja esindaja A.M, AS B G raamatupidaja A.V`u seletustele ning korteriühistu xxxxx juhatuse liikme R.R esitatud lepingutele. Katuse renoveerimistöid teostasid OÜ Rederius töötajad järgmistest asjaoludest lähtuvalt: A.M seletuse kohaselt pöördus ta korteriühistu katuse paigaldamise küsimuses OÜ Rxxxxx poole, kuna oli teadlik, et OÜ Rxxxxx osutab katuse paigaldamise teenust. OÜ Rxxxxx kommertsdirektor D.G tutvustas M`le kolme töötajat firmast OÜ Rxxxxx. Kui ehitajad ei oleks olnud OÜ`st Rxxxxx, siis puudub loogiline seos, miks oleks neid pidanud M`le tutvustama OÜ Rxxxxx kommertsdirektor. On ebamõistlik seada kahtluse alla, et Mirošnikov, töötades kuu aega koos ehitajatega, olles nende esindaja ja kontaktisik, ei tea, millisest firmast töötajad palgatud on. Ebamõistlik on kahelda, et KÜ xxxxx juhatuse liige R.R ei olnud teadlik tegelikust teenuse osutajast, kuivõrd esialgse KÜ xxxxx ja OÜ Rxxxxx vahel sõlmitud lepingu (mis R.R sõnul kehtis tööde teostamise ajal) kohaselt oli OÜ Rxxxxx esindajaks lepingu kohaselt A.M, kelle ütluste kohaselt töötasid objektil OÜ Rxxxxx töölised. AS B G juhatuse liige V.Z, kellega OÜ Rxxxxx oli väidetavalt sõlminud alltöövõtulepingu, on Maksuhaldurile 02.02.2006.a saatnud kirjaliku kinnituse selle kohta, et AS B G ei ole ise teostanud töid objektil Kivi 24a, Jõhvi ning et äriühing ei ole teistelt firmadelt sellel objektil tööde teostamise osas teenuseid ostnud. V.Z kirjalik seletus kinnitab maksuhalduri seisukohta tööde teostamise kohta OÜ Rxxxxx töötajate poolt objektil Kivi 24a, Jõhvi. V.Z on enda sõnul vaid koostanud AS B G nimel dokumente OÜ`ga Rxxxxx tehingute toimumise kohta, saades selle eest 15% sularahas endale. V.Z sellesisulisest maksuhaldurile antud selgitusest ja kolmandate isikute selgitustest lähtuvalt ei saa lugeda tõeseks V.Z allkirjastatud kassa sissetuleku orderitel olevat kinnitust OÜ`lt Rxxxxx sularaha saamise kohta objektil Kivi 24a, Jõhvi teostatud tööde eest. V.Z`lt 11.10.2005.a võetud suuliste selgituste kohaselt teostas katuse panemise töid kolmanda firma meeskond, kelle värbas tööle AS B G. Kuivõrd V.Z ei esitanud väiteid kinnitavaid ja tõendavaid dokumente, jäävad V.Z ütlused AS B.G poolt kolmanda firma tööle värbamise kohta paljasõnalisteks, milles on seda enam alust kahelda kuna tema hilisema, 02.02.2006.a saadetud kirjaliku kinnituse kohaselt pole AS B.G ise teostanud töid objektil Kivi 24a, Jõhvi ega ka teistelt firmadelt sellel objektil tööde teostamise osas teenuseid ostnud. (vt t. lk 98 jj). Eelnevast tulenevalt on halduskohus vastustajaga ühel seisukohal, et maksumenetluse käigus OÜ Rxxxxx poolt esitatud leping, arve ja akt ei tõenda tehingu tegelikku toimumist AS`ga B.G, kuna Maksuhaldur on kolmandatelt isikutelt kogutud tõendeid hinnates tuvastanud, et AS B.G ei ole OÜ`le Rxxxxx teenust osutanud. Kaebuse esitaja OÜ Rxxxxx tehingud OÜ-ga E I Kaebuses kaebaja ei nõustu Maksuhalduri seisukohaga, et OÜ Rxxxxx poolt on täitmata hoolsuskohustus, kuna arvel nr R/03, 17.03.2004 oli märkimata E I OÜ maksukohustuslasena 3 3-06-1566 registreerimise number. Kaebaja on seisukohal, et kuna E I OÜ on tagasiulatuvalt alates 10.03.2004 registreeritud käibemaksukohustuslasena siis kaebajal on arve nr R/03 17.03.2004 alusel õigus maha arvata sisendkäibemaksu. Kaebaja väidab, et võttes ühendust OÜ E I raamatupidajaga, selgus, et OÜ E I on oma käibedeklaratsioonides veduri remontteenuse summat kirjendanud. Vastustaja juhib aga kohtu tähelepanu asjaolule, et OÜ E I on maksuhaldurit teavitanud, et OÜ E I on 2005.a käibedeklaratsioonis veduri remontteenuse kirje annulleerinud (vt t. lk 113). Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 20 lõigete 1 ja 2 ning lõike 3 punkt 1 alusel registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Arvestatud käibemaks on registreeritud maksukohustuslase maksustatava käibe maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. Sisendkäibemaks on registreeritud maksukohustuslase poolt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 22 lg 1 kohaselt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha KMS § 28 lõike 1 nõuete kohase arve originaaleksemplari alusel. Teenuse importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha mitteresidendilt saadud arve alusel ning kauba importimise korral impordi kaubadeklaratsiooni ja käibemaksu tasumist tõendava dokumendi alusel. KMS § 28 lg 1 p1 kohaselt registreeritud maksukohustuslane peab esitama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral ostjale arve, millele tuleb märkida: müüja nimi, aadress, registri- või isikukood ja maksukohustuslasena registreerimise number. Tavaolukorras tehingute tegeliku toimumise korral kaebaja OÜ`l Rxxxxx puuduks õiguslik alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks selle ajani, kuni ta kõrvaldab olulise puuduse s.o esitaks parandatud arve. Kuid antud juhul on maksuhaldur õigesti arvestanud käibemaksu juurde põhjusel, et OÜ E I ei ole osutanud 17.03.2004.a arve nr R/03 alusel OÜ`le Rxxxxx soojusveduri TGM 7 (1988.a tehasenumber 0234) remonditeenust st, et tehinguid poolte vahel ei ole tegelikkuses aset leidnud. Maksumenetluse käigus esitati Maksuhaldurile väidetavalt 09.02.2004.a OÜ E I ja OÜ Rxxxxx vahel soojusveduri TGM 7 (tehasenumber 0234) kapitaalremondi teostamiseks sõlmitud alltöövõtulepingu nr 9/02 punktist 3.3 tuleneb, et “Tellija esindaja annab Tööettevõtjale soojusveduri üle vastuvõtu-üleandmisakti alusel soojusveduri saabumise päeval tööde teostamise kohta”. Sama lepingu punkti 3.1 kohaselt “Kõik tööd teostab Tööettevõtja kooskõlas spetsiaalselt tema poolt väljatöötatud ja Tellijaga kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooniga”. OÜ E I poolt esitatud soojusveduri TEM-7 nr 0234 vaeguste akti koopial puudus koostamise kuupäev, samuti ei selgu selle väljaandja ning on koostajate poolt allkirjastamata. Sellisel kujul esitatud vaeguste akti ei saa maksumenetluses arvestada dokumentaalse tõendina (vt ka t.lk 116 jj). Kaebuse esitaja ei ole maksumenetluse ja halduskohtumenetluse käigus esitanud kohtule tõendeid tehnilise dokumentatsiooni kooskõlastamise ega ka soojusveduri üleandmise kohta OÜ`le E I. Seetõttu halduskohus leiab, et OÜ E I ja OÜ Rxxxxx vahelise rekvisiitideta üleandmis-vastuvõtu akti ja väidetavalt sõlmitud lepingu alusel soojusveduri remontteenuse teostamine ei ole tõendatud, mida kinnitab ka A.K seletus, mille kohaselt veduri kapitaalremonti teostati Venemaal. OÜ Rxxxxx esindaja D.G väidab, et ainult OÜ E I võib selgitada, kes teostas soojusveduri kapitaalremonti. Kuivõrd OÜ E I esindaja väidete kohaselt oli äriühing kõnealuses