) § 218 lg 1 osaühingu likvideerimise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui 6 kuu möödumisel likvideerimisteate avaldamisest ja kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani kohtus vaidlustatud ei ole või on hagi tagasi lükatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik raha deponeeritud. Viidatud redaktsioonis
lg 2 nägi ette, et kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, ennistab kohus huvitatud isiku nõudel vanade likvideerijate õigused või määrab uued likvideerijad. Kohus ei nõustu J.-E. A seisukohaga, et M. V puudus nõue osaühingu vastu, sest kohtuotsust asjas ei tehtud ning seetõttu ei pidanud likvideerija seda nõuet likvideerimismenetluses arvestama. M. V ja OÜ vahelises töövaidlusasjas oli olemas töövaidluskomisjoni otsus, mis ei jõustunud seetõttu, et advokaadibüroo esitas hagi kohtusse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 kohaselt seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kohus leiab, et ka osaühingu lõpetamise ajal kehtinud äriseadustiku mõtte ja eesmärgiga ei ole kooskõlas tõlgendus, mis võimaldab tööandjal pääseda kohustuste täitmisest seeläbi, et, takistab kohtusse hagi esitamisega töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise ning kohtus vaidlustatud ja likvideerimismenetluse käigus esitatud nõuete osas seisukohta võtmata kustutab äriühingu registrist, mille järel lõpuks taotleb kohtuvaidluses menetluse lõpetamist seoses asjas pooleks oleva juriidilise isiku lõppemisega. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 8 teine lause sätestab, et kohtusse esitatud avaldusest loobumise puhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus.
lg 2 (kuni 18.11.2005 kehtinud redaktsioonis) sätestas likvideerija kohustuse lõpetada osaühingu tegevus, nõuda sisse võlad, müüa vara ja rahuldada võlausaldajate nõuded. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, pidi likvideerija esitama pankrotiavalduse (
).
sätetest tulenevalt tuli deponeerida teadaoleva võlausaldaja nõude rahuldamiseks vajalik raha ka siis, kui nõuet ei olnud esitatud või kui võlausaldaja nõude täitmise tähtpäev ei olnud veel saabunud ja võlausaldaja ei võtnud täitmist vastu.
lg 1 kohaselt võis likvideerija koostada lõppbilansi pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist. Asjakohane ei ole osaühingu likvideerija seisukoht, et M. V ei ole õigust täiendavat likvideerimismenetlust taotleda, kuna ta oli likvideerimismenetlusest teadlik ning ei ole lõppbilanssi kohtus vaidlustanud. M. V esitas likvideerimismenetluses likvideerijale oma nõude ja teavitas nõude olemasolust ka äriregistrit. Lõppbilanss tuli esitada tutvumiseks osanikele ning lisada äriühingu registrist kustutamise avaldusele. Võlausaldajale lõppbilansi tutvumiseks esitamise kohustust seadus ette ei näinud. Seega puudus M. V võimalus lõppbilansi koostamisest teada saada ning seda õigeaegselt vaidlustada. M. V esitas nõude likvideerijale ja äriregistrile . OÜ likvideerimisteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.03.2006. M. V kui teadaolevale võlausaldajale
Nõuete esitamiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg alates teate avaldamisest ei tähenda, et likvideerimismenetluses ei tule arvestada enne teata avaldamist likvideerijale esitatud nõudeid ning seega tuleb lugeda, et M. V esitas nõude likvideerijale tähtaegselt. Samas kohus märgib, et MV. äriregistrile esitatud avalduse alusel äriregister ei pidanud kahtlema sama aasta oktoobris – OÜ kustutamisavaldusele lisatud dokumentide õigsuses ning kustutamiskande tegemisest keeldumiseks alust ei olnud. Kuna likvideerimismenetluse käigus M. V nõuet ei rahuldatud ega pankrotimenetlust ei algatatud, on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud. Puudutatud isiku väited, et täiendava likvideerimismenetluse käigus ei ole täiendavaid rahalisi vahendeid loota, ei anna alust täiendava likvideerimise läbi viimata jätmiseks. M. V võib olla õigus oma töösuhtest tuleneva nõude täielikuks või osaliseks rahuldamiseks läbi likvideeritava OÜ pankrotimenetluse töötukassa vahenditest. Vastavalt
lg 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kohus asub seisukohale, et tuleb ennistada OÜ (kustutatud) likvideerija õigused ning likvideerijaks määrata äriühingu esialgne likvideerija, OÜ ainuosanik ja ainus juhatuse liige JEA. Likvideerijal on
Heli Käpp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.