tehingus vaid vahendaja ning kuna OÜ E I ei ole maksuhaldurile edastanud täiendavat infot ega dokumente teiste võimalike tehingupartnerite kohta kui OÜ M E G, kellega sõlmitud leping aga annulleeriti, ei saanud OÜ E I teostada veduri kapitaalremonti Venemaal. Tulenevalt eeltoodust ei ole kaebaja selgitused 24.03.2004.a sõlmitud soojusveduri üleandmis-vastuvõtu akti kohta usutavad, jäädes paljasõnaliseks ja tõendamatuks (vt t.lk 102). Kaebaja möönab, et veduri kapitaalremonti teostati Venemaal. Venemaal käisid veduri seisukorda üle vaatamas OÜ 4 3-06-1566 Rxxxxx ja AS M R esindajad. Kaebaja ei ole esitanud maksu- ja kohtumenetluses tõendatud dokumente kolmanda isikuga alltöövõtulepingu sõlmimise kohta veduri remontimiseks, seega on halduskohus jätkuvalt seisukohal, et kaebaja ei ole ostnud soojusveduri TEM-7 nr 0234 remontteenust OÜ`lt E I. Antud väidet kinnitab ka OÜ Rxxxxx ja Axxxxx ŽD vahel 09.02.2004.a Moskvas sõlmitud leping, mille punkti 4.1 kohaselt annab müüja ostjale üle tehnilises töökorras veduri. Eelnevast järeldub, et firma Axxxxx ŽD müüs töökorras veduri OÜ`le Rxxxxx ning teostas eelnevalt soojusveduri remonti vastavalt vaeguste aktis sätestatule (vt t. lk 151). Halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et käeolevas maksumenetluses ei oma tähendust kolmandate isikute OÜ E I ja OÜ M E G juhatuse liikmete ja töötajate antud selgitused. Maksukorralduse seaduse § 59 kohaselt otsustab maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Maksumenetluse käigus on eelnimetatud äriühingute isikud andnud maksuhaldurile olulist informatsiooni uuritava tehingu tegeliku majandusliku sisu kindlaksmääramisel, mistõttu on kõnealused kolmandate isikute selgitused antud asjas olulised tõendid. Nimetatud tõendite kohaselt on maksumenetluse käigus tuvastatud, et OÜ E I äriregistri B-kaardile kantud juhatuse endine ainuliige O.B on koostanud, väljastanud ja allkirjastanud teenuse müügidokumente OÜ E I nimelt OÜ`le Rxxxxx. OÜ E I juhatuse endine liige O.B ei olnud Maksuhaldurile seletuste võtmiseks kättesaadav. OÜ E I raamatupidamise andmetel ei ole OÜ E I teostanud soojusveduri TEM-7 kapitaalremonti. OÜ M E G juhatuse liikme M.S seletused ja OÜ M E G raamatupidamise dokumendid ei kinnita remonditeenuse osutamist OÜ`le E I. Halduskohus on seisukohal, et OÜ Rxxxxx ei ole ostnud soojusveduri remonditeenust OÜ`lt E I 17.03.2004.a arve nr R/03 alusel, millest tulenevalt ei saanud OÜ Rxxxxx ka 24.03.2004.a vastu võtta OÜ`lt E I kapitaalremondi läbinud vedurit. Veduri vastuvõtmise mittetoimumist kinnitab ka fakt, mille kohaselt OÜ Rxxxxx andis veduri juba 23.03.2004.a üle AS`le M R. Kaebuses esitatud seisukohad ja põhjendused ei anna alust vaidlustatud osas maksuotsuse tühistamiseks. Kaebaja menetluskulu jääb kaebaja kanda. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Halduskohtu 22.09.2006 kohtumäärus, millega peatati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 06.04.2006.a maksuotsuse nr 12-5/33 täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni selliselt, et Maksuhalduril on lubatud maksuotsuse

§ 130lg 1 punktides 1-5 nimetatud täitetoiminguid.

Menetluskulu HKMS § 92 lg 1 sätestab menetluskulude jaotuse. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 83 sätestab menetluskulude koosseisu ja arvestuse: